1979-04-26-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
liHURSBÄY,' APRIL-26-
k IISTLA!
SYDNEY — Kalevliku kasvu ja seiklusliku hingega Hugo Austla, kes
omalajal püüdis ujuda keset India ookeani ja taotles kodumaale kuulsust
poksijana, on asutanud Lääne-Austraalias oma isikliku loomaaia.
Paul S
5-cncsstan
Viibides külas Sydneys jutustas ta
•«Meie Kodule", et omab Wyndhami
linnas- teedeehituse ettevõtte, kuid
tema huvialaks on jahipidamine./
,,Wyndhämikliima on omapärane,
aastas 3 ki^ud: jaanuar, veebruar,
rnärts on vihmased, ülejäänud kuud
kuivad ja kuumad (100 kraadi F ü m r
ber), kuigi see on kuiv,kuumus. Kuna
mu huvialaks oli jahil käimine, siis
püüdsin algul ka metsast põrsaid ja
kasvatasin1 sigadeks, toites neid banaanide
ja eeslilihagai. Sead realiseerisin:
ja osalt tarvitasin enda ja töö
Jiste toiduks. — Harrastasin ka ka
lastus.sporti, nagu paljud teised sealsed
elanikud ja saak oli tihti üle
vootuste rohke. Teiste tuntud kalalii
Mde kõryal maitsesin seal esmakordselt
barramundit, mis on väga maitsev
kala. Keskmine barramundi on
umbes 2 jalga pikk ja kaalub 10—ID
naela, kuid on jka 6 jalga pikki ja
kaalult sajanaelaseid.
Ümbrusega tutvunedes ja loomade
rohkust metsades nähes, tekkis mõte
arutada väikest lomaaeda omal maaalal.
Püüdsin1 krokodille valitsuselt
hangitud loa ja võetud, abilistega/
Ehitasin igale krokodillile 10 jalga
]; ärge raudkonstruktsiooniga aia ja
kunstlikud tiigid sinna sisse. Kroko-d>
He söödetakse 2—4 nädala tagant
1—2 känguruga. Söök antakse hargi
.otsas üle aia ja muidu nii passiivne
krokodill hüppab 7—8 jalga üles toida
haaramiseks. Krokodille ei tohi
enam tappa ega püüda ja müüa
saaks, neid ainult loomaaedadele.
Oleks palju lisada nende omapäraste
elukate suhtes, kuid tahan mainida
veel teisi loomi-linde.
Nii püüdsin metsast pühvli (buf-faloj,
eesleid, milliseid leidub karjadena
ja lisaks mitmes suuruses ja
umbes 9 liigis ja erinevates värvides
kärigurüsid. Mõned neist on ainult
kassisuurused, teised muidugi üsna
suured. Kängurud paigutasin kõik
ühte; aeda. •:
Suurimaks koguks on mul troopilised
linnud, mitmevärvilised ja -suu
rused. Eraldatult, vaheseintega suures
puuris, on neid nägus vaadata.
Lindudest on mul peamiselt Lääne-
Aüstraalia haruldasi vinte (finch).
Neid ei tohi ka umbes aasta parast
enam püüda, kuigi mul on kasvataja
luba. Linde tohib praegu veel Austraalia
ulatuses müüa nii eraisikuile
kui ka linnukauplejaile. Kuigi mõne
vindi sulestikus esinevad peagu kõik
vikerkaarevärvid, on neist kalleim
nn. värvitud vint (rahvakeeles), mille
värv on punane hõbedaste täppidega."
See isiklik ,,loomaaed" on Wyndhami
külastajatele turistidele üheks huvikeskuseks;
hirmutekitavad, hiigel-krokodillid
kõrvuti vintide sulestiku
värviiluga. — Vestlusel tekkis huvi
korraks sellist elamust läbi elada ja
küsisin, kas omanikul poleks tahtmist
nendega Sydney kanti üle kolida.
„Kuigi tekiks mõte Wyndhamist
lahkuda, siis ainult Perthi lähedusse,
sest krokodille ei lubata eraviisiliselt
Lääne-Austraaliast' välja viia".
(Finchi nurgal, Bathursti ja Yonge vahel)
TELEFON 225-0824 •
Äri avatud: teisip., kolmap., neljap. 9—6, reedel 9—7, laup. 9—4.
v (Esmaspäeviti suletud)
Kevadõites : Vancoüveris pühitses
Paul Sander 21.-1 aprillil oma 75 a.
sünnipäeva. Sel tähtpäeval ümbritses
teda arvukas sõpradering koos sugulaste
ja perekonnaliikmetega. Kõikjal/
kuhu elutee on teda viinud, on ta
sõbraliku, abivalmi ja energilise eestlasena
loonud sooje sõprussidemeid
Selletõttu leidus õnnitlejate hulgas
kaasmaalasi nii Montrealist, Torontost
kui .ka Vancoüveris t. ja selle
ümbruskonnast.
Tagasi vaadates Paul Sanderi elu
teele leiame,; et ta sündis Mustvees
20. aprillil 1904, kus ta. sai, alg- ja
keskhariduse. Sealt siirdus ta 1929
aastal Tallinna, hakates talle omase
ettevõtlikkuse ja energiaga majan
dusalal tegutsema. Ta asutas kütte
ja määrdeõlide importfirrna K /U Mi
heraal ning oli kaasosanikuks ja juh
tivaks jõuks firmades Eveka, Kvarts
Tallinna Liimivabrik j.t. Kommunist
likul võimuhaardel kaotas ta koos
paljude kaasmaalastega oma mater
jaalsed saavutused ning oli sünnitud
Rootsi siirduma. Sealt emigreerus ta.
koos perekonnaga Montreali, kus;ta
peagi rajas eduka pagaritööstuse.
Quebeci suurenev võÕrastevaenu-likku.
s suunas Paul Sanderi mõtted
ja varsti ka sammud lääne poole. Ta
siirdus Vancouverisse 1965. aastal ja
kodunes seal peagi. Endise energia
ja edukusega asus ta ärimehena
kindlat jalgealust looma ja hea eestlasena
liitus ta aktiivselt • kohaliku
eesti ühiskonnaga, võites kõigi siira
sõpruse ja lugupidamise. Ta on usinalt
osa võtnud eesti üritusist ja kohaliku
kiriku tegevusest, toetatuna
oma sharmikast abikaasast. Nad on
üles kasvatanud kaks kaunist tütart,
kes on omandanud ülikoolihariduse
ja oma kodud rajanud.
Sünnipäeva-koosviibimisel avaldasid:
nii sõbrad kui sugulased Paul
Sanderile sooja tunnustust sõnavõttude,
kingi tuste ja telegrammide
näol. Neis märgiti, et -ühe inimhinge
väärtust ei saa kaaluda ühegi kaaluga,
ega ühtki sõprust mõõta mõõdupuuga,
neid saab vaid Oma südames
tunnetada. Sõprus ja omavaheline
kokkuhoid oh üldinimlikud, üniver-.
saalsed nähted, kuid sõprus Paul
Sanderiga jääb ainulaadseks ' kogemuseks
ühes inimelus. Astudes läbi
olulise eluväravä sajandi' viimasesse
veerandisse soovivad ta sõbrad, et
P.aul Sanderil jätkuks veel rohkelt
terviserarnmu ja igal päeval mitu.
rõõmsat sammu. lt
Suikils väiksele unele meie armas ema ja vanaema
Eestlane suusa»
meistri
HELSINGI (M. E.) - Esimest
korda paistab, et vennasrahva hulgast
tõuseb uusi suusameistreid. Pui-jo
rahvusvahelistel suusamängudel
Kuopio linna lähistel 30 km-1 tuli 24
aastane tallinnlane Aarne Sirel võitjaks
ajaga 1.32.49,39. Sirel polnud ainukene
eesti poiss, kellel läks hästi:
kuuendale kohale tuli Mati. Alberg,
kaheksas oli Valdar Küünberg. ja
viieteistkümnendal kohal Aku Lamp.
Senini pole eestlasi Soomes suusaradadel
ja liiatigi mitte esimeste hulgas
nähtud, nüüd aga Sireli taha jäid
sellised kuulsad nimed kui Andres
Bakken koos Per Knud Aalandi'ga
Norrast, Anatoli Shmigun N. Liidust,
soome tippsuusatajad Tarmo Määt-ta,
Pentti Vahvaselkä, Juha Mieto
ning aasta 1979 Soome kaksiksuusa-meister
Jouko Liljeroos. •:'
Sirel juhtis juba kolme kümne kilomeetri
tähisel. Viimse kümne kilomeetri
jooksul eestlane veel lisas
oma kiirust võites 29 sekundiga järgmist
soomlast.
Aarne Sirel ütles lehemeestele et
on põllumajandustehnik. Ta võtab
osa N. Liidu meistrivõistlustest ning
tahab loomulikult ka seal esimesele
kohale tulla. NSV Liidus klassifitseeritakse
teda praegu 20—25 parima
suusataja hulka.
Oma eesmärgiks seab Sirel pärast
ülikooli õpinguid saada-suusatreeneriks,
. Eesti naistest: sai kaheksandale kohale
10 km-1 Helmi. Mihailova ajaga
33.3.1,19.. Matka ülekaalukaks võitjaks
tui Soome Marja-Liisa. Hämaläineri
ajaga 31.14,23.
Eestlased võtsid osa ka suusahüp-pevÖistlusest,
aga tulemused polnud
eriti head: .Tiit Tamm 56. punktidega
155,5 ja Kalev Aigo .68. punktidega
115,4. Soome Jouko Törmänen
hüppas kõige kaugemale võilqs punk-.
Iidega 231.2.
Eesti- uut meistersuusalajat .intervjueeriti
kõikides Soome suuremates
ajalehtedes.- •
neiuna Miljan
surnud 5. märtsil 1979 Eestis
TÜTRED perekondadega Torontos ja Eestis
Kallis onu ja ristiisa
surnud 24. veebruaril 1979 Eestis
LILLY perekonnaga Torontos
Kallist sõpra ja korporatsiooni kaasvenda
.'V agr.
sünd. 25. jaan. 1916 Hallistes
surn. 15. aprillil 1979 Wagga Wagga Austraalial
mälestab leinas
ENDEL TOIGER
Armast lapsepõlve sõpra Toila radadelt
mälestab
^ Motellis De-Luxe korterid ja muud tänapäeva mugavused.
^ Üks blokk ookeani ruanda, ligidal ööklubidele
ja äridele.
i Alates 1. maist
555 N. Rivebide Dr., ;f»bjnpäno
Florida 33062, tel. 305-943-8800
• 1 1. / ' ^ Omanikud OSS. ja MAIRE RIISMA
:eaiisfid@
e o
ON AEG
•x
Building
Products
Authorized Deater
Säästke värvimise kulud — Säästke kütet/
Muutke maja ilusamaks ja hinnalt kallimaks.
VIHMAVEEkENNID JA TORUD
ALUMIINIUM AKNAD JA UKSED
;MÄSTAALUSED JA
20 AASTA GARANTII
LÄTI ETTEVÕTE
CENTÜRY ÄLI
2226 Dundas St.
Arturs Mime
Võtke ühendust firma omanikuga.— Ei mingit vahemeest.
•~ Kaha'da Realistide Koondise, traditsiooniline
. õhtusöök-koosviibimine
toimus järjekordselt 30. märtsil Tartu
College'is. Kohal oli 18 koolivenda,
mis on viimaste aastate rekordarvuks.
Kõige kaugemalt tulnu oli
Erich/ Järvlepp (1944) Ottawast ja
esimest korda oli kohal Arvi Kald-veer
(1925), omaaegne sportlane, tennise-
ja hokimängija.
Koosviibimise avas Koondise esimees
B. Randalov, tervitades kohaletulnuid
ja lugedes ette USA; koolivendade
priimuse Heino Taremae
tervituse meie õhtuks ja Edgar Heinsoo
tervituse Montreali Realistidelt.
Sellele järgnenud lühikeses sõnavõtus
tuletas ta meelde USA's äsjasur-nud
koolivenda insener Ferdinand
August Petersen'i, kes oli USA realistide
Vilistlaskogu „senior", olles koo
li lõpetanud 1909. aastal.
Järgnevalt võttis sõna 'Koondise
sekretär R. Edari ning mainis koos-olejaile
B. Randalov'i äsjapühitsetud
70. a. sünnipäeva. Juubilarile lauldi
„elagu" ja joodi tervist.
Järgnev õhtusöök möödus' elavas
vestluses, mille keskel H. Meret jagas
kooli, Vabadussõja ja sellele järgne
va ajastu ja aastate.mälestusi.
Eestlaste edu
spordiaasta
Vä -is-eesti sporti möödunud aastal
iseloomustab meistritiitlite .omandamine
peagu kõigis maades, kus leidub
eestlasi suuremal arvul. Hea läbilõike
annab selle poolest üks meie
rah\n ^sporte, võrkpall, kus on nopitud
asukohamaa kõrgeimaid tiitleid
järgmiselt: Austraalias kolm mees-ja
kolm naišmängijat, ning viis eestlast
valiti saareriigi f ahvusvõistkon-daclesse.
USAs omandas meistritiitli
seal peamiselt ülikoolides harrasta
esemesen^
18. veebruaril sai tuntud soome
ödaheitja; Matti Järvinen 70-aasta-seks.
Praegune majandusnõunik (talous-neuvos)
oli kõige paremaks odaheit-jaks
maailmas 30-ndatel aastatel ning
võitis Los Ahgelesi olümpiamängudel
1932. a. kuldmedali. Samuti ön.ta
kahekordne • Euroopameister, kes
omal ajal suurendas maailmarekordit
koguni seitse meetrit -— 70 ,meet-eeri
Peetri
koguduses
-Esimesel maikuu pühapäeval, 6.
mail toimub St. Pauli angiikani kirikus
(Järvis Bloor) kell 2 p.l. Peetri
koguduse noorte õnnistamine. Teenivad
piiskop' Karl Raudsepp ja koguduse
õpetaja' praost. Oskar Puhm.
Orelil Inga*Pia Korjus. Solist Õnne"
Laikve. Preluudium oreli saatega —
laulab Estra Väli-Toompuu. Esineb
taval alal Erik Reinhölin LosAnge- esimene 8Q meetri ületaja
. , , . . . . . O rist kuni ligi 8A0 -n..i., -o.i, es teg•e l.i.k. ul,t. h, l,e, en^no. orte, koor Margit Vna -luhatu-.- r i l o • ;
TT . ori . • i .. ^ sel. Viiulil Marianne U, •r ke. "P, alve —
lesest, Rootsis juba; mitmendat korda
Jüri Loosine ja Andreas Luiga Li-dingöst,
ning Toronto võrkpallur Käi
Heinar kaitses Kanada värve maail-nameistrivõistlustel
Bulgaarias.
Jätkates ülevaadet teiste võistkpn-nasportidegä
.nendime eestlaste jätkuvat
-edu korvpallis, kus Tomas
Pcensaar Södertäljest saavutas Rootsi
meistritiitli. Jalgpalliareenidel löövad
lahinguid profist, kesktormaja
Johannes Evaldson Islandist ja kaitsestrateeg
Rein Albo • Göteborgist.
Jäähokis on NHL-liiga kutseliste
mängijate hulgast Torn Edur pärast,
kolm-neli aastat kestnud. karjääri
võistlusspordist"loobunud 'usulistel
põhjustel. Seevastu on teismeline
Jan Remmelg Karlstadist parajasti
alustanud oma tähelendu pronksmedali
saavutamisega Euroopa juunioride
meistrivõistlustel.
r\j i •,. ... , , , v , leeri noor Kristiina Valter, pühakiri
Udaneit]a on kindel, et vähemalt T5 ' „ ^ „ , . , J T „ L , , • • , ,
i n 0 f 19ö.U -nd,.a te•l aas,•t at.e l. esi. m•;e se,k s sai.a R, „ic„ hard- Laan vere. Õnnistamisele tu- w i r l , „ N , % Q n - ,0 , . .., , . ; . . , J levad 62 noort. — 30 poeg- ia 32 tutar-meetri
ületajaks.on keegi; soomlane, j a s t . : .. '
võib-olla Pentti Smersaari. , I Markus Ain Alliksaar, Rein Arid,-c,
Aldo Elb, Ingrid.Engman, Anita Elisabeth
Greenbaum, Christina Mary-did
krooli ja. seliliujumise lühematel Ann Greenbaum, Tiina-Ly Haamer,
distantsidel ja lubab endast; rääkida Karin Margot 'Ilves, Peeter Konrad.
võimaliku "osalejana Moskva-olüm- Ilves, Sirje Mai Järvel, Paul- Harald
pial 1980. Tema parimad tulemused Kako, Mark Steven Kann, Kai Reet
önlOO m vabalt 1:02.10 ning selili Kirsiväli, Anne Lee Kriisa, Peter Paul
100 m 1:07.77 ja 200 mL 2:28.01. /Kriisa; Anne Kristina Kurvits, Rich-
Kergejõustikus on spordihuvilisi ard Paul Laanvere, Heidi Laikvc, Lin-rõõmustanud
mõned väga andekad da Laikve, Cara Lynn Laimets, Hillar
noored ning marätoniveteran Arnold Ain Lauri, Karen Ann Lenk, Maia ül-
Vaide. 11-aastane Erika Seek Aust- le Lenk,- Mari Liis Lenk, Edda Kris-raaliast
on katnud 400 meetrit ajaga tin Leppik, Hedda Ellen Leppik, Pee-
64,4 sekundit ja hüpanud kaugust ter Leppik, Karin Silvia Lepson, Ing-
4.63 m. 17-aastane Jaan Anderson, var Hannes Liitoja, Linda ' Lindau,
praeguse elukohaga Oslos, on filopi- Lembi Ann.Loo, Kalle Peter Lüdig,
stiili kasutades tõstnud oma isikliku Stephen Toi,vo Makk, Ingrid Ireene
rekordi kõrgushüppes 1.98-ni. Tema Mandrä, Sannu Mikk Mölder, triina
Kõige silmapaistvamate välis-eesti j eakaaslane Tiina Lillak Helsingist on Liis Mölder, Hanno Jaan Niidas, Hei-sportlaste
hulka kuulub kahtlemata
14-aastane Tiina Lusik San Franciscost,
kes on ületanud niisama noore
kuldujuja Evi Kosenkraniuse rekör-
; EESTI ALUAA!
võtab tellimisi vastu alumiinium uste, akende ja välisseina katete
tööde peale (aluminiüm siding). Neljas värvis alumiiniumist "veerennid
ilma jätkudeta (ühes tükis). Tasuta hindamine; .
Töö kiire :ja korralik. ^
; .. H. :OSSO, tel. 884-4558 ja.'832-2238, Richmond Hill, Oht
Met. Iie. nr. B 888
MEiLT
Ilu-, söägi» jömdjtfmišföq.;
ORONTO l\H
! KELLA
^3 o
Linnapea on proklameerinud suvise kellaaja Toronto linnas
1979. aastaks. Üleminek suvisele kellaajale toimub
öntrolllge meie hindu enne kui ostate.
Hinnad soodsad ja usalduslik teenimine.
Äri avatud — ešmasp.—reedeni M. 12 p. kuni M. 9 ö.
laupäeval kl. 10 hom.—5 p.l.
(HWY 401 2 bl. lõunasse)
|"^ÄIS@ Of teenib eestlastele tuntud sisedekoraator
MLLYDÄENZER
Palutakse kellad üks tund edasi lükata.
RÖV V. HEMDERSON
City Clerk
iII111• ui nU| |i II nui II | | T
visanud naiste oda 51.60 m ning ešin- ly Reet Niidas, Efic Paul Pahapill,
danud Soomet maavõistlustel. Tiina Peter Ain Pahapill, Debbie Ly Paju',
spordihuvi näib olevat päritud vana- Martin Eric Pede, Margaret Ly Peets,
isalt, kes oli Eestis tuntud mootor- Ester Pomerants, Reet Susan Pruvli,
rattur, ja vanaemalt, .mitmekordselt Ronald Pärna, Tiina Püssä, Toomas
Eesti meistrilt: ujumises.; • Mark Raja, Richard Mart Randmaa,
Eri maade; meistritiitlite võitmi- P e l e r Arnold Ranniste, Anu Ruth
sest on teada veel järgmist. Allvee- Rernmelg, Arrto Teet Reitav, Erik
sportlased Ando Ahven Jyväskyläst p n i t Reitav, Robert Saarna, Peter
ja Rein^'Kaarik Norrtäljest suurenda- A r m i n ^pirka, Tiina Ester Tigane,
sid 1978. aastal oma niigi rikkalikke . ¥ a r t i r i Edward Tilk, Raivo Tähiste,
medalite 'kollektsioone; Jalgrattur] Evelyn.Lana Valge,.Kristina Mai Vai-
Robert Vellend Torontost saavutas t e r> Kenneth Ain Valvur, Ants7 Eric
suure võidu oma teisel lemmikalal, | Ä r m -
.murdmaasuusatamises, saades Põli
ja-Ameerika juuniormeistriks. Teine
nimekas jalgrättasportlane, Mats Mi-,
kiver, tunamullune skandinaavia
meister • Norrköpingist, omandas
.möödunud aastal Rootsi meistritiitli
meeskonnasõidus 70 km distantsil.
Silmapaistvaid eesti noori leiab; tänapäeval
kõige erinevamatel spordi-:
aladel -~ nii nendes, mis esinevad
I olümpiamängudel, kur ka üksikute
rahvaste omapärastes, harrastustes;.
Kõigi nende saavutuste üksikasjalik
registreerimine tähendaks omakorda
jõuproovi, mis vääriks vastavat
meistritiitlit,..
Aarand Roos (EPL)
Johannes Undusk maeti
m
Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete
Arendamise Eesti Ühingu
esimees;Johannes Undusk maeti 2.
aprillil, Metsakalmistule.. Puusärgi
juures seisid .auvalves parteitegelased
kes ütlesid kä järelhüüdeid. JCo-dumaa"
(nr. 15) teatel oli saabunud
ka rohkesti kaastundetelegamme
sõprusühingutelt teistest riikidest
nende hulgas ka Kanada—NSV. Liidu
sõprusühingult.
Johannes Undusk on koos ühe delegatsiooniga
käinud ka Kanadas.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, April 26, 1979 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1979-04-26 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E790426 |
Description
| Title | 1979-04-26-06 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | liHURSBÄY,' APRIL-26- k IISTLA! SYDNEY — Kalevliku kasvu ja seiklusliku hingega Hugo Austla, kes omalajal püüdis ujuda keset India ookeani ja taotles kodumaale kuulsust poksijana, on asutanud Lääne-Austraalias oma isikliku loomaaia. Paul S 5-cncsstan Viibides külas Sydneys jutustas ta •«Meie Kodule", et omab Wyndhami linnas- teedeehituse ettevõtte, kuid tema huvialaks on jahipidamine./ ,,Wyndhämikliima on omapärane, aastas 3 ki^ud: jaanuar, veebruar, rnärts on vihmased, ülejäänud kuud kuivad ja kuumad (100 kraadi F ü m r ber), kuigi see on kuiv,kuumus. Kuna mu huvialaks oli jahil käimine, siis püüdsin algul ka metsast põrsaid ja kasvatasin1 sigadeks, toites neid banaanide ja eeslilihagai. Sead realiseerisin: ja osalt tarvitasin enda ja töö Jiste toiduks. — Harrastasin ka ka lastus.sporti, nagu paljud teised sealsed elanikud ja saak oli tihti üle vootuste rohke. Teiste tuntud kalalii Mde kõryal maitsesin seal esmakordselt barramundit, mis on väga maitsev kala. Keskmine barramundi on umbes 2 jalga pikk ja kaalub 10—ID naela, kuid on jka 6 jalga pikki ja kaalult sajanaelaseid. Ümbrusega tutvunedes ja loomade rohkust metsades nähes, tekkis mõte arutada väikest lomaaeda omal maaalal. Püüdsin1 krokodille valitsuselt hangitud loa ja võetud, abilistega/ Ehitasin igale krokodillile 10 jalga ]; ärge raudkonstruktsiooniga aia ja kunstlikud tiigid sinna sisse. Kroko-d> He söödetakse 2—4 nädala tagant 1—2 känguruga. Söök antakse hargi .otsas üle aia ja muidu nii passiivne krokodill hüppab 7—8 jalga üles toida haaramiseks. Krokodille ei tohi enam tappa ega püüda ja müüa saaks, neid ainult loomaaedadele. Oleks palju lisada nende omapäraste elukate suhtes, kuid tahan mainida veel teisi loomi-linde. Nii püüdsin metsast pühvli (buf-faloj, eesleid, milliseid leidub karjadena ja lisaks mitmes suuruses ja umbes 9 liigis ja erinevates värvides kärigurüsid. Mõned neist on ainult kassisuurused, teised muidugi üsna suured. Kängurud paigutasin kõik ühte; aeda. •: Suurimaks koguks on mul troopilised linnud, mitmevärvilised ja -suu rused. Eraldatult, vaheseintega suures puuris, on neid nägus vaadata. Lindudest on mul peamiselt Lääne- Aüstraalia haruldasi vinte (finch). Neid ei tohi ka umbes aasta parast enam püüda, kuigi mul on kasvataja luba. Linde tohib praegu veel Austraalia ulatuses müüa nii eraisikuile kui ka linnukauplejaile. Kuigi mõne vindi sulestikus esinevad peagu kõik vikerkaarevärvid, on neist kalleim nn. värvitud vint (rahvakeeles), mille värv on punane hõbedaste täppidega." See isiklik ,,loomaaed" on Wyndhami külastajatele turistidele üheks huvikeskuseks; hirmutekitavad, hiigel-krokodillid kõrvuti vintide sulestiku värviiluga. — Vestlusel tekkis huvi korraks sellist elamust läbi elada ja küsisin, kas omanikul poleks tahtmist nendega Sydney kanti üle kolida. „Kuigi tekiks mõte Wyndhamist lahkuda, siis ainult Perthi lähedusse, sest krokodille ei lubata eraviisiliselt Lääne-Austraaliast' välja viia". (Finchi nurgal, Bathursti ja Yonge vahel) TELEFON 225-0824 • Äri avatud: teisip., kolmap., neljap. 9—6, reedel 9—7, laup. 9—4. v (Esmaspäeviti suletud) Kevadõites : Vancoüveris pühitses Paul Sander 21.-1 aprillil oma 75 a. sünnipäeva. Sel tähtpäeval ümbritses teda arvukas sõpradering koos sugulaste ja perekonnaliikmetega. Kõikjal/ kuhu elutee on teda viinud, on ta sõbraliku, abivalmi ja energilise eestlasena loonud sooje sõprussidemeid Selletõttu leidus õnnitlejate hulgas kaasmaalasi nii Montrealist, Torontost kui .ka Vancoüveris t. ja selle ümbruskonnast. Tagasi vaadates Paul Sanderi elu teele leiame,; et ta sündis Mustvees 20. aprillil 1904, kus ta. sai, alg- ja keskhariduse. Sealt siirdus ta 1929 aastal Tallinna, hakates talle omase ettevõtlikkuse ja energiaga majan dusalal tegutsema. Ta asutas kütte ja määrdeõlide importfirrna K /U Mi heraal ning oli kaasosanikuks ja juh tivaks jõuks firmades Eveka, Kvarts Tallinna Liimivabrik j.t. Kommunist likul võimuhaardel kaotas ta koos paljude kaasmaalastega oma mater jaalsed saavutused ning oli sünnitud Rootsi siirduma. Sealt emigreerus ta. koos perekonnaga Montreali, kus;ta peagi rajas eduka pagaritööstuse. Quebeci suurenev võÕrastevaenu-likku. s suunas Paul Sanderi mõtted ja varsti ka sammud lääne poole. Ta siirdus Vancouverisse 1965. aastal ja kodunes seal peagi. Endise energia ja edukusega asus ta ärimehena kindlat jalgealust looma ja hea eestlasena liitus ta aktiivselt • kohaliku eesti ühiskonnaga, võites kõigi siira sõpruse ja lugupidamise. Ta on usinalt osa võtnud eesti üritusist ja kohaliku kiriku tegevusest, toetatuna oma sharmikast abikaasast. Nad on üles kasvatanud kaks kaunist tütart, kes on omandanud ülikoolihariduse ja oma kodud rajanud. Sünnipäeva-koosviibimisel avaldasid: nii sõbrad kui sugulased Paul Sanderile sooja tunnustust sõnavõttude, kingi tuste ja telegrammide näol. Neis märgiti, et -ühe inimhinge väärtust ei saa kaaluda ühegi kaaluga, ega ühtki sõprust mõõta mõõdupuuga, neid saab vaid Oma südames tunnetada. Sõprus ja omavaheline kokkuhoid oh üldinimlikud, üniver-. saalsed nähted, kuid sõprus Paul Sanderiga jääb ainulaadseks ' kogemuseks ühes inimelus. Astudes läbi olulise eluväravä sajandi' viimasesse veerandisse soovivad ta sõbrad, et P.aul Sanderil jätkuks veel rohkelt terviserarnmu ja igal päeval mitu. rõõmsat sammu. lt Suikils väiksele unele meie armas ema ja vanaema Eestlane suusa» meistri HELSINGI (M. E.) - Esimest korda paistab, et vennasrahva hulgast tõuseb uusi suusameistreid. Pui-jo rahvusvahelistel suusamängudel Kuopio linna lähistel 30 km-1 tuli 24 aastane tallinnlane Aarne Sirel võitjaks ajaga 1.32.49,39. Sirel polnud ainukene eesti poiss, kellel läks hästi: kuuendale kohale tuli Mati. Alberg, kaheksas oli Valdar Küünberg. ja viieteistkümnendal kohal Aku Lamp. Senini pole eestlasi Soomes suusaradadel ja liiatigi mitte esimeste hulgas nähtud, nüüd aga Sireli taha jäid sellised kuulsad nimed kui Andres Bakken koos Per Knud Aalandi'ga Norrast, Anatoli Shmigun N. Liidust, soome tippsuusatajad Tarmo Määt-ta, Pentti Vahvaselkä, Juha Mieto ning aasta 1979 Soome kaksiksuusa-meister Jouko Liljeroos. •:' Sirel juhtis juba kolme kümne kilomeetri tähisel. Viimse kümne kilomeetri jooksul eestlane veel lisas oma kiirust võites 29 sekundiga järgmist soomlast. Aarne Sirel ütles lehemeestele et on põllumajandustehnik. Ta võtab osa N. Liidu meistrivõistlustest ning tahab loomulikult ka seal esimesele kohale tulla. NSV Liidus klassifitseeritakse teda praegu 20—25 parima suusataja hulka. Oma eesmärgiks seab Sirel pärast ülikooli õpinguid saada-suusatreeneriks, . Eesti naistest: sai kaheksandale kohale 10 km-1 Helmi. Mihailova ajaga 33.3.1,19.. Matka ülekaalukaks võitjaks tui Soome Marja-Liisa. Hämaläineri ajaga 31.14,23. Eestlased võtsid osa ka suusahüp-pevÖistlusest, aga tulemused polnud eriti head: .Tiit Tamm 56. punktidega 155,5 ja Kalev Aigo .68. punktidega 115,4. Soome Jouko Törmänen hüppas kõige kaugemale võilqs punk-. Iidega 231.2. Eesti- uut meistersuusalajat .intervjueeriti kõikides Soome suuremates ajalehtedes.- • neiuna Miljan surnud 5. märtsil 1979 Eestis TÜTRED perekondadega Torontos ja Eestis Kallis onu ja ristiisa surnud 24. veebruaril 1979 Eestis LILLY perekonnaga Torontos Kallist sõpra ja korporatsiooni kaasvenda .'V agr. sünd. 25. jaan. 1916 Hallistes surn. 15. aprillil 1979 Wagga Wagga Austraalial mälestab leinas ENDEL TOIGER Armast lapsepõlve sõpra Toila radadelt mälestab ^ Motellis De-Luxe korterid ja muud tänapäeva mugavused. ^ Üks blokk ookeani ruanda, ligidal ööklubidele ja äridele. i Alates 1. maist 555 N. Rivebide Dr., ;f»bjnpäno Florida 33062, tel. 305-943-8800 • 1 1. / ' ^ Omanikud OSS. ja MAIRE RIISMA :eaiisfid@ e o ON AEG •x Building Products Authorized Deater Säästke värvimise kulud — Säästke kütet/ Muutke maja ilusamaks ja hinnalt kallimaks. VIHMAVEEkENNID JA TORUD ALUMIINIUM AKNAD JA UKSED ;MÄSTAALUSED JA 20 AASTA GARANTII LÄTI ETTEVÕTE CENTÜRY ÄLI 2226 Dundas St. Arturs Mime Võtke ühendust firma omanikuga.— Ei mingit vahemeest. •~ Kaha'da Realistide Koondise, traditsiooniline . õhtusöök-koosviibimine toimus järjekordselt 30. märtsil Tartu College'is. Kohal oli 18 koolivenda, mis on viimaste aastate rekordarvuks. Kõige kaugemalt tulnu oli Erich/ Järvlepp (1944) Ottawast ja esimest korda oli kohal Arvi Kald-veer (1925), omaaegne sportlane, tennise- ja hokimängija. Koosviibimise avas Koondise esimees B. Randalov, tervitades kohaletulnuid ja lugedes ette USA; koolivendade priimuse Heino Taremae tervituse meie õhtuks ja Edgar Heinsoo tervituse Montreali Realistidelt. Sellele järgnenud lühikeses sõnavõtus tuletas ta meelde USA's äsjasur-nud koolivenda insener Ferdinand August Petersen'i, kes oli USA realistide Vilistlaskogu „senior", olles koo li lõpetanud 1909. aastal. Järgnevalt võttis sõna 'Koondise sekretär R. Edari ning mainis koos-olejaile B. Randalov'i äsjapühitsetud 70. a. sünnipäeva. Juubilarile lauldi „elagu" ja joodi tervist. Järgnev õhtusöök möödus' elavas vestluses, mille keskel H. Meret jagas kooli, Vabadussõja ja sellele järgne va ajastu ja aastate.mälestusi. Eestlaste edu spordiaasta Vä -is-eesti sporti möödunud aastal iseloomustab meistritiitlite .omandamine peagu kõigis maades, kus leidub eestlasi suuremal arvul. Hea läbilõike annab selle poolest üks meie rah\n ^sporte, võrkpall, kus on nopitud asukohamaa kõrgeimaid tiitleid järgmiselt: Austraalias kolm mees-ja kolm naišmängijat, ning viis eestlast valiti saareriigi f ahvusvõistkon-daclesse. USAs omandas meistritiitli seal peamiselt ülikoolides harrasta esemesen^ 18. veebruaril sai tuntud soome ödaheitja; Matti Järvinen 70-aasta-seks. Praegune majandusnõunik (talous-neuvos) oli kõige paremaks odaheit-jaks maailmas 30-ndatel aastatel ning võitis Los Ahgelesi olümpiamängudel 1932. a. kuldmedali. Samuti ön.ta kahekordne • Euroopameister, kes omal ajal suurendas maailmarekordit koguni seitse meetrit -— 70 ,meet-eeri Peetri koguduses -Esimesel maikuu pühapäeval, 6. mail toimub St. Pauli angiikani kirikus (Järvis Bloor) kell 2 p.l. Peetri koguduse noorte õnnistamine. Teenivad piiskop' Karl Raudsepp ja koguduse õpetaja' praost. Oskar Puhm. Orelil Inga*Pia Korjus. Solist Õnne" Laikve. Preluudium oreli saatega — laulab Estra Väli-Toompuu. Esineb taval alal Erik Reinhölin LosAnge- esimene 8Q meetri ületaja . , , . . . . . O rist kuni ligi 8A0 -n..i., -o.i, es teg•e l.i.k. ul,t. h, l,e, en^no. orte, koor Margit Vna -luhatu-.- r i l o • ; TT . ori . • i .. ^ sel. Viiulil Marianne U, •r ke. "P, alve — lesest, Rootsis juba; mitmendat korda Jüri Loosine ja Andreas Luiga Li-dingöst, ning Toronto võrkpallur Käi Heinar kaitses Kanada värve maail-nameistrivõistlustel Bulgaarias. Jätkates ülevaadet teiste võistkpn-nasportidegä .nendime eestlaste jätkuvat -edu korvpallis, kus Tomas Pcensaar Södertäljest saavutas Rootsi meistritiitli. Jalgpalliareenidel löövad lahinguid profist, kesktormaja Johannes Evaldson Islandist ja kaitsestrateeg Rein Albo • Göteborgist. Jäähokis on NHL-liiga kutseliste mängijate hulgast Torn Edur pärast, kolm-neli aastat kestnud. karjääri võistlusspordist"loobunud 'usulistel põhjustel. Seevastu on teismeline Jan Remmelg Karlstadist parajasti alustanud oma tähelendu pronksmedali saavutamisega Euroopa juunioride meistrivõistlustel. r\j i •,. ... , , , v , leeri noor Kristiina Valter, pühakiri Udaneit]a on kindel, et vähemalt T5 ' „ ^ „ , . , J T „ L , , • • , , i n 0 f 19ö.U -nd,.a te•l aas,•t at.e l. esi. m•;e se,k s sai.a R, „ic„ hard- Laan vere. Õnnistamisele tu- w i r l , „ N , % Q n - ,0 , . .., , . ; . . , J levad 62 noort. — 30 poeg- ia 32 tutar-meetri ületajaks.on keegi; soomlane, j a s t . : .. ' võib-olla Pentti Smersaari. , I Markus Ain Alliksaar, Rein Arid,-c, Aldo Elb, Ingrid.Engman, Anita Elisabeth Greenbaum, Christina Mary-did krooli ja. seliliujumise lühematel Ann Greenbaum, Tiina-Ly Haamer, distantsidel ja lubab endast; rääkida Karin Margot 'Ilves, Peeter Konrad. võimaliku "osalejana Moskva-olüm- Ilves, Sirje Mai Järvel, Paul- Harald pial 1980. Tema parimad tulemused Kako, Mark Steven Kann, Kai Reet önlOO m vabalt 1:02.10 ning selili Kirsiväli, Anne Lee Kriisa, Peter Paul 100 m 1:07.77 ja 200 mL 2:28.01. /Kriisa; Anne Kristina Kurvits, Rich- Kergejõustikus on spordihuvilisi ard Paul Laanvere, Heidi Laikvc, Lin-rõõmustanud mõned väga andekad da Laikve, Cara Lynn Laimets, Hillar noored ning marätoniveteran Arnold Ain Lauri, Karen Ann Lenk, Maia ül- Vaide. 11-aastane Erika Seek Aust- le Lenk,- Mari Liis Lenk, Edda Kris-raaliast on katnud 400 meetrit ajaga tin Leppik, Hedda Ellen Leppik, Pee- 64,4 sekundit ja hüpanud kaugust ter Leppik, Karin Silvia Lepson, Ing- 4.63 m. 17-aastane Jaan Anderson, var Hannes Liitoja, Linda ' Lindau, praeguse elukohaga Oslos, on filopi- Lembi Ann.Loo, Kalle Peter Lüdig, stiili kasutades tõstnud oma isikliku Stephen Toi,vo Makk, Ingrid Ireene rekordi kõrgushüppes 1.98-ni. Tema Mandrä, Sannu Mikk Mölder, triina Kõige silmapaistvamate välis-eesti j eakaaslane Tiina Lillak Helsingist on Liis Mölder, Hanno Jaan Niidas, Hei-sportlaste hulka kuulub kahtlemata 14-aastane Tiina Lusik San Franciscost, kes on ületanud niisama noore kuldujuja Evi Kosenkraniuse rekör- ; EESTI ALUAA! võtab tellimisi vastu alumiinium uste, akende ja välisseina katete tööde peale (aluminiüm siding). Neljas värvis alumiiniumist "veerennid ilma jätkudeta (ühes tükis). Tasuta hindamine; . Töö kiire :ja korralik. ^ ; .. H. :OSSO, tel. 884-4558 ja.'832-2238, Richmond Hill, Oht Met. Iie. nr. B 888 MEiLT Ilu-, söägi» jömdjtfmišföq.; ORONTO l\H ! KELLA ^3 o Linnapea on proklameerinud suvise kellaaja Toronto linnas 1979. aastaks. Üleminek suvisele kellaajale toimub öntrolllge meie hindu enne kui ostate. Hinnad soodsad ja usalduslik teenimine. Äri avatud — ešmasp.—reedeni M. 12 p. kuni M. 9 ö. laupäeval kl. 10 hom.—5 p.l. (HWY 401 2 bl. lõunasse) |"^ÄIS@ Of teenib eestlastele tuntud sisedekoraator MLLYDÄENZER Palutakse kellad üks tund edasi lükata. RÖV V. HEMDERSON City Clerk iII111• ui nU| |i II nui II | | T visanud naiste oda 51.60 m ning ešin- ly Reet Niidas, Efic Paul Pahapill, danud Soomet maavõistlustel. Tiina Peter Ain Pahapill, Debbie Ly Paju', spordihuvi näib olevat päritud vana- Martin Eric Pede, Margaret Ly Peets, isalt, kes oli Eestis tuntud mootor- Ester Pomerants, Reet Susan Pruvli, rattur, ja vanaemalt, .mitmekordselt Ronald Pärna, Tiina Püssä, Toomas Eesti meistrilt: ujumises.; • Mark Raja, Richard Mart Randmaa, Eri maade; meistritiitlite võitmi- P e l e r Arnold Ranniste, Anu Ruth sest on teada veel järgmist. Allvee- Rernmelg, Arrto Teet Reitav, Erik sportlased Ando Ahven Jyväskyläst p n i t Reitav, Robert Saarna, Peter ja Rein^'Kaarik Norrtäljest suurenda- A r m i n ^pirka, Tiina Ester Tigane, sid 1978. aastal oma niigi rikkalikke . ¥ a r t i r i Edward Tilk, Raivo Tähiste, medalite 'kollektsioone; Jalgrattur] Evelyn.Lana Valge,.Kristina Mai Vai- Robert Vellend Torontost saavutas t e r> Kenneth Ain Valvur, Ants7 Eric suure võidu oma teisel lemmikalal, | Ä r m - .murdmaasuusatamises, saades Põli ja-Ameerika juuniormeistriks. Teine nimekas jalgrättasportlane, Mats Mi-, kiver, tunamullune skandinaavia meister • Norrköpingist, omandas .möödunud aastal Rootsi meistritiitli meeskonnasõidus 70 km distantsil. Silmapaistvaid eesti noori leiab; tänapäeval kõige erinevamatel spordi-: aladel -~ nii nendes, mis esinevad I olümpiamängudel, kur ka üksikute rahvaste omapärastes, harrastustes;. Kõigi nende saavutuste üksikasjalik registreerimine tähendaks omakorda jõuproovi, mis vääriks vastavat meistritiitlit,.. Aarand Roos (EPL) Johannes Undusk maeti m Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühingu esimees;Johannes Undusk maeti 2. aprillil, Metsakalmistule.. Puusärgi juures seisid .auvalves parteitegelased kes ütlesid kä järelhüüdeid. JCo-dumaa" (nr. 15) teatel oli saabunud ka rohkesti kaastundetelegamme sõprusühingutelt teistest riikidest nende hulgas ka Kanada—NSV. Liidu sõprusühingult. Johannes Undusk on koos ühe delegatsiooniga käinud ka Kanadas. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-04-26-06
