1982-12-16-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
/ ' i Meie Elu" rar. SO (1711) 198Ž
Toronto eesti ülilskoraias oif saa-mud
tavaks, et T.E.S. Täienduskool
avab oma jõulupeoga eeslastele jõu-lü-
sessiooni. Nii sündis see ka tänavu.
Läinud pühapäeval oli Eesti Mar
Ja täis vanu ja noori> kes ootasid ei®»
vusega jõulupuu-peo algust. /
Avasõna, koos tervitusega, ütles
koolijuhataija Henn Ründva. .Järgnes
ühislaul: „Et tulge, oh lapsed".
Pastor dr. Allan Lauri jõulupalvuse
aluseks oli tõesõna: ',;Au olgu Jiima'-
lale kõrges!./' ja tõi palves lapsi
Jumala ette. Kõlas ühislaul: „Üks
roosike on tõusnud."
õpüaskoor esines lauludega :„Ma
»ulen taevast ülevalt", ,;Püha öö" ja
hoogsalt ,;Saanisõit" ning -„Talve^
hommik". Laule saatis klaveril lauluõpetaja
Georg lital.
R. Ennisti ,iKõik ootavad jõule"
esitas I kl. Kooli noorimad tõendasid,
et lapsed, lumi, jõulutäht, jõulupuu
ja iga inimene .ootab jõule
ning igal on erinev põhjus selleks
ootuseks. Klaveripala ,Jõulukellad"
väikeselt Toomas McConnonilt sobis
hästi ühisdeklamätsiooniga.
. Eriklassi (ingliskeelse) õpilased
kandsid heas eesti keeles ette 0.
Ehaste „Jõulu eel". '
Väike naerusuuline Katriina Küng
mängis korrektselt kena S. -Sozuki.
viiulipala iAndantino"' Teda saatis
klaveril Viija. kl. õpilane Kadri Sepp.
III kl. cipilased olid selgeks õppinud
ja esitasid julgelt O. Ehakte värsi
„Nägemäta jõuluvana". Tubli esineja
oli ka Peter McConnon, kui ta
ütleä V. Kotkas^Kimbergi luuletuse
,Jõuluvana riigis".
Klaveripalaga „Sonatina" esines II
kl. õpilane iKristi Rand, imida publik
väga kiitis.
Poisid V klassist lugesid| kirju jõuluvanale.
No, küll oli neis aga soo^
ve!, Üks .poiss isegi.tahtis, et jõuluvana
tehku ka ta koolitöö valmis!
Lõbus oli kuulda suurte poiste soo-
• • y e : : v . r . - x
^.Bagatelle in G minor" esitas kbt
vedi V a kl. õpilane Heli Leesment
suure vilumusega. E. Kalle „Jõulu-öör
deklameeris ilmekalt VI b kl.
õpilane R. niingwortihl
H.; Leivati „Me süütame küünlaid"
kandsid ettei IV kl. õpilased. Nad
tõotasid küünlaid ^süüdata Jõululapsele,
Eestilt, kodule, emakeelele ning
Jõuluvalguse, armastuse võidule
maailmas. \
Leida Pildi luuletuse „Jõulutervitus
Eestile" deklameeris VI kl. õpilane
Lisa Pilvet.
Peale lühikest vaiheaega järgnes
õhtu peanumber, näidend „Vale jõuluvana",
V. lümberg^Kotkase looming.
Näidendi lavastas Ludvig Luide.
Muusika oli Georg Iltalilt. Kostüümid
— Erma Selgelt. Dekoratsioonid
—' Henn Ründvalt. Osalesid: isa —
Andrus (Küng, ema — Tiia Pihl, nende
ipojad: Ott ~ Thomas Olvet, Kutt
- Heiki Altosaar, Mait — Ivar Soe-ver,
Mart — ^Peter Roose, Priit —
Toivo Trass, Pärt — Alar Petersoo,
Jaan — Marcus Tamm, Juss — Ken-neth
Lees. Naabrite tütred: Janet
Kivi, Pia Kori, Heli Leesment, Trina
Läte, Lisa 'Novek, Kristina Nõu, Kai
•Rannik, Monika *lloose iKadri Sepp,
Ellen Silm, Tamara Tambre, Lembi
Veskimets. Väikesed mudilased:
Katrina Küng, Maaja Leivat, Rita
Läte, Alissa • Puhm, Kia Puhm, Kristi
Rand, Kairi Taul, Vaiki Taul.
'I^äidend oli lõbus ja omapärane.
Keset näidendit kiitis publik vägeva
aplausiga poiste laulu. Saalis istujat
tundsid lõbu „soolakotist", ehk
„kahekordsest "jõuluvanast". Meeldiva
pildi „pakkus" tantsukombinat-sibon
rahvarõivais mudilastest ja valgeist
lumöhelbeist. Näidend lõp-.
pes publiku ühislauluga. Koo-likomitee
esimeesHans Lupp tänas
kõiki kes jõulupuupeo heaks tööd
tegid ja andis näidendi autorile V.
Kimberg-Kotkasele, Ludvig Luidele,
Georg Iltalile, Erma Selgele ja Oskar
Haamerile jõululille. Jõululille
sai ka jõuluvana.
JÕULUVANA
Ilmus jõuluvana (aiias Alfred Kelder)
publiku ette. Ta kõneles õpetliku
jutu, kuidas ta Parry Soundist
tulles oli jätnud põdrad sinna: ja
maanteel oli ta võetud autosse. Autos
olnud aga poiss, kes eesti
keelt vaevaliselt oskas. Folsri olnud
piinlik oma puuduliku (keele
üle. öökull aga õpetanud teda: õpi
lugprria, loe, loe! Poiss saanud iseenesest
ja laiskusest võitu, hakanud
õppima. Varsti olnud lugemine nii
selge, et nüüd lugevat ta alati /ka
eesti ajalehte. Muidugi olevat praegu
kõik poisi kodused ja sõbrad ülimalt
õnnelikud ja rõõmsad selle üle,
et poiss loeb eesti keelt.
'Suur hulk häid lapsi, kes juba lugeda
oskavad ja kes tulevikus lugema
hakkavad, ootavad jõuluvanalt
pakke". Jõuliuvanal ja abili^stel olli
,MeieElu"nr. 50 (1711) 1982
dr. AllaE Laur (e@§ paremal). •
Foto •— 0. Haamer
AASTAPÄEVA
Me täname annetajaid, osavõtjaid
ja abistajaid, kes aitasid kaasa Eesti
Abistamiskomitee Kanadas ja „Ehä-tare"
käsitööringi loterii heaks kordaminekuks.
' Järgmised loterii võidud on veel
välja lunastamata: tumeroosa: IS^ 4,
46, Hlla: 20, 85, 25, heleroheline: 12'
10, oranzh: 57, 10, beezh: 18, 10, 53.
Neid saab kätte „Ehatarest"i. A. Kop-^
peU käest. i
Samuti täname skautmastereid S.
Kaske, E. Runget ja gaiderit E. Ruuget,
kes näitasid meile 8. dets. video-'
lindilt Hõbejärve laagrit Muskokas,
1982. ^
Südamlik tänu! seik jõulumeele-olulise
kava eest.
Morman Rantammi
©relikontsert I ,
.,MEIE ELU"
lugejad, ärge unustage omi
sõpradele soovitamast
„MEIE ELU"
Moaitreali Eesti Akadeemiliste organisatsioonide
ühisel korralduse!
toimunud Alma Materi päeva aktus
kooä Tartu ülikooli 350 aasta tähtpäeva
tähistamisega oli elavaks rahvuslikuks
kokkutulekuks, mis leidis
rohket osavõttu Ja tähdepanu.
Juhatatuna sisse Ylo Ojamaa avasõnadest,
esitas dr. Alfred Kurlents
pikemži aktusekõne. Tema ümekas
ülevas^de Tartu Ülikooli ajaloost andi
elava pildi nendest aegadest, kus
eestlus arenes läbi saksa ja vene lUi-koölide
jä^ liasvas sealt välja tugevaks
rahvuslikuks haridustempliks,
mis omakorda andis oma panuse ka
rahvusvahelisele teadusele.
Aktust kaunistasid meie noorema-põlve
muusikajõu Ingrid Tärki kla-verisoolod
ja 'Kalle Viirese deklamatsioon.
Ingrid Tärk esitas Claude
Debussy „Sarabandi" ja Kaljo Raidi
„Jooksvad paarid" ning Kalle Viires
oma deklamatsioonis Johann von
Goethe „Fausti monoloogia"^'-
.. Selle tähtpäevaga seoses on alati
olnud ka teaduslikkude võistlustööde
kori^aldainine meie rahvusest üliõpilastele
ülemaailmses ulatuses, et er-tükk
töö pakkide jagamisega, kuid
ilma ei jäänud keegi ning koju sõideti
ilusate muljetega jõulupeost.
H.L .jiisutada meie haritlaste järeielcasvu
huvi teadusliku ainekäsituse vastu
emakeeles, käesoleva aasta võistlustööde
hindamisel aühitoakomisjon
koosseisus dr. Alfred Kurlents, dr.
Martin Pühvel ja õpetaija Heino Laaneots
õli leidnud esimese auhinna
500 idoUiariit vääriliseks iMontreali
noore Ain Vaose vaga heas eestikee-les
kirjutatud ülevaate Waterlco la-
• •..hingu; teenaal.,'.;
Selle auhinna üleandmisel dr.
Kurlents kuulutas välja kä järgmi-J
sed võistlustööd' meie üliõpilastele
teemadel ^Mõningaid aspekte Ee&ti
Vabariigi 65^astasešt ajaloost" ja
^Erialalf.ne uunimus vabal aijieva^
Mkül". Selle võistlustöö sisseandmise
tähtpäevaks,on 1. november 1983
ja üksikasjalisem informatsioon saadetakse
välja meie a^adeenülistele
organisatsioonidele ja meie ajakirjandusele
ülemaaUmses ulatuses.
Selle kokikutuleku lõppsõna lausus
Epp Luik ja lauldi ühiselt Eestd
hümm.
lõULUFüHAD MONTREALIS '
Jõulurüüs Montreal on annud piduliku
tagapõhja ka meie jõulueelsetele
kokkutulekutele Montrealis. Juhatatuna
sisse Montreali Eesti Pensionäride
Klubi .poolt — klubi pere
kogunes oma jõulupuule möödunud
reedel ja järgmisel päeval. Jaani ko-
, gudus korraidas laste-jõulupuu kokkutuleku
nihg Montreali eesti skaut-likud
noore4 peavad meeles oma traditsioonilist
metsajõulupuud oma suvises
laagriparädiiisis Lättemäel.
Selle sündmusega on alati okiud seo-
. tud ka sellised jõulurõõmud nagi^
suusatamine, milleks lüttemäe laaned
ja nõlvakud on alati olnud
ideaalseks paigaks. Igaüks rrieie
noortest teadagi peaib hoiditna nüüd
pöialt, seks ajaks on sadanud
küllaldaselt lund. Detsembrikuu al-
^gas^ Montrealis ja suuremaS' osais
V Qüebecis rekordilise kuumalainega
ja kä need suusa^äed, mis olid valmistanud
juba kunstlikku lund
kaotasid selle uuesti. Ja ka Montreal
i linn ja meie jõuluehted meie kod^t
de ümber i/ajaks lund jõulude eeh
,^HENN:ÄRVO
Etobicoke UJumisklubi traditsioo-
Mlüsed rahvusvahelised ujumisvõistlused,
nimetusega „Etobicoke International",
toimusid 3—5. dets. Etobicoke
25 m ujulas. Nendele võistlustele
pääsesid osavõtjad ainult
tud Icvalifikatsiooniga ja võistli
toünusid ihna vanusegrupi
Eestlastest võtsid võistlustest Ösa;
Cindy õunpuu, Maria Lember, Hillar
Laüievool, Ken Ahlberg Ja Martin
Tamme Montrealist. Cindy õunpuu
tuli esimeseks ja võitis kuldmedali
400 m kompleksstülis teate^
ujumises Etobicokel naiskonna
liilnnena, tuli kolmandaks ja võitis
pronksmedali naiste 200 ih rinnuliujumises,
tuli ^eljandaks naiste 100.
m rinnuliujumiises ja kuuendaks 400
m vabalt teateujumise naiskonnas.
Võistlustest võttis osa'75 klubi 524
võistlejaga, nendest 230 naist ja 294
meest. Osavõtjaid Ühendriikidest oli
sel korral palju rohtai kui eelmistel
aastatel. Neid tuli isegi Floridast,
Arkansasest, Louisianast, Californiast
ja teistest osariikidest. Ülikoolidest
tuli kõige rohkem võistlejaid
Floridast 38, Michiganist 31, Laval
U., Que. 27 ja Calgary U. Aita 23.
Teistest Kanada ülikooiidest öili vähem
võistlejaid. Kokkuvõetult: võistlused
olid täiskasvanuile ja Ühendr
riikide ja Kanada tippujujate vaheline.
Cindy õunpuu võisteldesi 400 m
kompleks stiili teateujumise Etobicoke
„A" naiskonna liiikmena> ujudes
eelviimasena, tuli esikohale ja /võitis
kuldmedali.
: 1) Etobicoke ,.A" 4.22,54, 2) Üniv;
of Michigan 4.25,19, 3) Lavai UniV.^
Que 4.25,36/., •;
Võistles 27 naiskonda.
Tuli kolmandaks ja saavutas proilks-medali
200 ni naiste riinnuliujumises.
1) DominiqueRoussy, Laval Univ.,
Oue. 2.34,03, 2) Anaie Ottenbritei Ajax
AX;:. 2.34,49, 3) Cindy õunpuu, -Etobicoke
S.C.2;38,13.
Võistlejaid 56.
Tuli neljandaks 100 ma naiste rinnuliujumises.
: ....
1) Aime, Ottenbrite L12,20, 2) Do-minique
Roussy 1.12y24, 3) Kathy
. Baid, Nepean S.C. ;il2,3S, 4) Cindy
õunpuu 1.13j92.
Võistlejaid 55;; V r
Tuli kuuendaks 400 m vabalt teateujumises
Etobicoke ,;B" naiskonnas,
ujudes vihnasenä.
1) Florida State Univ.. „ r 3.55,53,
2) North Yoric A.C. 3.55,61, 3) Etobicoke
,4' 3:55,75, 4) Ftorida State
Univ. ,,B"| 4X)2,90, 5); Univ. of Michigan
,>A" 4.03,13, 6) Etobicoke ,;B"
^4.03,20.--V; •
Võistles 21 naiskonda.
Võistlustel arvestati kaheksa esikohta
ja olid väga tasavägised
Kaheksa parimat klubi: 1) Florida
University 1167 p., 2) Universt
Norman Reintamm on eesti muusikasõpradele
veel küllaltki „tund-matu
nimi", sest tema õppetöö on \
viinud teda kontakti peaasjalikult
kanada muusikaringkondadega. Ometi
on ka eesti muusikaarmasta-jail
olnud võimalusi tema talendiga
^ tutvumiseks, sest ta on mitmel kor-
' rai' ölnüü HamUtoni eesti koguduse
poolt, ikdrräldatud kirikukontsertidel
solistide saatjaks ja ka ise soiistinä
esinedes, saades 'kuulajaskonnalt
kiitva tunnutuse.
Eelmisel suvel oli Norman Reintamm
Seedripru Lastesuvekodus
laagri abijühataja-kasvätaja, kus tema
üheks- ülesandeks -oli ka kasvan-dikde
laulu õpetamine. Seitsme
Kunsti laagris, andis ta loenguid- dirigeerimisest
ja kuidas interperteeri-da
Bach'i. Ettekanded leidsid hea
kõlapinna.
Norman Reintamm õppis orelit Toronto
Ülikoolis ja McMasteri Ülikbo-lis
Hamiltonis, miUe ta :lõpelas
B.A.Mus, kraadiga. Praegu on Norman
end täiendamas dirigeerimise
alal Inglismaal Londoni Müusikakol-ledihis
'Norman del Mari ja Sir Da-vidWillcocksi
juures. Samuti on ta
dirigendiks Ämici Orchestra'le, hiljutise
debüüdiga BBC juures dirigeerides
Mählcr'i 8. sümfooniat. Ta on
ka esirieniid dirigendina H;R.H.
Prints Charles'ile.
Seekordne jõulueelne kontsert:'
Peetri; kirikus annab ka Toronto
mutisikäsõpradele hea võimaluse tut-vude
selle meie noore andeka talendiga.
Orelikontsert toimub EKK
•'- kontšertsarja esimese kontserdina'
pühapäeval, 19. detsembril kell ^2 p.l.
Peetri kirikus (mitte Vana-Andrese
kirikus, nagu varem[ teatatud). Kaevas
ön Bachi, Brahmsi, Hindemithi,
Buxtehud^ ja Lišzlii' helitöid ning
rohkesti jõulupärästf muusikat. f
MINGIT
KOMPROMISSI I
KOMMUNISTIDEGA
K, Päts 1918
laiUlllllilillHIIIIillillHIIIIStllllNm^^
ty of Calgary 663, 3) Unlvfeity of
Michigan 497, 4) Etobicoke S;C. 479,
5) North York A£., 446, 6) University
of Laval 333. 7) Canadian Dolphin
S.C.312> 8) Florida A.S.t. 216.
DRAIGNA
T.E;S. Täienduskooli jõulupuul esinesid õpilased eeskavalises osas deklamatsioonidega/ klaveri- Ja
viiülisoolodega jne. l! ,,Kdik ootavad jõule". Keskel, vasakult: Kadri
Sepp (IV-a kl) saadab l k l õpilase
: Vale J õ Ä • ••r-:/--x;,.^^
SOBIVAID Jölim^O^
© PEWTER® HÕBEEHIED®.ROOSTEVAB^ES^
® KLAAS :®KRK '
® SERVIISID- ® • KööGITAlRBED ® SAUNÄf ARBEP '
:® JÖUMJONAD/^^
SHÖPPi
279 Danforth Ave., Toronto, Ont.M4K 1N2
•3^1 469.3886 Omanikud eestlased
-1-
EESTI KU
ühenduses Eestlaste Kesknõukogu
Kanadas 30. aastapäeva tähistamisega
Korraldas EKN juhatus reede, 3.
' detsembri õhtul Torontos Granlte
CIub'i ruumides õhtusöögi Suur-To-ronto
piirkonnast valitud parlaiiien-diliikmetele,
et införmaalsel seltse
kondlikul phmal neile lähemalt selgitada
eestlasi hmillavaid probleem
me ja taotleda nende siiifremat kaasabi
Ottawas Eesti vabadusvõitluse
huvides, õhtusöögist võttis osa küm-mekond
parlamendiliiget abikaasa-dega
konservatiivide ja liberaalide
erakondadest, õhtust võttis osa ka
kauaaegne eestlaste algatuste toeta-
Ja Ottawas sen lator dr. S. Haidasz
Ja eestlaste sõbi^d Ontario provintsi-parlamendist
Yuri Šhyniko (kohs.)
ja dr. Tony Ruprecht (lib.). ÕhtusööR
koos arvukate sõnavõttudega kestis
mitu tundi. Õhtusöögi majanduslik
külg kaeti eestlaste poolt osavõtnud
EKN juhatuse liikmete ja eesti akadeemilistest
ja 'majanduslikest ringkondadest
osa võtma kutsutud külaliste
poolt. Kokku võttis õhtust osa
üle 60 kanadlase ja eestlase.
Õhtusöök alustati lühikese palvusega
praost A.Tauli poolt, õhtu sõnavõttude
osas EKN esimees L. Lei-yat
tervitas kõiki osavõtjaid, ja tutvustas
kanada külalisi jä Eesti au-peakonsulit
l. Heinsoo'd. Seejärele t
tutvustas lühidalt EIK'N organisatsiooni
ja selle eesmärke. Ta rõhutas
eriti - rahvaste enesemääramise õiguse
põhimõtete rakendamise tähtsust
eestlastele ja soovis selleiks kä Kanada'
kaasabi L. Leivati humoorikate
). poliitiliste vahepaladega põimitud
sõnavõtule järgnes tervituste rida
pariamendiliiikmete poolt, milleks
pariamendiliige Jesse Flis (Parkdale
' —High Park) oli koostanud omapoolse
kava. Enda sõnavõtus ta avaldas
suurt tunnustust eestlaste tegev
vusele ja märkis, et olles ise .poola
- päritoluga mõistab ta^hästi eestlaste
püüdlusi ja taotlusi eriti rahvaste:
enesemääramise küsimuses ja vaba.
duse taastamiseks Eestile. Ta palus
pariamendiliiget Aideen Nicholsoni
(Trinity) ette lugeda peaminister P.
E. Trüdeau poolt saadetud kirjaliku
tervituse. Selles peaminister avaldab
oma tunnustust EKN tegevusele ja
eestlaste panusele Kanada kultuurilises
elus, olles siin Eesti ajalugu ja
kultuuri tutvustanud ka teistele. Veel
tervitasid liberaalide poolt pariamen-
, diliikme<^ 0. .Weth^rhead. .(^carbord
' West) ja Ken Robinson (Etobicoke-H
. Laiceshore). BKU esimehele anti üle
Kanada põhiseaduse proklamatsioon
ja Kanada Inhnõiguste Deklaratsioon
ja J. Flis'i isiklik tervituspl^-
r
r
iuroopq kQgtinuittga ^
rfltitp <mikl«b
ÜLIKONNAD KOSTÜÜMID
- MANTLID
kvaliteet materjalid
QtDMIUUILORS
f Rlverview GRrdeni (Bloor-Jane
Stn.) Toronto, Ont. M68 4E4
Tal 4I6/7».«5»
Rudi H. BchntMn
otMiiiiiiiiiiiDiioiiiiioiigiiiiiiiiQiiaiiaiiiiiBiiDiiiiiDiiaiiiiiiiiiiiiiiii
Rebone
iioiiaiisiiaiiiiJiiiiiisiiiiioiiiiieiiiiiiiiiiitiiiiiiiiaiiiiiiiiiiieiiiiiiii
,KUSEM/
On loomulik ja asjaoludest ting
tud, et ülikoblid hakkasid tekkimj
suuremates, linnalistes ;keskustes
kuigi nad 'tänapäeval Ameerikas M
geli moodustavad ise linrialised kei
kused oma kümneisse tuhandeiss
ulatuvate üliõpilaskoridadega. Sel pi
hui pole keegi valinud asukohta eri;
ümbruse ehk maastiku ilu järg
Ometi OH just see viimane andnu
mõnelegi ülikoolile tema iseloomul
ku ilme ja tundelise helluse tem
Icasvandike hülgas. Üheks sellisele
ülemaailmse kuulsusega näiteks d
Heidelberg Neökari kaldal. Selle rc
mantiseerimise on põhjustanud üld
selt tuntud ,,kh hab mein Herz i
Heidelberg verioren../' '
- Niisiis yooläb Emajõgi MunamJ
jalalt läbi Võrtsjärve jä Tarbätust l
Idasf.e Peipsi järve. Muistendijä
'"1 sai Võrtsjärv oma nime selles j, <
Taara inimestele antud rlttsat pujit;
vee kogu roojastasid, mispärast tu
• 1,
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, December 16, 1982 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1982-12-16 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E821216 |
Description
| Title | 1982-12-16-04 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
/ ' i Meie Elu" rar. SO (1711) 198Ž
Toronto eesti ülilskoraias oif saa-mud
tavaks, et T.E.S. Täienduskool
avab oma jõulupeoga eeslastele jõu-lü-
sessiooni. Nii sündis see ka tänavu.
Läinud pühapäeval oli Eesti Mar
Ja täis vanu ja noori> kes ootasid ei®»
vusega jõulupuu-peo algust. /
Avasõna, koos tervitusega, ütles
koolijuhataija Henn Ründva. .Järgnes
ühislaul: „Et tulge, oh lapsed".
Pastor dr. Allan Lauri jõulupalvuse
aluseks oli tõesõna: ',;Au olgu Jiima'-
lale kõrges!./' ja tõi palves lapsi
Jumala ette. Kõlas ühislaul: „Üks
roosike on tõusnud."
õpüaskoor esines lauludega :„Ma
»ulen taevast ülevalt", ,;Püha öö" ja
hoogsalt ,;Saanisõit" ning -„Talve^
hommik". Laule saatis klaveril lauluõpetaja
Georg lital.
R. Ennisti ,iKõik ootavad jõule"
esitas I kl. Kooli noorimad tõendasid,
et lapsed, lumi, jõulutäht, jõulupuu
ja iga inimene .ootab jõule
ning igal on erinev põhjus selleks
ootuseks. Klaveripala ,Jõulukellad"
väikeselt Toomas McConnonilt sobis
hästi ühisdeklamätsiooniga.
. Eriklassi (ingliskeelse) õpilased
kandsid heas eesti keeles ette 0.
Ehaste „Jõulu eel". '
Väike naerusuuline Katriina Küng
mängis korrektselt kena S. -Sozuki.
viiulipala iAndantino"' Teda saatis
klaveril Viija. kl. õpilane Kadri Sepp.
III kl. cipilased olid selgeks õppinud
ja esitasid julgelt O. Ehakte värsi
„Nägemäta jõuluvana". Tubli esineja
oli ka Peter McConnon, kui ta
ütleä V. Kotkas^Kimbergi luuletuse
,Jõuluvana riigis".
Klaveripalaga „Sonatina" esines II
kl. õpilane iKristi Rand, imida publik
väga kiitis.
Poisid V klassist lugesid| kirju jõuluvanale.
No, küll oli neis aga soo^
ve!, Üks .poiss isegi.tahtis, et jõuluvana
tehku ka ta koolitöö valmis!
Lõbus oli kuulda suurte poiste soo-
• • y e : : v . r . - x
^.Bagatelle in G minor" esitas kbt
vedi V a kl. õpilane Heli Leesment
suure vilumusega. E. Kalle „Jõulu-öör
deklameeris ilmekalt VI b kl.
õpilane R. niingwortihl
H.; Leivati „Me süütame küünlaid"
kandsid ettei IV kl. õpilased. Nad
tõotasid küünlaid ^süüdata Jõululapsele,
Eestilt, kodule, emakeelele ning
Jõuluvalguse, armastuse võidule
maailmas. \
Leida Pildi luuletuse „Jõulutervitus
Eestile" deklameeris VI kl. õpilane
Lisa Pilvet.
Peale lühikest vaiheaega järgnes
õhtu peanumber, näidend „Vale jõuluvana",
V. lümberg^Kotkase looming.
Näidendi lavastas Ludvig Luide.
Muusika oli Georg Iltalilt. Kostüümid
— Erma Selgelt. Dekoratsioonid
—' Henn Ründvalt. Osalesid: isa —
Andrus (Küng, ema — Tiia Pihl, nende
ipojad: Ott ~ Thomas Olvet, Kutt
- Heiki Altosaar, Mait — Ivar Soe-ver,
Mart — ^Peter Roose, Priit —
Toivo Trass, Pärt — Alar Petersoo,
Jaan — Marcus Tamm, Juss — Ken-neth
Lees. Naabrite tütred: Janet
Kivi, Pia Kori, Heli Leesment, Trina
Läte, Lisa 'Novek, Kristina Nõu, Kai
•Rannik, Monika *lloose iKadri Sepp,
Ellen Silm, Tamara Tambre, Lembi
Veskimets. Väikesed mudilased:
Katrina Küng, Maaja Leivat, Rita
Läte, Alissa • Puhm, Kia Puhm, Kristi
Rand, Kairi Taul, Vaiki Taul.
'I^äidend oli lõbus ja omapärane.
Keset näidendit kiitis publik vägeva
aplausiga poiste laulu. Saalis istujat
tundsid lõbu „soolakotist", ehk
„kahekordsest "jõuluvanast". Meeldiva
pildi „pakkus" tantsukombinat-sibon
rahvarõivais mudilastest ja valgeist
lumöhelbeist. Näidend lõp-.
pes publiku ühislauluga. Koo-likomitee
esimeesHans Lupp tänas
kõiki kes jõulupuupeo heaks tööd
tegid ja andis näidendi autorile V.
Kimberg-Kotkasele, Ludvig Luidele,
Georg Iltalile, Erma Selgele ja Oskar
Haamerile jõululille. Jõululille
sai ka jõuluvana.
JÕULUVANA
Ilmus jõuluvana (aiias Alfred Kelder)
publiku ette. Ta kõneles õpetliku
jutu, kuidas ta Parry Soundist
tulles oli jätnud põdrad sinna: ja
maanteel oli ta võetud autosse. Autos
olnud aga poiss, kes eesti
keelt vaevaliselt oskas. Folsri olnud
piinlik oma puuduliku (keele
üle. öökull aga õpetanud teda: õpi
lugprria, loe, loe! Poiss saanud iseenesest
ja laiskusest võitu, hakanud
õppima. Varsti olnud lugemine nii
selge, et nüüd lugevat ta alati /ka
eesti ajalehte. Muidugi olevat praegu
kõik poisi kodused ja sõbrad ülimalt
õnnelikud ja rõõmsad selle üle,
et poiss loeb eesti keelt.
'Suur hulk häid lapsi, kes juba lugeda
oskavad ja kes tulevikus lugema
hakkavad, ootavad jõuluvanalt
pakke". Jõuliuvanal ja abili^stel olli
,MeieElu"nr. 50 (1711) 1982
dr. AllaE Laur (e@§ paremal). •
Foto •— 0. Haamer
AASTAPÄEVA
Me täname annetajaid, osavõtjaid
ja abistajaid, kes aitasid kaasa Eesti
Abistamiskomitee Kanadas ja „Ehä-tare"
käsitööringi loterii heaks kordaminekuks.
' Järgmised loterii võidud on veel
välja lunastamata: tumeroosa: IS^ 4,
46, Hlla: 20, 85, 25, heleroheline: 12'
10, oranzh: 57, 10, beezh: 18, 10, 53.
Neid saab kätte „Ehatarest"i. A. Kop-^
peU käest. i
Samuti täname skautmastereid S.
Kaske, E. Runget ja gaiderit E. Ruuget,
kes näitasid meile 8. dets. video-'
lindilt Hõbejärve laagrit Muskokas,
1982. ^
Südamlik tänu! seik jõulumeele-olulise
kava eest.
Morman Rantammi
©relikontsert I ,
.,MEIE ELU"
lugejad, ärge unustage omi
sõpradele soovitamast
„MEIE ELU"
Moaitreali Eesti Akadeemiliste organisatsioonide
ühisel korralduse!
toimunud Alma Materi päeva aktus
kooä Tartu ülikooli 350 aasta tähtpäeva
tähistamisega oli elavaks rahvuslikuks
kokkutulekuks, mis leidis
rohket osavõttu Ja tähdepanu.
Juhatatuna sisse Ylo Ojamaa avasõnadest,
esitas dr. Alfred Kurlents
pikemži aktusekõne. Tema ümekas
ülevas^de Tartu Ülikooli ajaloost andi
elava pildi nendest aegadest, kus
eestlus arenes läbi saksa ja vene lUi-koölide
jä^ liasvas sealt välja tugevaks
rahvuslikuks haridustempliks,
mis omakorda andis oma panuse ka
rahvusvahelisele teadusele.
Aktust kaunistasid meie noorema-põlve
muusikajõu Ingrid Tärki kla-verisoolod
ja 'Kalle Viirese deklamatsioon.
Ingrid Tärk esitas Claude
Debussy „Sarabandi" ja Kaljo Raidi
„Jooksvad paarid" ning Kalle Viires
oma deklamatsioonis Johann von
Goethe „Fausti monoloogia"^'-
.. Selle tähtpäevaga seoses on alati
olnud ka teaduslikkude võistlustööde
kori^aldainine meie rahvusest üliõpilastele
ülemaailmses ulatuses, et er-tükk
töö pakkide jagamisega, kuid
ilma ei jäänud keegi ning koju sõideti
ilusate muljetega jõulupeost.
H.L .jiisutada meie haritlaste järeielcasvu
huvi teadusliku ainekäsituse vastu
emakeeles, käesoleva aasta võistlustööde
hindamisel aühitoakomisjon
koosseisus dr. Alfred Kurlents, dr.
Martin Pühvel ja õpetaija Heino Laaneots
õli leidnud esimese auhinna
500 idoUiariit vääriliseks iMontreali
noore Ain Vaose vaga heas eestikee-les
kirjutatud ülevaate Waterlco la-
• •..hingu; teenaal.,'.;
Selle auhinna üleandmisel dr.
Kurlents kuulutas välja kä järgmi-J
sed võistlustööd' meie üliõpilastele
teemadel ^Mõningaid aspekte Ee&ti
Vabariigi 65^astasešt ajaloost" ja
^Erialalf.ne uunimus vabal aijieva^
Mkül". Selle võistlustöö sisseandmise
tähtpäevaks,on 1. november 1983
ja üksikasjalisem informatsioon saadetakse
välja meie a^adeenülistele
organisatsioonidele ja meie ajakirjandusele
ülemaaUmses ulatuses.
Selle kokikutuleku lõppsõna lausus
Epp Luik ja lauldi ühiselt Eestd
hümm.
lõULUFüHAD MONTREALIS '
Jõulurüüs Montreal on annud piduliku
tagapõhja ka meie jõulueelsetele
kokkutulekutele Montrealis. Juhatatuna
sisse Montreali Eesti Pensionäride
Klubi .poolt — klubi pere
kogunes oma jõulupuule möödunud
reedel ja järgmisel päeval. Jaani ko-
, gudus korraidas laste-jõulupuu kokkutuleku
nihg Montreali eesti skaut-likud
noore4 peavad meeles oma traditsioonilist
metsajõulupuud oma suvises
laagriparädiiisis Lättemäel.
Selle sündmusega on alati okiud seo-
. tud ka sellised jõulurõõmud nagi^
suusatamine, milleks lüttemäe laaned
ja nõlvakud on alati olnud
ideaalseks paigaks. Igaüks rrieie
noortest teadagi peaib hoiditna nüüd
pöialt, seks ajaks on sadanud
küllaldaselt lund. Detsembrikuu al-
^gas^ Montrealis ja suuremaS' osais
V Qüebecis rekordilise kuumalainega
ja kä need suusa^äed, mis olid valmistanud
juba kunstlikku lund
kaotasid selle uuesti. Ja ka Montreal
i linn ja meie jõuluehted meie kod^t
de ümber i/ajaks lund jõulude eeh
,^HENN:ÄRVO
Etobicoke UJumisklubi traditsioo-
Mlüsed rahvusvahelised ujumisvõistlused,
nimetusega „Etobicoke International",
toimusid 3—5. dets. Etobicoke
25 m ujulas. Nendele võistlustele
pääsesid osavõtjad ainult
tud Icvalifikatsiooniga ja võistli
toünusid ihna vanusegrupi
Eestlastest võtsid võistlustest Ösa;
Cindy õunpuu, Maria Lember, Hillar
Laüievool, Ken Ahlberg Ja Martin
Tamme Montrealist. Cindy õunpuu
tuli esimeseks ja võitis kuldmedali
400 m kompleksstülis teate^
ujumises Etobicokel naiskonna
liilnnena, tuli kolmandaks ja võitis
pronksmedali naiste 200 ih rinnuliujumises,
tuli ^eljandaks naiste 100.
m rinnuliujumiises ja kuuendaks 400
m vabalt teateujumise naiskonnas.
Võistlustest võttis osa'75 klubi 524
võistlejaga, nendest 230 naist ja 294
meest. Osavõtjaid Ühendriikidest oli
sel korral palju rohtai kui eelmistel
aastatel. Neid tuli isegi Floridast,
Arkansasest, Louisianast, Californiast
ja teistest osariikidest. Ülikoolidest
tuli kõige rohkem võistlejaid
Floridast 38, Michiganist 31, Laval
U., Que. 27 ja Calgary U. Aita 23.
Teistest Kanada ülikooiidest öili vähem
võistlejaid. Kokkuvõetult: võistlused
olid täiskasvanuile ja Ühendr
riikide ja Kanada tippujujate vaheline.
Cindy õunpuu võisteldesi 400 m
kompleks stiili teateujumise Etobicoke
„A" naiskonna liiikmena> ujudes
eelviimasena, tuli esikohale ja /võitis
kuldmedali.
: 1) Etobicoke ,.A" 4.22,54, 2) Üniv;
of Michigan 4.25,19, 3) Lavai UniV.^
Que 4.25,36/., •;
Võistles 27 naiskonda.
Tuli kolmandaks ja saavutas proilks-medali
200 ni naiste riinnuliujumises.
1) DominiqueRoussy, Laval Univ.,
Oue. 2.34,03, 2) Anaie Ottenbritei Ajax
AX;:. 2.34,49, 3) Cindy õunpuu, -Etobicoke
S.C.2;38,13.
Võistlejaid 56.
Tuli neljandaks 100 ma naiste rinnuliujumises.
: ....
1) Aime, Ottenbrite L12,20, 2) Do-minique
Roussy 1.12y24, 3) Kathy
. Baid, Nepean S.C. ;il2,3S, 4) Cindy
õunpuu 1.13j92.
Võistlejaid 55;; V r
Tuli kuuendaks 400 m vabalt teateujumises
Etobicoke ,;B" naiskonnas,
ujudes vihnasenä.
1) Florida State Univ.. „ r 3.55,53,
2) North Yoric A.C. 3.55,61, 3) Etobicoke
,4' 3:55,75, 4) Ftorida State
Univ. ,,B"| 4X)2,90, 5); Univ. of Michigan
,>A" 4.03,13, 6) Etobicoke ,;B"
^4.03,20.--V; •
Võistles 21 naiskonda.
Võistlustel arvestati kaheksa esikohta
ja olid väga tasavägised
Kaheksa parimat klubi: 1) Florida
University 1167 p., 2) Universt
Norman Reintamm on eesti muusikasõpradele
veel küllaltki „tund-matu
nimi", sest tema õppetöö on \
viinud teda kontakti peaasjalikult
kanada muusikaringkondadega. Ometi
on ka eesti muusikaarmasta-jail
olnud võimalusi tema talendiga
^ tutvumiseks, sest ta on mitmel kor-
' rai' ölnüü HamUtoni eesti koguduse
poolt, ikdrräldatud kirikukontsertidel
solistide saatjaks ja ka ise soiistinä
esinedes, saades 'kuulajaskonnalt
kiitva tunnutuse.
Eelmisel suvel oli Norman Reintamm
Seedripru Lastesuvekodus
laagri abijühataja-kasvätaja, kus tema
üheks- ülesandeks -oli ka kasvan-dikde
laulu õpetamine. Seitsme
Kunsti laagris, andis ta loenguid- dirigeerimisest
ja kuidas interperteeri-da
Bach'i. Ettekanded leidsid hea
kõlapinna.
Norman Reintamm õppis orelit Toronto
Ülikoolis ja McMasteri Ülikbo-lis
Hamiltonis, miUe ta :lõpelas
B.A.Mus, kraadiga. Praegu on Norman
end täiendamas dirigeerimise
alal Inglismaal Londoni Müusikakol-ledihis
'Norman del Mari ja Sir Da-vidWillcocksi
juures. Samuti on ta
dirigendiks Ämici Orchestra'le, hiljutise
debüüdiga BBC juures dirigeerides
Mählcr'i 8. sümfooniat. Ta on
ka esirieniid dirigendina H;R.H.
Prints Charles'ile.
Seekordne jõulueelne kontsert:'
Peetri; kirikus annab ka Toronto
mutisikäsõpradele hea võimaluse tut-vude
selle meie noore andeka talendiga.
Orelikontsert toimub EKK
•'- kontšertsarja esimese kontserdina'
pühapäeval, 19. detsembril kell ^2 p.l.
Peetri kirikus (mitte Vana-Andrese
kirikus, nagu varem[ teatatud). Kaevas
ön Bachi, Brahmsi, Hindemithi,
Buxtehud^ ja Lišzlii' helitöid ning
rohkesti jõulupärästf muusikat. f
MINGIT
KOMPROMISSI I
KOMMUNISTIDEGA
K, Päts 1918
laiUlllllilillHIIIIillillHIIIIStllllNm^^
ty of Calgary 663, 3) Unlvfeity of
Michigan 497, 4) Etobicoke S;C. 479,
5) North York A£., 446, 6) University
of Laval 333. 7) Canadian Dolphin
S.C.312> 8) Florida A.S.t. 216.
DRAIGNA
T.E;S. Täienduskooli jõulupuul esinesid õpilased eeskavalises osas deklamatsioonidega/ klaveri- Ja
viiülisoolodega jne. l! ,,Kdik ootavad jõule". Keskel, vasakult: Kadri
Sepp (IV-a kl) saadab l k l õpilase
: Vale J õ Ä • ••r-:/--x;,.^^
SOBIVAID Jölim^O^
© PEWTER® HÕBEEHIED®.ROOSTEVAB^ES^
® KLAAS :®KRK '
® SERVIISID- ® • KööGITAlRBED ® SAUNÄf ARBEP '
:® JÖUMJONAD/^^
SHÖPPi
279 Danforth Ave., Toronto, Ont.M4K 1N2
•3^1 469.3886 Omanikud eestlased
-1-
EESTI KU
ühenduses Eestlaste Kesknõukogu
Kanadas 30. aastapäeva tähistamisega
Korraldas EKN juhatus reede, 3.
' detsembri õhtul Torontos Granlte
CIub'i ruumides õhtusöögi Suur-To-ronto
piirkonnast valitud parlaiiien-diliikmetele,
et införmaalsel seltse
kondlikul phmal neile lähemalt selgitada
eestlasi hmillavaid probleem
me ja taotleda nende siiifremat kaasabi
Ottawas Eesti vabadusvõitluse
huvides, õhtusöögist võttis osa küm-mekond
parlamendiliiget abikaasa-dega
konservatiivide ja liberaalide
erakondadest, õhtust võttis osa ka
kauaaegne eestlaste algatuste toeta-
Ja Ottawas sen lator dr. S. Haidasz
Ja eestlaste sõbi^d Ontario provintsi-parlamendist
Yuri Šhyniko (kohs.)
ja dr. Tony Ruprecht (lib.). ÕhtusööR
koos arvukate sõnavõttudega kestis
mitu tundi. Õhtusöögi majanduslik
külg kaeti eestlaste poolt osavõtnud
EKN juhatuse liikmete ja eesti akadeemilistest
ja 'majanduslikest ringkondadest
osa võtma kutsutud külaliste
poolt. Kokku võttis õhtust osa
üle 60 kanadlase ja eestlase.
Õhtusöök alustati lühikese palvusega
praost A.Tauli poolt, õhtu sõnavõttude
osas EKN esimees L. Lei-yat
tervitas kõiki osavõtjaid, ja tutvustas
kanada külalisi jä Eesti au-peakonsulit
l. Heinsoo'd. Seejärele t
tutvustas lühidalt EIK'N organisatsiooni
ja selle eesmärke. Ta rõhutas
eriti - rahvaste enesemääramise õiguse
põhimõtete rakendamise tähtsust
eestlastele ja soovis selleiks kä Kanada'
kaasabi L. Leivati humoorikate
). poliitiliste vahepaladega põimitud
sõnavõtule järgnes tervituste rida
pariamendiliiikmete poolt, milleks
pariamendiliige Jesse Flis (Parkdale
' —High Park) oli koostanud omapoolse
kava. Enda sõnavõtus ta avaldas
suurt tunnustust eestlaste tegev
vusele ja märkis, et olles ise .poola
- päritoluga mõistab ta^hästi eestlaste
püüdlusi ja taotlusi eriti rahvaste:
enesemääramise küsimuses ja vaba.
duse taastamiseks Eestile. Ta palus
pariamendiliiget Aideen Nicholsoni
(Trinity) ette lugeda peaminister P.
E. Trüdeau poolt saadetud kirjaliku
tervituse. Selles peaminister avaldab
oma tunnustust EKN tegevusele ja
eestlaste panusele Kanada kultuurilises
elus, olles siin Eesti ajalugu ja
kultuuri tutvustanud ka teistele. Veel
tervitasid liberaalide poolt pariamen-
, diliikme<^ 0. .Weth^rhead. .(^carbord
' West) ja Ken Robinson (Etobicoke-H
. Laiceshore). BKU esimehele anti üle
Kanada põhiseaduse proklamatsioon
ja Kanada Inhnõiguste Deklaratsioon
ja J. Flis'i isiklik tervituspl^-
r
r
iuroopq kQgtinuittga ^
rfltitp |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-12-16-04
