Meie Elu = Our life, December 21, 1978

              -•r
JttUOKAL L13R.1RX Oi)' GAITAJA " .
.SSSc?f?n Development 3ranch •
m Wellington str. Order sect,
TnAa l a
T f Ont.
-Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti
Majas, 958'fBroadview Ave., Toronto,
Ont. M4K 2R6, Canada © Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmi­ne
igal tööp., kl, 9 h;-5 p.L, esmasp. ja
neljap.kl. 9 h;-8 õ. Laup. kl. 9 fr.-l p.l.
Tellimishinnad: Kanadas: 1 a. $24.00
6 k. $13.00, 3 k. ?8.50. USA-sse: 1 a'.
•«26.00, 6. k. 14.00, 3 k. 9.00. Ülemere-maadesse:
1; a. $30.00, 6 k.'$16.00,
3. k. $10.00. Ktripostilisa Kanadas:
• l a . 113.50, 6 k. $6.75. Kiri ja lennu-postilisa
USA-sse: 1 a. $14.50, 6 k.
$7.25.. Lennupostilisa.. Ülemeremaa-desse:
h a. $23. 50, 6 k. $11.75.
„QUR LIFE" - „MEIE ELU"
— Estonian Weekly. Published by
Estonian Publishing Go. Toronto
Ltd., "Estonian House, 958 Broad-view
Ave., Toronto, Ont. Canada.
M4K 2R6 ® Tel. 466-0951
•
Üksiknumber —.50c.
. Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul.:
esiküljel $3.75, tekstis $3.50, kuulu­tuste
küljel $3.25.
Second Clašs .Mail ^e^tration Mo. 1354.
Toimetajad: H. Rebane ja S.
Veidenbaum.
Toimetaja New Yorgis B. Par-ming,
473 Luhmann Dr., New-Mil-ford,
Nj;, USA; Tel. (201) 262-0773
„MEIE ELU" väljaandjaks on
Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri algatusel 195Ö.
^•.M,,..l i..m«ijiujiAim"| i | l!l l ' r ni 1 m t i M i i m m i—
Mr. 51 (1506) 1978 NELJAPÄEVAL, 21. DETSEMBRIL - THURSMY, DECEMBER 21 XXIX aastakäik
,Ajga nii paljud, kui tema vastu
neile andis ta meelevalla saada
nimesse
, 1 :
Aasta pühamal õhtul hakka­jad
helisema meie Kõrvus elava­malt
kui kunagi varem mälestu­sed
ja elamused lapsepõlve isa­majast.
Laulik ütleb: „Ju palju
sest möödunud aastaid ja kuid.
Ma paljusid jutten kuulnud küll
muid. Neid kõiki viind kaasa ju
aegade rutt. Jäänd mulle vaid
Ilusaim -—jõulujutt."
Jõuluõhtu ja jõuluevangee­lium,
need on lahutamatud. Kui
meie ei kuule jõuluevangeeliu­mi
ja armsakssaanud jõululau­le,
mida ema õpetas isamajas,
siis jääb süda endiselt külmaks,
sest jõulud sisendavad meisse
Jumala armastust, mis ilmus
inimkonnale Jeesuse Kristuse
sündimise kaudu. Tema hinda
matu ohver seisis selles, et inspi­reerida
inimestesse vennalik-kust,
lahkust ja hääd tahet.
„Äga nii paljud> kui tema vastu
võtsid, neile andis ta meeleval­la
saada Jumala1 lapsiks kes usu­vad
tema nimesse."
Inimkurjusest ja inimhäädu-sest
on palju jutte ja legende.
Kodumaa kirjanik, Parijõgi on
kirjutanud ühes legendis/kui­das
ema kinkis oma pojale ühel
jõuluõhtul imeküünla, mis jõu
luõhtul iseenesest lõi põlema
heleda leegiga. Kuid ta pidi põ
lema ainult siis, kui poja süda
mes oli häädust.jja kui ta ei saa
da tagasi Jõululast. Ema ütles:
Niipea, kui sa kaotad südame
hääduse ja saadad tagasi Jõuk
lapse, ei põle enam küünal ja
kaob jõulurõõm/'
Poeg töötas laastaid, ega saat­nud
tagasi ühtki teekäijat ega
abipalujat, sest ei võinud ju tea
da, kes' neist on Jõululaps. Iga
jõuluõhtul tõi ta välja küünla
mis pjõles heledasti, nii et tuba
oli rõõmu ja valgust täis.
Mehe Varandus kasvas ja ta
harjus õnnega, ega teadnud ar
vata, et kõik võib olla ka teisiti
Unustas hääduse. Jõuiuõhtultõ
ta välja imeküünla, kuid näg
kohkudes, et see ei põle enam
Ta oli kaotanud hääduse ja ta
gasi saatnud Jõululapse. Tub
jäi jõuluks rõõmust tühjaks.
Pere ei teinud lauldes enam
tööd. Kõik jiiuutusid majas kur­jaks
tema vastu. Lapsed ei tul­nud
tema nütudele lilli noppis
1 ma. Teekäija lakk juua paluma
naabertalust* Talu toad seisid
pimedad ja õudsed, kuigi mees
tõi jõuluõhtuks poest palju
küünlaid, täitis ahjud puudega,
et saada soojust ja valgust, kuid
kõik oli'asjata.
Järsku näeb mees ühte poisi
kest tulevat. Poisike variseb
külmast ja väsimusest. Poisike
c küsib, kas saalis soojendada?
Peremees võtab poisi
käed pihku ja hakkab nendele
õhkama hingesoojust. „Ehk
saad sedaviisi sooja?" Vaata
imet, niipea, kui mehe hingeõhk
puudutas poisikese käsi, hakkas
lauakohal särama rõõmuleek
— imeküünal oli läinud põle­ma.
Ja ahjus lõid puud põlema,
jõulukuuse külge ilmusid sära­vad
leegid... tuba läks korraga
soojaks, täis valgust ja rõõmu,
tuul vaikis, talu kohalt lahkus
must pilv ja heledad tähed lõid
loitma üle kogu taeva... mees
tundis, et rõõm on tulnud taga­si,
sest ta õli jälle võtnud vastu
Jõululapse. Imeline rahu ja
rõõm voolas hinge.
Nii on tõsi, et tõelisest jõulu­rõõmust
ja jõuluõnnistusest
saavad osa ainult needy kes Jõu­lulapse
Jeesuse Kristuse võta­vad
vastu, avades temale süda-meuksed
ja kes jagavad oma ar­mastust
ja südamesoojust kan-natajaile
ja äbivajajaile. Nende
todu, nende elu on palju val­gem,
õnnelikum ja rõõmsam ka
siis, kui tuleb käia elu kannatus­te
okkalist rada. Tõeline jõulu­rõõm
ja rahu saab ainult neile
osaks, kes annavad ruumi oma
südames ja elus Õnnistegijale
Jeesusele Kristusele^ kes on tul­nud
päästma ja lunastama meid,
duvaid inimlapsi
Lunastaja käsk — ar.nlasta ;
malat kõigest südamest ja ligi-mest
kui iseennast ~--(|n ärata­nud
südameid, kes mimkonna
paremate poegadena jaf
na on toonud maailma $üdäm
ja' vaimukultuuri,, 'elu ja ilu...
Neid-., -pole'' suutnud takistada
töötamast südamete külmus ja
hingede uni; Nad .on ..olnud val­guse,
.'kandjad elu pimedatel
öödel ja ennastohverdav elu oli
neile sügavamaks elu vajadu­seks
ning armastus lipuks.
Jõululaps, Jeesus Kristus on
meile Jumalast antud ajaliku ja
igavese elu teetähiseks. Rasked
aegade tormid on püüdnud kõr­valdada
jõuluimena sündinud
Jeesuslast ja tema õpetust. Kuid
aastatuhandete möödumisel
paistab ikka veel see valgus, mis
hakkas särama Petlemma sõi­mes.
Ta paistab ka meie põlisel
isademaal, kus Jõululast ja jõu­lupühasid
on püütud kõrvalda­da,
meie .rahva elust. Lugesin
hellusega ühe kodumaa kogu­duses
ristitu kirja, milles ta kir­jutab
siinsetele ©maksetele:
„Täna on jõulupüha. Kuigi pean
töötama, tänan ma Jumalat, et
on veel armuaeg. Tohime vai­mus
seista Petlemma sõime ees.
Veel on Tema koja uksed lahti
ja pakutakse armu kõigile, kes
1 gijäänud kirikuid, et oma Ju­malaga
rääkida. Jõulute aegu ei
aita isegi n.n. näärikuusest, vaid
see tuuakse tuppa ikka veel jõu-luiks
ja muutub selliselt jõulu­kuuseks
koos selle sisu ja mõis­tega.
Võib j olla just kommunis­mi
karmuses vajab inimene
kristlikku sisu veelgi enam, kui
teine osa maailma külluses ning
vabaduses. Sest Jeesus ütles
aastat tagasi süttis
emma kohal hele täht ja Hom­mikumaa
targad ilmusid Kf is­use
sõime juurde kuulutades:
Õnnistegija on sündinud. See
müüt või fakt on püsinud nüüd
uba kaks t uhat aastat ja on üha
tutsumas ristiusulisi täitma ki-ikud
ja pühitsema Kristuse
sündi, igaüks oma harjumuste
ja võimaluste kohaselt.
Ristiusk.-' ori nende aastate J oma jüngreile: „Kui vaevalt
jooksul teinud läbi palju ras- saavad need, kel on palju varan-keid
võitlusi ning tagakiusamisi dust, Jumala riiki",
endast palju vägevamate poolt Materialistlik antikristks ei
ja on jäänud alati püsima. Kaks
tuhat aastat ajameres oh lühike
aeg, inimajaloos ometi silma­paistev
saavutus. See tähendab
seda, et Kristuse ja järgnenud
ristiusu õpetuses peab olema
midagi, kust ristiusulised leia­vad
oma hingele rahuldust ja
vastuseid intellekti poolt vasta­mata
küsimustele. -
Inimkond, ka moodsa ajastu
külluslikus ühiskonnas, kannab
näiliste rõõmude kõrval oma sü­dameis
ja hingedes murelikke
küsimusi homse päeva, isikliku]
tervise ja heaolu, ühiskondlike
kõikumiste ja poliitiliste aren­gute
näol. Neist suurimaiks on
ole suutnud maapealset paradii­si
luua. Kogu materialistlike
püüdluste kompleks isegi n.n.
kristlikus maailmas on küll loo­nud
elumugavusi, kuid nende
elumugavuste kaitseks ka üha
efektiivsemaid sõjamasinaid,
mis ähvardavad maailma hävin­guga.
Vaevalt selline areng on
kooskõlas Kristuse õpetusega.
Juba oma elupäevil nägi Kristus
inimpüüdluste ohtlikku suunda,
kui ütles: „Hõlpsam on kaame­lil
nõelasilmast läbi minna, kui
rikkal Jumala riigi sisse min­na".
Matt. 19, 24 Luuka 18, 25.
tahavad sisse tulla,' kuigi: tuli- j-kõikjal,- kuhu meie • rahva .liik
jäid on väheseid.. Olen kasvanud' med ka ei ole paisatud;maailma
sellises perekonnas, kus austati laantesse, tormide ja tuulte tee
taevaseid andeid. Oma vanaisa:dele, on. püütud süüdata jõulu-õpetušt
pean .pühaks: seni, kuni';.küünlad ja laulda , jõululaule,
elan. See seeme,, mille tenia ,kül-; mida ema 'õpetas. Olgu ja jäägu,
vas; leidis minu; hinges.pinna: meie .saatjaks., isamajast, kaasa
idanemiseks. - ;Küivanseda ka antud ilusaim jõulujutt!:
öma lastesse, et ka nemad kor.d
Kristuse elu ja õpetust on tu­handed
pifüdhud jäljendada ka
sünni ja surma küsimused ~ j pärast Kristust. Seda on tehtud
kuidas, miks, mispärast ja mis j tema nimel, kuid isikliku võimu
edasi Kõigi nende küsimustega Ja aineliste huvide ajel. Sellised
puutus kokku ka Jeesus Kris- püüdlused on tavaliselt lõppe-tus,
kes ei sündinud külluses!n u d katastroofiga järgijaile ja
ega võimus, vaid lõõmakud
sõime lihtsuses, arvatavas püu^ \ . v a i d k a vaimselt, Kõige hilise-duses
ja elas hiljem ametliku ki- m a k s i l ä^e k s on n.n.,,Rahva
riku ja võimumeeste tagakiusa-1 ^ W 1 1 " kogukonna massiline
imises. Ka Kristus nägi ühis- endahävitamine Guajaanas. See
kondlikku ebaõiglust, inimlikku sündmus räägib kõige dramaa-viletsust
ja kannatusi> võimu ja t i l ? s e jwa ^ Ja piklikumalt Jcõiki-rikkuse
hoolimatust, Ülekohut;d e. valekristuste vastu,
iä. sellest tulenevat häda; Ta nä-1 n ü ü d jällekordselt kogu-;
gi, kui kaugel^ oli inimkond ju ^ e m e ;oma pühakodadesse ja
malikiist õpetusest; ja .olemu-^ " s ü ü d a i u d jõulupuude ümber,
sest,; mis - pidi ölenia• inimesse-.s i i sPn •põhj.ust.küsida: 'miš
istutatud selles :tsüklis> ws ai-,:.ö s l"^š-. %istuse: õpetuse süga-•
.gab; sünniga ja lõpeb surmaga.-;; ^vaim tuum ja sisu? SeHele on
• TL-aoii.. i ni.m soo ajaloo on uha ..,v ast,a n„u. d. ,.J. eesus i.s e: " „Kõb ige
Jk e™rki ini~u dJ quasi•• ~ • r ulemkoi^ kasu sõnade seast en :> õpetusi •••koost •• v-- -t i:o~p etajat,e^g a, k1e s nõ~u avadj -.ai.n ii-i se. e: issan.d, m\re-ie- Jum.a,i , o•n ükvs-' s BJI , v >
^s*„o*; '™Anõigust endiAa le •j•a•rt *t u•g•'•i•n evadJ 'i•m •- •a i.nus Issand. 5. Moos. 6, 4, 5. T , '
meste vaimsele pimedusele j a ! Ä r » Issan^t, om9 Jumalat,
isiklikule võimule. Tänapäeva! k o i8e s*o m a . s u ^ s t ja kõigest
suurimaks neist on kommunism:0 f f i ä , tog«t j a kõigest oma
ia tema võimukandjad. Nad ön | ™e e l e S t ,
läinud nii kaugele, et nad ei sai- S^e o„ kõige ülem kasusõna .
li ei usku ega Jumalat eiida kõr­val
ja võitlevad selle vastu.
võiksid igavese;armu pärida.
;',SeIlest näeme ja.kuuleme»- et j
jõuk jutt" '^meie;' kauges isama-jas;
pole. veel vaikinudja jõulü-:.;
kellade helinat, mis .pandud he-)
lisema meie'laDseDöh/e "jõulu-J..
toas ja ködukirikus> ei: ol^süut-. •
nud- vaigistada, ükski, niaapäälne:
võim.meie ja meie.rahva-hinges.j
ime on nii 'võimas, .et \
Jõulurõõm ja jõuluvalgus,
jõuluvaim ja jõuluvalgus,
täitku meie jõulutuba
Lunastaja armuga.
Tema arm ja tema heldus
juhtigu meid õiges usus
Saabuvasse aasta uude
rähurohke vaimuga.!. '.
; Õpetaja ELMAR PÄHN
„Ja teine tema sarnane on
see: Armasta oma ligemist kui
Kuid vaatamata nende õpetus- f * e n^s t - N ^ t suuremat muud
tele, käskudele ja keeldudele k ™ n a ei ole. 3 Moos. 19, 18.
i.i i . ~ r leidub isegi nõuk oguvd e .fk armvi s Kas need lihtsad, sõnad ei ole r . 0 1 K-r eezsh• ii,a.i.m et.iu .s n a momasas i.lsiisi.s e.el tm ii. sit.,ne is.mtk evsoai,-i kk•äh..e;:-as oa,l ervaatve a,j. >õd u ,l uopmüah .a du, ela taui.s ael?s ka
jadustest, täidavad üha veel jär- V.
HEÄÕÜUTM^^
: LUGEJATELE, KAASTÖÖLISTELE, ÄRISÕPRADELE'.
JA KÕIGILE KAASMAALASTELE:;.'
SOOVIB i ;:';v:;-
JJ-rr.
J--'