Meie Elu = Our life, March 22, 1979

              Väikesest algusest'on kasvanud
kindel mõiste „AA Sweets" eesti ja
teiste rahvuste pidupäevadel. Toron­to
eesti ühiskond võib olla uhke, et
midagi uut ja head on kaasmaalased
andnud selle (suurlinna mosaiiki.
Kondiiter Ä. Amjärv parima mater­jali
kasutamisega saavutas Torontos
tunnustatud koh^a oma erialal. Isegi
kunigli^ külaskäigu pidulauda kau­nistasid
tema tooted. Üle kahekümne
vMe aasta on Amjärve tooted olnud
Torontos kättesaadavad ja on leid­nud
hea vastuvõtu. Puht ärilise sek.
sukohaga arvestades on' nüüd roh­kem
tarvitama hakatud „AA Sweets".
Umbes üheksa aastat tagasi,.kui.A.
Amjärv otsustas pensionile minna
ja oma .eduka ettevõtte^müüa, oli
ärile õnnistuseks, et inimene, kes ku-nasi
selles ettevõttes töötas osalise
ajaga, sai uueks omanikuks. Amjärve
ettevõte omandas Charles H. Liap
don; shveitslane saksa päritoluga.
Uus omanik mitte ainult ei kandnud
edasi Amjärve kvaliteeti vaid lisas
palju uusi tooteid shveitsi, saksa ja
skandinaavia omapäraga. Amjärve
„AA Sweets" tooteid võib nüüd taie
likult pidada kõige laiema tagapõhja
ga headeks Euroopat esindavateks
kondiitrisaadusteks.
„Meie Elu" esindaja külastades
kaasmaalase poolt asutatud ettevõtet
leidis seal eesti vaimu ja meie mait­set.
Pr. Amjärv annab veel praegu
osa oma ajast äri tegevusele. Vestel­des
omaniku Charles Liardoniga, sel­gus,
et nad kasutavad veel täielikult
Amj arve originaal toodete retsepte.
Arvestades Toronto elanikkonna mit-mekesidust
on lisatud shveitsi-, sak­sa-
ja skandinaavia-pärased tooted.
Npor"ee^tlaskond on truuks jäänud
oma vanemate maitsele ja jätkavad
\A Sweets" toodete ostmist. Eest­laste
ostud moodustavad 10% läbi-.;
müügist, lätlaste ostud 20% ja teised
70%. Alles on suudetud hoida Toron­to
Kanada ühiskonna tuntumate ni­medega
kunded ja palju uusi lisatud.
„ÄA Sweets" tooteid on saadaval To­ronto
paremates restoranides nagu
Eaton Centre's, Vikings, Zum Cas-toff
j.t. •
Charles Liardon tuli Kanadasse, et
ennast ette valmistada hotellide juh­timise
erialal. Ta Õppis Ryerson Po-lytechnical
Institute'is ja töötas juba
,,Inn on the Park'is" kui võimalus
avanes Amjärve ettevõte ostmiseks.
Omades kogemusi ja mälestusi oma
vanemate pagari tööstusest shveitsist
ön ta nüüd edukat ettevõtet jatka-mas
asutaja traditsioonide kohaselt.
Peremees on ligidal igal alale, kas ai-
„ÄA Sweets" omanik Charles H. Liardon oma populaarse ettevõtte kõrge-kvaliteediga
saaduste
nete ostmisel, müümisel, kvaliteedi
taseme määramisel või kundede eri­soovide
rahuldamisel. Püüab iga kun­de
soovi täita tellimiste vastuvõtmi­sel
ja see on kasuks tulnud äri kas­vule.
Suurima rahuldustundega mär­gib
omanik, et on suudetud edukalt
täita ka nõudlikumate eestlaste eri
soovid sünni-, leeri- ja pulmapäeva­deks.
Eesti Vabariigi - 61. aastapäeva tä­histati
Ottawa eestlaskonna poolt
väärika kokkutulekuga mugavais Na­tional
Arts Centri ruumides, laupäe­val,
24. veebruarit :
Juba aastaid on aset. leidnud tra­ditsiooniline
aktuse eelne ühine õh-liikmeid,
et Madridi . Komisjonis
oleks ka eestlaste esindaja selle ko­mis
j on i täi sõi gu sl iku li i kmen a.
Eesti Vabaduse eest
langenute mälestamiseks sai sõaa
R. Piirvee. •
Oma mälestuskõnes tuletas ta meel-
Foto — Elna Kunglä
Ettevõttes töötab praegu kaks
kümmend inimest, nendest kolm
eestlast. Et mõista; eestlasi, ja eesti
keelt, on Charles Liardon käinud To­ronto
Eesti Täienduskooli erikursu­sel.
Kavas on. ettevõtet laiendada ja
võimalik, et kusagil uues ostukesku­ses.
Praegu on firmal kolm kauplust.
OOSVI!
El
IMIN1
IKA!
Äsjavalitud Vancouveri Eesti Seltsi juhatus. Ees, vasakult: Leo Morel
abiesimees; Linda Rumma — laekur; Arnold Pärnesimees; Harry Muld
— sekretär. Taga: Andres Loo — abisekretär; Ardo'Harisson — abilaekuir;
Mikk Peek — noorteala korraldaja.
E
Vancouveri Eesti ' | Rahvatantsu
Rühma ja Vancouveri Eesti- Seltsi
ühiskorraldusel toimub Mai pidu 19.
mail. Pidu leiab aset esinduslikus
Harbourside Holiday Inn'is, 1133 W.
Hastings St. Kavas bn Rahvatantsu
rühma esinemisi ning tantsuks män­gib
meie Eesti Orkester. Korralda­jad
loodavad rohkearvulist osavõttu
Vancouveri linna ja ümbruskonna
kaasmaalaste poolt.1
t
A. Pärn '••
Foto: A. Kalbus
7^1 iesfi aa
Toronto, Eesti 'Pensionäride Klubi vabatahtlikke „nooremaid" klübiliik-järjekordne...
koosviibimine toimus .meid, kes aitaksid edaspidi koosviibi-neljapäeval,
15. märtsil Eesti Maja misi korraldada;
jumaläteeraiste
„Eesti Kodus"
Pühapäeval; 18. märtsil toimus pi­dulik
kontsert-jumalateenistus „Ees-ti
Kodu" seltskondlikus saalis. Õpe­taja
E. Pähn pidi ootamatult arä sõit-r.
ia ja kannatusaja iutluse pidas õpe-
, ta ja Andres Taul, võttes oma jutluse
aluseks Apt.' tibude raamatust pea­tükk
26 salm 13. õpetaja võrdles ini­mese
elu keskpäevaga. Kui oled jõud-nud
täisikka, oled jõudnud elu ^kesk­päeva".
Siis tulevad lõdvenemine,
haigused, kannatused, peab ennast
• välmis ja ärkvel l^öidma, ei tohi las­ta
sära kustuda.^
, •Sopran Tamara Norheim laulis
r o !PT lnulu: ;$\\e Verum — W; A. Mo-zart.."
S;n-u tee — Juhan Äävikja-Rän-
•d?.T '"Mu hui — J. Tall, klaveril saa­tis
Julie Herma. Väga sobiv valik
kannatusaja jumalateenistusele. Aino
: Pähn saatis klaveril ühislaule.
Järgmine Kontsert jumalateenistus
on 22. aprillil, külalislauljaks on.Avo
Kittask. v ^ :'
• _ -.elna
me
Realistide Koondis Kanadas kor­raldab
oma kevadise koosviibimise
reedel, 30. märtsil ke|l 7 3 õhtul Tar­tu
CoIIege'i restorani ruumes. Kõik
•realistid teretulnud! v-muuseymä
kogude täienemise eest
Eesti kunstimuuseumi kogudesse
ön teinud järjekordseid kinke kunst­nikud:
Mai Önno (Menhikost) — 1
tüshijoonis, 2 pastell- ja 1 õlimaal,
kokku 4 kunstiteost. Otto Paju
(Rootsist) lisaks kahele varem kingi­tud
graafilisele lehele 3 linoollõike
tehnikas graafilist lehte.
Väärtuslike kunstiteoste eest Eesti
Kunstide Keskuse tänu. Kui meie
•kõigi eesmärgiks on vabas maailmas
Eesti Kunstimuuseum, siis teostub
see kindlasti. . '
• \ Emil Eejrme-k^
Läinud kolmapäeval tähistati „EesV
ti Kodus", vanarahva kalendri järgi
Vastlapäeva, kuigi hilinemisega, et
ära hoiduda Vabaduspäeva pidustus­tega
kokkusattumist
Põhjaliku ettekande tegi Allee Kul-längo,
kes ise on „Eesti Kodu" elanik
ja aktiivselt kaasa aidanud Kodu
kaunistamisele. Oma ettekandes .viis
ta kuulajaskonna eesti rahvakalend­ri
juurde, kus paljude päevade tähen­dust
on rahvas sidunud kindlate us-
.kumiste või kommetega mille täitu­misest
või mittetäitumisest olenes:
looma õnn, vilja kasv või isiklik elu.
Muistne ajajaotus kasvas välja loo­dusest
ja maksvast "seadusepärasü-sest
vastavalt ilmastikust ja tööde
tarvidusest. See oli põlvkondade elu­kogemuste
kokkuvõte. Peaspeetav
kalender oli rahvale kui kirjutamata
seadus.
Vastlapäeva traditsioon on jäänud
elama meie rahva hinge kuni täna­päevani.
Muistses Eestis taotleti sel­lel
päeval paremat lina ja kanepi kas­vu.
Seda päeva tähistati liugülaskmi-se
ja vurri tegemisega. Kujukad väl­jendused
— vanasõnad Vastlapäeva
kohta: Vastlapäeva Õhtu peale päike­se
loojangut mindi jää peale liugi
laskma (linaliugi) siis pidanud sui
pitkad linad kasvama ja tüdrukute
juused. siledad seisma. (Hiiumaa).
Ennem oli vas.tlapäe ike lihaeitepäe.
Inimesed olid vaesed— liha sai sel­leks
aaks otsagi, eideti liha ää. Mihk­li).
Vastlaõhta ei tehta tööd, et siade
jalad kõveraks ei kasva. (Häädemees­te).
Vanarahvas arvsi, et lihaeite tulõ
pika li na. Söidi ja tänutäsõ: „Pika
lina, pika lina, pikemba iks ku kaane-bä
{kanep) (Rõuge). Oma kõne Alice
lõpetas, et on kahju, et Eestis, enam
ei ole talusid, kus neid kombeid aus­tati.
Nüüd seal enam ei austata Va­narahva
kalendrit ega kombeid. Laul­di
kaks ühis-vastla laulu Aino Pahna
klaveri saatel.
õhtu lõppes maitsvate vastlakukli­te
j a kohviga. Kuklite valmistamise­ga
Voldemar Leemet oli aidanud vää­rikalt
tähistada Vastlapäeva.; ,
Gaider Alice Kullango võtab väga
aktiivselt osa gaidluse tegevusest ja
tema erialaks on noortele metsatar-kuse
õpetamine. Igas laagris Kotka­järvel
võib teda kohata telkide va­hel
või metsarajal. Ta oli Toronto
Eesti Lasteaia algataja ja 15 aastat
juhatajaks.
suures saalis. Tuuline ja jahe ilm ka­handas
pisut koosviibijate arvu, kuid
mitte tunduvalt.
Klubi esinaine F. Terts tervitas
koosviibijaid ja tegi teatavaks kava.
Klubi naiskoor L. Pilt'i juhatusel esi­tas
„Me armastame seda maad" — E..
Võrk, „Kannike" — M. Lüdig, „Lepa-lind"
— Rahvaviis ja lõpuks rahva­viisi
„Pülmalust". Kuulajaskonna
tungival nõudel' korrati viimase lau­lu
viimast salmi.
Kooriettekännete järele joodi koh­vi
ja kiideti perenaiste poolt valmis­tatud
maitsevaid võileibu, saialõikeid
ja muud suupäräst. Lavale astusid
kaks Toomast, nende enda hinde jä­rele
„algajad pillimehed": Toomas
Türk ja Toomas Laasen — esimene
mängis bajaani ja teine trambuneed.
Pillimehed esitasid põimiku tuntud
valssidest, polkadest ja lõpetasid
• marsiga „Vanad sõbrad". Kauakes­tev
aplaus, saavutas sihi — lisapala.
Klubi järgmine järjekordne ja üht­lasi
ka viimane koosviibimine toi-mub
6. juunil. 22. aprillil toimub klu­bi
loterii, mille jaoks annetusi võe­takse
vastu igal kolmapäeval Eesti
Majas kl. 10—1. .• V; •
16. mail toimub klubi aasta-pea-koosolek;
millest peaks klubi liik­med
suuremal, arvul osa võtma.
Oleks kahju/kui 700-ja liikmelise
liikmeskonna juures koosolekust osa­võtjaid
oleks ainult 10% liikmeskon­nast"-
ütles esinaine F. Terts. ;
Lõppsõnas tänas esinaine kõiki ka­valises
osas esinejaid ja kõiki abival­meid
käsi, kes aidanud korraldada
• Klubi on tegutsenud juba kümme
aastat, kuid kahjuks pole teada täp­ne
asutamise kuupäev. Kui peaks
kellelgi olema andmeid klubi; asuta­mise
aja kohta, siis palutakse need
saata klubi esinaisele F. Tertsile, 43
Glenmount Park Rd., Toronto, Ont.
M4E.2N1.
, Klubiliige, V. Kana Toronto Eesti
Püssi- ja Püstöliklubi esimehena tea­tas
pikemas sõnavõtus, et klubi saa­dab
„Esto 80" raamides peetavale
laskevõistlusele 24 laskurit ja kolm
vahekohtunikku, milleks aga on va­jalik
hankida summasid. Klubi poolt
31. märtsil Eesti Majas korraldatava
peo sissetulek läheb reisikulude fon­di
ja loodab ka kõikide pensionäride-klubi
liikmete-rohkearvulist osavöt-
Dr. E. Äruja andis lühikese ülevaa-.
te Tartu instituudi ülesannetest ja
tegevusest. Instituudi poolt korralda­tud
loengud on avalikud ja kõik tere­tulnud.
Sissepääs vabatahtliku anne­tusega.
Kui kellelgi leidub, midagi,
mida säilitada, toogu see arhivaari
kätte, kes ^otsustab/ kas sellel väär­tust.
Instituut kogub ka kõiki eesti­keelseid
raamatuid ja vahetab neid
teiste raamatukogudega. Lõpuks juh­tis
dr. E. Aru ja tähelepanu juhuste­le,
kus mitme kaasmaalase varandus
on. testamendi puudusel läinud N.-Lii'-
dule. Ta soovitas kõigil, sellele aeg­sasti
mõtelda ja pärijate puudusel
pärandada Tartu Instituudi Fondi, et.
asutada T. Ülikooli juurde Eesti kee­le
professuur. Et seda teostada,
oleks tarvis 300,000; dollarit, mille ko­gumiseks
saaksid kaasa aidata anne-tusöök.
„Fountain" ruumi mugavasse de, et mida venelased on meie rahva
miljöösse kogunes sellel õhtul üle 60 kallal teinud ei saa meie mitte unus-kaas|
maa!ase: . kes ' koos väljaspoolt tada. Nende tegude ärahoidmiseks
tulnud külalistega veetsid kolm tun- oh väike Eesti pidanud palju ohvreid,
di omavahelises meeleoiurikkas õhk- tooma. Tahe olla vabana on aga ol-konnas.
• nud tähtsam kui' ohvrid mida oleme
Pärast õhtusööki toimus Kristall pidanud kandma. Tõusti leinaseisar
Saalis pidulik aktus. Aktuse avas dr, kuks. ;v M . :
J. Kruus, kes esile tõstis mõtte, et 24; Ontario Parlamendi nimel tervitas
veebruar mitte üksnes enam ei tä- Kultuuri ja Heaolu Minister Ruben [
henda vabariigi aastapäeva kui nii- Baetz, kes pidas meie noortele hoog-sugust,
vaid sellele päevale on nüüd sa kõne javtuletas neile meelde säili-lisandunud
mitmeid uusi tähendusi, tada kultuuri mille juured ulatuvad
Selletõttu on nüüd ka meile lange- Eestisse. Ta ühtlasi mainis, et ühe
nud enam kohustusi kui seda oli sel- üksiku inimese eluiga on küll võrra-le
päeva tähistamisel vabas Eestis, tult lühike võrreldes ühe rahva aja:
Õhtu peakõnelejaks oli Ottawa looga, kuid seda enam-tähtsust tuleb
Eesti Seltsi esimees Aavo Kimmel, anda isiklikule elule, et ühe rahva
kes rõhutas, et Helsingi Deklaratsi- kultuur saaks edasi kantud ajaloo
ooni allakirjutamisega Nõukogude perspektiivi.
Liit avalikult andis lubaduse raken- Rahvushümniga lõpetati aktaSo
dada praktiliselt kõik need punktid Järgnes koosviibimine, kus Toron-nii
nagu need on üles loetletud selle tost külakosti tooma tulnud tütar-lepingu
„Kolmandas Osas". Nõuko- laste kvartett „Jaaniko", koosseisus,
gude Liit on seda aga ainult tõlgen- Y. Maimets, K. Maimets, S. Šiitam ja
•danud omakasu seisukohast välju- L, Tiisman, jätkasid selle meeleolu
des, ja sellepärast ön tä jätnud täit- kultiveerimist mida nad olid juba
mata kõik selle ösäga seotud, inimõi- suutnud luua aktusel esinemisega ja
guste põhimõtted. Helsingi Deklarat- õhtusöögil ettekantud ajakohaste
sioon on andnud siinsetele eestlaste- lauludega.
le ainulaadse võimaluse töötada koos Aktusel Linda Värve deklameeris
Kanada Parlamendi liikmetega, et Juhan Liivi luulet ja Karin Kruus iu-sundida;
Nõukogude Liitu austama ges ette katkendi A. Kivikas'e ro-inimõigusi
üle..terve maailma. Otta- maanist „Nimed Marmortahvlil". Kb-wa
eestlased on juba aastaid tööta- gu õhtune tegevus viidi läbi Toomas
nud käsikäes kohaliku Inimõiguste Everti juhatusel
Organisatsioonidega ja .korraldanud j';''24.' veebruaril lehvis' sini-must-vaige
päevakohaseid nõupidamisi ja on Ottawa raekoja lipuvardas ja \hum-nüüd
ettevalmistamas. memorandu- pea Marion Dewar kuulutas 24. vesb-.
mi, et mõjutada Kanada valitsuse raari Eesti Päevaks Ottawas,
koosviibimisi. Oleks hea, kui leiduks; tajaci ja pärandajad.
Iga uus H M E I E ELU" tellija aitab km
sa sisukamale ajalehele.
iriod aprillis
E.E.L.K. Kanada Praostkonna Si-nod
toimub laupäeval, 21. aprillil al­gusega
kell 9.30 hommikul EELK To­ronto
Kolmainü Koguduse ruumides,
619 Sherbourne St., Toronto (Sher-bourne'i
allmaa jaama kõrval).
Hommikune sessioon kella 9.30—
12.00: Avapalvus — õp. A. Taul,' koos­oleku
rakendamine praost O.
Puhm, praostkonna tegevuse aruan­ne
— praost 0. Puhm, praostkonna
kassa ja revisjoni aruanded —.laekur
L. Wahtras, • praostkonna tegevuska­va
— praost O. Puhm, praostkonna
eelarve, informatsiooni Usuteadusli­ku
Instituudi tegevusest — piiskop
K. Raudsepp. Lõunavaheaeg kella
12—1.30 p.l. -
Pärastlõunane sessioon kella 1.30
—4.15 p.l. Referaat „Leeriõpetus mi­nevikus,
olevikus ja tulevikus" õp. T.
Vaga, referaat ,Algliturgia ühtluse
küsimus meie EELK jumalateenis­tustel"
— õp. 0. Gnadenteich, mõt­teid
„Krištuse kiriku seisundist tule­viku
ühiskonnas" — piiskop K. Raud­sepp,
informatsiooni „õpetajate Kon­verentsi
kohta Lakewoodis" — õp. H.
Laaneots, koosolekul algatatud küsi­musi,
järgmise Praostkonna Sinodi
aja ja koha määramine, läbirääkimi­si.
Vaheaeg kella 4.15—4.30 p.l.
Kell 4.30 Praostkonna Sinodi lõpu-jumalateehistus
armulauaga, Pihikõ-ne
— õp. O. Gnadenteich, jutlus õp.
T. Vaga, Jumalateenistusel teenivad
kõik kohalviibivad luteriusu vaimuli­kud.
kdudid käisid külas
7>Eesti Kodus#/
Grupp Kalevi skaute koos juhtide­ga
külastas Eesti Kodu" laupäeval,
17. .märtsil et näha ja tutvuda uue
eestlaste keskusega. Eesti Kodu ela­nik
— Kodu vanem ja kauaaegne Ka-levilipkonna.
ja skautrühma juht
skautmaster Karl Novek võttis küla­lised
vastu. Enne kui asuti „Eesti Ko­duga"
tutvuma, andis ta üksikasjali­ku
ülevaate, kuidas,,see suur ehitus­te
kogu töötab. Ringkäik viis noored
tõstukite kontrollruumi, soojayee
seadeldiste juurde, elektri kontrol-keskusse,
kõigisse meelelahutus- - ja
töökojaruümidesse, prügipressimise
masina juurde, raamatukogusse ja
kahte korteri; Tutvustati. ka; auto-maatilise
tülekustutamise süsteemi­ga.
Ringkäik lõppes sauna ja ujumi­sega.
Põnevaks kujunes noortele biljar-diruumi
külastamine, kus varsti
..väikesed mehed" Sulev Martin, Len­nart
Tralla, Thömas Mandre ja Jon
Hopp näitasid kuidas seda mängu
õieti mängitakse.' Pärast sauna paku­ti
'.tulevases kunstide, ruumis mahla
ja küpsiseid. : ; -
Kõik olid Eesti Kodust, väga vai­mustatud
ja paar ;>naljameest" luba­sid
oma nimed korteri osta soovijate
nimekirja järjekorda panna.
Ö hiskohrda-|u hf ide
seminar Trento
Järjekordselt toimub sel kevadel
ühiskonna juhtide seminar — Trent
79 Eesti Liit Kanadas korraldusel.
Kõik eestlased ön teretulnud.
See leiab aset Trenti Ülikoolis' 11—
13 mai nädalalõpul. Seekord on se­minari
aeg natuke lühem, kui kahel
eelmisel aastal, kui need toimusid
Victoriapäeva pikal.nädalalõpul. Sel­le
pärast ön ka osavõtu kulud natuke
väiksemad — $50 söök ja Ööbimine
pluss $10 osavõtumaks. Loodetavasti
kohalikud Eesti seltsid ja teised or
ganisatsioonid annavad toetust meie
aktiivsetele noortele, et nad.võiksid
sellest kasulikust seminarist oss
võtta. J.''
Programm on jälle uudne ja huvi
•täv. See on mitmes järgus: juhi isik
sitse arendamine (Lepp; Sutt,' Kuut-ma,
Voksepp), kehakasvatuse alalt
(Daniel, Pällandi, R. Altosaar, Roos,
Roomet, A. Tiidus); Eesti Spordi
arengust (H. Moks), siis mikro-raali-dest
organisatsioonide toos (Andres
Truuvert), informatsiooni ja suhtle­mise
küsimusi (Rand, Johanson, Hu-bel)
ning laudkonnavestlus meie aja­kirjandusest
(Oja, Arvo, Rand, Jo­hanson);
Pühapäeva pealelõunal kat­sutakse
arendada kultuuride vahelist
suhtlemist Valve Andre juhatuse all.
Toimub ka laudkonnavestlus inglise-keeles,
kus esitatud läti; leedu/ukrai­na,
india ja jaapani rahvusgruppide
esindajad; Programmis on antud roh­kem
võimalust meie nooremate lek­toritele
esinemiseks.
Enne pühapäeva õhtusööki tehakse
seminari arvustus ja kokkuvõte.
Seminari üldjuhiks on Vello Hü-bel,
kes on olnud programmi kavan­duse
•koordineerijaks ning Ontario
valitsusega sidepidajaks.
Trent 79 informatsiöoni-voldik
koos registreerimise plankettiga tu­leb
välja aprilli.algul. Lähemaks in
formatsiooniks seminari kohta palu
lakse kirjutada: c/o Heli Kopti, 6
Park Vista Dr., Apt. 404, Toronto,
Ont. M4B 1Ä2
- ja jahameeste
peoõhtu Eesti Maja
: Kala- ja jahimeeste traditsiooniks
oh korraldada ..Kalameeste Kevad­pidu"
märtsikuus/millegä tähistatak­se
seltsi talvisest tegevusest ülemine­kut
suvisesele hqoajale. Jahimehed
lukustavad siis oma püssid vastavalt
uue seaduse nõuetele ja ühinevad ka-,
lämeestega õngelatiga, et nautida su­vel
ühiseid väi j asõite. kalarikas tele
järvedele.
Möödunud peole oli arvukalt seltsi
.liikmeid ja nende sõpru Eesti Maja
suurde saali kokku tulnud. Tantsuks
mängis Georg Iltali orkester suure-n-datud
koosseisus, pakkudes sobivat
ja head tantsumuusikat, ^eskavali-ses
osas esines noortegrupp',,Jaanik1'
üle pooletosina mitmekesisuse ta-'
lentse lauluga. Eriti huvitav ettekih-ne
oli hoiatus tütarlastele „Poisile
võib küll musi anda aga mitte poissi
uskuda". Mille peale rahvas elavalt
aplodeeris.
Kalameeste peol on alati olnud
omapäraks kalade kogukaalu ennus­tamine.
Seekord oli; F. Aadli poelt
väljapandud kolm suurt kala, haugr
järvelohe ja siig kogukaalu ennusta­miseks.
Kalad loositi välja kolme en­nustaja
vahel kelledel oli võrdne kp.a!
11naela ja 8 untsi ennustatud.
Õngitsejate ja jahimeeste seltsi ju­hatus
tänab lugupeetud pcokülausi,
meie lahkeid varustajaid I. Marks
Poko Danforth ja kõiki teisi,- kes. ai­tasid
kaasa peo heaks, kordami ra­kuks.
Juhatus -
: Praostkonna Sinodil on igal kogu­dusel
kahe saadiku hääl — ja kui ko
guduse õpetaja eluneb koguduse pii
res, siis ka tema hääl. Ainult kohal­viibijate
hääli arvestatakse hääleta­misel.
.
pühakotta koos
noortega!
Eesti Gaidide. Malev Kanadas ja
Eesti Skautide Malev Kanadas kor
raldavad koostöös Toronto Peetri ko­gudusega
noorte: jumalateenistuse
pühapäeval, 1. aprillil, kell 11.00 hom­mikul
Peetri kirikus. Teenib praost.
0: Puhm. Jumalateenistust kaunista­vad
lauluettekannetegä Avo Kittask,
vaaemgaidide koor, hellakeste koor,
Peetri ' koguduse instrumentaal' an­sambel
ning sõnalises osas esinevad
koguduse tänavuseaasta leeriõpila-sed.
Noorte jumalateenistus on mõel­dud
kõigile eesti noortele vaatamata
organisatsioonilisele kuuluvusele või
mittekuuluvusele. Käesolevat teadet
Tiiduse võimlejad
tähistavad 30. aastapäeva
Helene Tiiduse võimlemisrühmad
tähistavad oma 30. tegevusaastat Iga­päeval,
2. juunil peoõhtuga. Pidu toi­mub
Läti maja saalis, 491 Cöllege
Street. Peol esitavad rühmad tunni­ajalise
.eeskava millele järgneb tants.
Tiiduse võimlejad' ootavad rohkear­vuliselt
külalisi, eriti; kõiki endiseid
võimlejaid, et seda juubelitähtpäeva
ühiselt ja lõbusalt tähistada.
Korraldav Toimkond
Vikaaridel ja usuteaduse üliõpilas- palutakse võtta kutsena. Gaidid ja
tel on Sinodil sõnaõigus. ! skaudid kannavad kirikus vormi,
Samuti .külalised võivad praosti teistel noortel on soovitav kanda rah-loal
Sinodist osa võtta sõnaõigusega, varõivaid.
lesti raamatuid
Laurentia^ ülikoolile
Eesti raamatute kogu Laurentian
Üniversity's kasvas jälle peagu poo­lesaja
eksemplari võrra.
Heinrich Uuemäe, kes -on juba
kauaaegne Sudbury elanik, annetas;
ülikooli raamatukogule Orto esime­sed
väljaanded aastatest 1948—195 L
See väärtuslik kogu proosakirjan­dust
pagulaspõlve algaastatest koos­neb
38-ast raamatust.
Jumalateenistusest "palutakse osa-votta
lastevanemaid, nöortesõpru ja
kõiki kaasmaalasi, kes soovivad .pal­vetada
koos noortega. Pärast jumala­teenistust
pakub gaidpere kirikulis­tele
tassi kohvi.
Eesti Gaidide Malev Kanadas
• Eesü Skautide.Malev Kanadas
:.; Arv
hinnag
sikaes
vahen(
„Iäbiki
saldab
raseist
te pilt
-suundi
võttu<
teni.
jooks
mine
le. Se
kogu
geeiin
Koi
rahvi
nest'
sed".
talgili
rekvis
letaji
päev
keldi
krai
ja la
valau
mitte
vaid
mis
etem
humoi
Põhj
duõu
palja
päev
täna1
mi ki
Ta
tsüki
hata
küll
Luul
noor
nisu
Juhi
(,P(
Jva
ki-tusl
väljs
Arm
seal
siin
seits
rit
ga
fia"
ja
punl
mur
tu
tanc
gem
puh
Uilii
väi j
pidr
Mul
me
•
kae
. 3aii
gu
on
ise
nii
Er]
ja
suui
rem
tu
ag
eri
bn
ok1
•du
So
te
pe
u
Üll
se