Meie Elu = Our life, March 22, 1979

              12 (1519) im
KSTA"
ib selle rhj.ci
irsusfc pää-u-.
[<es huvides,
elulised sõja-
|a: vajab uu.*i,
jääda selles
sõlmimisep
ahel Caner
baasid Siinai'
asuks nõuab
oma piiride
Imist sellega,
Keritud .alad
. Selle IULM- '
lestada, kui
mitte väiia
jabia riikide
|nagu araa»5-
(%"• maa ilma
latakse 3 0%
nisust, mis
faabia riimi­lisega
Araa-või
mõj..s- '
Iisraeli ja
migu^lin i i ­lina
seda, et-ib
raske-üi
jlt jõul neid
teile tõi'.ii,
Lähis-k.v,
le liit X2JÄ-"
iimsega
Irenev h u i
et mi' i e ':
tlus X. Li-'-'.'
mgu ja ' l i •
)eb haL-:a
[õli on k";-
iitesaac.;.:
:sele ta ..t-
Iraabia n i ­in
vi kavv.-.i-.
[>SA oie-.-
tugevvit
aaiuks \"..
;ks sel
Ibaasid.
USEIS
Jt r i kL
Ivad n:
asii\ id
•ad ja i a -;
prob.-i-"'.
Ihu sõi-ri-imeni.
|ol Jbrca-eli
pu..i
miine , ia •
Istele. Ra-i
vahe' . i
|t ane^.-
Ida ei ,:•>
laabiarn-
Egip;.;r,
teiste!'
dollant •
|as.- Scca
ikski v
iraja tr.!-'
|s emis J J
ole va-iarks;
st-isenu-
j .
et pr:-- >••
Ita tera-iide
la teir..:-
|l risiü-
Idas 17-
esidc.Vi
vavuta-.: .::
[.emusi
ui võru
eb.s.:-
|use ia ,
ise vi-..
\.
•lagzi-imaiii.
lus ra-ji
musi
Iva li a-näi
H'im li­iliaks
liiste-and-sin-inlas-flevat
v9eed
tan-lam-lised
lääL
pea­ing­lis
tu
mise
iile-.
m
ö
m
M
I
i II
i
i
"i
K
EÜ
tf'
r-i
1
I
I
Ml
(J;
Ka-
H
7$
NELJAPÄEVAL,. 22. —THÜRSBAY; MARCH 22
g ° g e w ° a B B B p r ' ui • i m • I » . . .
aost ai taaas
Kolmekümmend aastat tagasi märtsikuu lõpus 1949. aastal toimus EestiNSV-s mõttetu, fanaatilise .brutaal­susega
teostatud Nõukogude võimude poolt elanike massiline küüditamine — hävitamine ideoloogilistel, majan­duslikel,
rahvuslikel, rassilistel, usulistel jm. põhjustel. 22.-25. märtsini 1949 tehti omanikest tühjaks ligikaudu
20 000 eesti talu,•••ehk-.üks seitsmendik talude koguarvust, selleks et eestlastele omast iseseisvat 'töökat individu-ael-
talude pärimust hävitada..Küüditati umbes 80000 eestlast..'
BILL KUNNAS ütleb:
„Rääkige minuga enne kui hakkate
uut autot ostma."
Pruugitud autod — uued autod -V
^ ' ••.'.• veoautod.
Müügid ja rentimine;
Chevrolet Oldsmobile
..321 Lakeshore Rd. W. Mississauga
Telefon kontoris: 416-278-3365
kodus: 416-621-5091
Grenada läks
kommunistide
Nõukogude Venemaa valitsussüs­teemile
omase fanaatilise terrori abil
sunniti anastatud Eestis põllumees­tele
peale ebaproduktiivne taluma-:
jandite kollektiviseeritud kolhooside,
sovhooside ja artellide süsteem; sest
seda propageerisid Lenini' teooriate
ellurakendajad,' Moskva' sotsialismi
levitajad nende utoopilise kommu­nistliku
paradiisi saavutamise soov-nimas.
.•-.'•. •
: Linnadest, alevitest ja maakeskus-test
küüditati sama-aegselt kõik veel
säilunud nõukogude süsteemile eba­meeldivad
individualismi ja demo­kraatlikku
korda pooldavad haritla-ised,
endised poepidajad,. väiketöös­turid,
käsitöölised, kes kunagi, kasu­tasid
palga teenijaid, jne. J •
Kolme päeva jooksul vahistati üle­maaliselt
selle massküüditamise ka­vade
läbiviimiseks umbes 80 000 eest­last,
kaasa-arvatud nende lapsed, ka
imikud ja ka raugad, vanakesed ei
leidnud armu. -Maal mõningates ra­joonides
mõned küüditamisele mää­ratud
põgenesid metsadesse või muu­desse
pelgupaikadesse. 1949. a, küü­ditamist
näinud tünnistajad kinnita­vad,
et terve nädala vältel pärast 25.
märtsi peeti Eestis neile põgenikele
jahti nagu metsloomadele punaar­mee
ja miilitsa.üksuste poolt, et küü­ditamise
-plaanfItäita.
Kuudita tavad toimetati relvasta-
'lud. valvurite saatel loomavagunites
Venemaata orjalaagritesse. Paljud
neist hukkusid ebainimlikes. töötiii-gimustes,
mõrvati põgenemiskatsetel
•või orjalaagrites valvurite poolt;
Osa 'küüditamisele määra tuist
sjutsid endid varjata metsades veel
aastaid ja hoidsid metsavendadena
kohalikke^ punaseid võimumehi kät­temaksu
ohus. Väike osa 1949, a. küü-ditatuist
said peale Stalini surma
Eestisse tagasi tulla. Enamusel neist
•ei lubatud äga elama asuda oma en­distesse
elukohtadesse, rajoonidesse
ega oma perekondade juurde kui
need veel .eksisteerisid. Töökohtade
saamine oli väga raske. Osa orjalaag-ritest
naasnuid sattusid uuesti vastu­ollu
nõukogude võimumeestega, pai­gutati
vanglatesse või saadeti uuesti
Venemaale orjalaagritesse.
''kirjastus \iEesti Raamat", Tallinn
1978." v:
Kogumikus leidub 298 dokumenti
EKP KK, selle allorganite protokol­le,
otsuseid: Eesti. NSV Ministrite
Nõukogu, mitme ministri ja nende
maakondlike esindajate t käskkirju,
seadusi, määrusi jne. kolhooside do­kumente
jä hulga statistilisLtabeleid.
Kogumikule on lisatud Eesti , NSV
administratiivse jaotuse 1945—1950
kaart.
• See mahukas kogumik pn mõeldud
Eesti N$V ajaloolastele ja ühiskon­nateaduste
õppejõududele, lektorite­le,
üliõpilastele, propagandistidele
jne. nagu raamatu sissejuhatuses on
margitud.
':•.Valis-, ja pagulaseestlastele, jaoks
see kindlasti ei ole mõeldud, sest
selles raamatus on avaldatud hul­galiselt
rahvuslike reeturite otsu­seid
ja direktiive, mis on univer­saalsete
inimõiguste jäme rikku-mine.
••••'.
Kui 1944. a. sügisel Eestisse tungi­nud
punaarmee- kannul Eesti NSV
võimumehed jõudsid Võru linna, siis
juba 17. septembril .1944 kuulutati
välja Eesti NSV Ülemnõukogu sea­dus„
Saksa okupantide poolt äravõe­tud
maa tagastamise kohta Eesti
NSV talupoegadele."
Nõukogude okupantide eest lään­de
põgenenud ja sõjamöllus hukku­nud
taluomanike maid, hooneid ja
vallasvara hakati kohe arvele võtma.
Peremeheta taluma j andeid oli palju.
Nõukogude võimumeeste poolt maa-tameestele.
ja kehvikutele (selles raa­matus
ohtralt kasutatud mõiste) pa­kutavatele
taludele ei leidnud küllal­daselt
soovijäid.-Talumehed ja väike­maapidajad
teadsid oma kogemus­test,
et hoolas ja korralik maaharimi­ne
yäikema j andi põldudel on vaid
ajutine ja varsti Võis oodata kolhoo­sidesse;
ajamist.
.1944. a. sügisest kuni märtsi kuuni
1949 partei esindajad, propagandistid
ja muud asjamehed Eestis ei suut­nud
umbes 95% talurahvast veenda
ega meelitada kolhooside ega artelli­de
liikmeks astuma. ,
Oli tarvis leiutada ja õhutada Masr
sivõitlust. Hakati külade kaupa
kõiki maaomanikke juurdlema, ku­lakute
nimestikku kandma ja neid
tohutute riigimaksudega koorma-
'-, ma. •. ••' ;-. ••••.'
Ministrite Nõukogu määrus 30. au­gustist
1947 fikseerib talumajapidä-miste
maksustamise normid, annab
eeskirjad keda tunnistada kulaku­teks
ja alused kuidas kulakuid mäk
sustada. -
Septembris 1948 Eesti NSV rahan­dusministri
P. Keerdo poolt avalda­tud
ülevaade' „keskmine maksumus
ühe maksustatava talundi ' kohta
rublades:" ..•:•>
Läänemere!
ÄÄREMAAL!
STÖKHOLM (EPL) — Ajakiri „Fölkf6rsvaret, Försyarsfrämjandet"
käsitleb rootsi kaitseküsimustes kestvaid vaidlusi ja tsiteerib Rootsi kait­sevägede
staabi kommünikeed /Nõukogude maabumismanöövritest Saare­maa
piirkonnas, idapool Gotlandi, mille kohta ülemjuhataja märkis, et see
suure üllatusena.
vastab kaugusele Tallinna ja Rootsi
ranniku vahel.
Arvestades laevade hulka, võis te-mingisugust
suhete pinguldumist N. gemist olla umbes 2000 maabumissõV
Liidu. ja Skandinaavia maade vahel, duriga raskes varustuses.
Põhjuseks oli muidugi see üllatus, | Samaaegselt toimus. armee jõudude
mida tekitas invasioonimanööver'i kiirpaigutämisharjutus lõunapoolse-
Samuti Soome presidendi Urho
Kekkose hiljutist avaldust, et ta
„süüre kurvastusega" on märganud
. a. \
Mittekulak. Kulaklikel Mittekulak. Kulaklikel
üksiktaludel taludel üksiktaludel taludel
Skandinaavia otseses läheduses.
Folkförsvaret kirjeldab kaitseväge­de
staabi andmetel Nqukogude ma­nöövri
käiku ja sisu, mille eel toimus
suurem mäabumislaeyade, ^mereväe-osade
ja kaubalaevade koondamine
piirkonda. ..' ' '
Aprillikuus toimusid eelharjutused
laevade ja helikopterite kaastegevu­sel.
)0. juunil avastas rootsi lennu-luurt
äkki suure hulga maabumislae-vadest,
saadetuna lahinglaevädest,
miiniristlejatest ja lennukitest sõit­mas
põhja suunas idapool Gotlandi
rahv isvahelistes vetes. Transportlae-vu
rünnati manöövri kestel teeseldud
lennuatakkidega, mh. nõukogude uue
pommituslennuki „Backfire" üksus­te
poolt. Laevastik jõudis 1. juulil
Gotska Sandö kohale/kust kurss
võeti Saaremaa suunas.
Saaremaa rannikul teostati samal
ajal maabumisoperatsioone õhust
parashütistidega transportlennuki-telt.
Kokku laevastiku harjutus tee­kond
oli umbes 400 km pikk, mis
Väiksel Kariibimere saarel Vene-zueela
lähistel, Grenadas, kus on ai- .
nuit 100.000 elanikku, toimus kuuba­laste
abiga vägivaldne riigipööre. Se­nine
peajminister Eric Gairv valitsus
kukutatil. Võitlused toimusid saarel,
mis oli.isoleeritud muust maailmast
veel möödunud nädalal ja raadio an­dis
ainult tantsumuusikat.
: Uus revolutsiooniline Grenada juht
on 36-aast.ane Maurice Bishop, kes
välismaise abiga vangistas endise va­litsuse
liikmed ajal, kui peaminister
E.Gairy viibis USA-s. E. Gairy oli see
mees, kes vägivallategudega sundis
Briti valitsust andma pooltosinat
aastat tagasi Grenadale iseseisvuse.
E, Gairy apelleeris nüüd USA, Bruti
ja Kanada'poole, et need aitaks teda
uuesti võimule. Kanada vastas eita­valt
ja USA juba otsis kontakti uute
võimumeestega, sest E. Gairy valit­sust
peeti ka ebademokraatlikuks.
Harjumaa
Järvamaa ............
Läänemaa .....;.....
Pärnumaa
Saaremaa .........
Tartumaa .........
Valgamaa ..'...'...-;.•..'.•
Viljandimaa ................
Võrumaa
Virumaa ........................
Hiiumaa .......................
Keskmine maksumus
895
2337
1527
238
1801
1479
1991
1145
1408
120
1332
ärtsikdfmitee kogub
6309
11139
4145:
11395
878
9537
6360
11301
6124
11604 •
4210
'8953 .
(627%)
1352
3301
1615
357
2453.
2053
2600
1907
1696
264
14550
23500
5862
1772V
5839
19676
16782
20450
15623
17469
2778
tesse Baltikumi sadamatesse, kus
maabumisoperatšioonide laevad
neid pardale võiksid võtta. Manöövri
eesmärgiks näis olevat suurema võit-lusjõu
meretransport pideva rünna­ku
all, kusjuures seda kaitstakse len­nukite,
allveelaevade, torpeedo- ja
robotlaevade poolt.
Muu hülgas võttis manöövrist osa
ka senini suurim Nõukogude maabu-mislaev
,jlvan Rogov", mis on esime­ne
seeriast, mida ehitatakse Baltiku­mi
laevatehastes. See on nn. amfiib-rünnaklaev
ja võib transportida ühe
pataljoni (600 meest) sõdureid täies
varustuses ja relvadega; see on va­rustatud
õhukäitserobotitega, suur­tükkidega
j ä rädarseädinetega.
„Invasioöniharjutus — mis tohiks
olla senini suurim Läänemere piir­konnas
pärast Teise" 'Maailmasõja
lõppu — tõendab, et N. Liit'jätkuvalt
ehitab üles oma invasioöniüksusi jä
treenib neid operatiivseteks ülevii-mis-
. ja ' maandumisöperatsiooni-
. deks", kommenteerib ,,Folkförsva-ret".
\••^/^••V^.:•^•; •^:•••V'': ••:;••: ,••: '•;''
erta Konserva
fiivide suur võit
. Kanada kõige rikkam provints Al­berta
jandis prövintsivalimistel seni­sele
konservatiivide parteisse kuulu­vale
peaministrile Peter Lougheädile
ohutu suure enamusega võidu prö­vintsivalimistel.
Konservatiivid said
79-liIkmelises parlamendis 75 kohta,
sokretid võitsid 3 ja uusderiiokraaLdid
ühe koha. Peaminister P. Loughead
apelleeris rahva poole ja taotles
suurt enamust,1 sest tä tahab seda ka­sutada
selleks, et;võidelda liiduvalit-suse
vastu, kes taotleb Alberta 11 ära
võtta suuri Õlidest laekunud summa­sid,
Alberta on praegu üks rikkamaid
provintse Kanadas, kuna seal asuvad
suured Kanada õlireservid ja peale
selle õlirikašt liiva, millest õli puhas­tatakse.
Uued lähkarväm
MÕÜKC DI PEHMED PURJEPAADID
ALLINNA REGATIL!
(981%)
• rakendamise esimene etapp teostati
Kulakuteks tunnistati need taiupi-, ebarahuldavalt, mis nende ,,teravat
dajad, kes saksa okupatsiooni ajal; klassivõitluse relva" on kahjustanud,
või parast seda: a) kasutasid alalisi ( S i c ° ' 1 1 j a a n u a r i l 1 9 4 9 E K ( b > P K K
1949. a. massküüditamise ia selle
i i . - • • •'
ajendite kohta oli seni ,teada vaid
pealiskaudseid andmeid ja kuuldusi.
See Eesti NSV-s ja teistes Balti rii-.
kides toimunud! kuritegu.hakkab na­gu
ununema. Ka meie pädevad võit­lusorganisatsioonid
paguluses pole
\ aremalt asunud selle roima ohvrite
iähemale selgitamisele ega vajalike
süüdistusmaterjalide kogumisele, et
seda koku maailmale teatavaks teha.
Seda eestlaste ajaloos kõige suure-mat
massküüditamist näinud tunnis-
• ta jäte arv väheneb iga aastaga. Tä­nini
pole kuskil avalikkuses ilmunud
palgatöölisi põllul, b) töönduses; c)
kasutasid teiste talupoegade tööd
neile ,,võlabrjusliker tingimustel,
antud tööloomade, seemnete, pro­duktide
või põllumasinate eest töö­ga
tasutud; d) kes said tulusid põllu­masinate
kasutada andmisega raha
või naturaaltasu; e) said. tulusid ja­hu-,
sae-, viilakraasimise-., või villa-ketramise
veskitest, ka nende rendi­le
andmisest; f) said tulu maa varja­tud
rentimisest võlaorjuslikel tingi­mustel
või g) tegelesid ülesostuga
edasimüügi eesmärgiga, kauplemise
või liigkasuvõtmisega.
Nende laiade tegurite tõttu. võidi
. STOKHOLM — Rahvusvahelisel purjespordiliidul Londonis on uusi
lahkarvamisi Moskvaga seoses olümpiaregatiga Tallinnas aastal 1980. Liit
lükkas nimelt tagasi venelaste nõude liidu liikmeskonnast välja arvata
Lõuna-Aafrika ja Iisrael, kes sel juhul ei saaks osa võtta olümpiaregatist.
Samal ajal ei j>le liit rahul plaanidega valmistada regati võistluspaadid
Finn-klassis Tallinnas;
Nimelt peavad kõigil võistlejäil ei ole suutnud ajaga sammu pidada,
olema täpselt samasugused paadid ja Läänes on ülitugev konkurents fir-dokurnentatsjiooni
selle bolshevike j peagu kõiki talunikke tunnistada ku-häbitöö
kohta. Tea^ä on ainult paar- j lakuteks. Neid ei võetud kolhoosi
sada nime. .Veel 30 aastat ja tunnis­ta
jad on surnud; siis võivad venela­sed
väita, et midagi ei juhtunud - r -
sest kus on tõendid? ; -
Ameerika mandril äsjaasutatud
Märtsikomitee, (vt. üleskutse meie
lehes nr. 10 lk. 2), algrakk vajab
laiendamist ja kõigi eestlaste, nii
Kodu-Eestis kui ka vabas maail­mas
kaasabi ja koostööd, kõigi või­malike
materjalide kogumiseks ja
nende publitseerimiseks.
Mainitud massküüditamise taga-nõhja
kohta on asja selgunud hulga
varem teadmatuid üksikasju ja do­kumente,
mis häitaväd kuidas 1949.
a. Eesti NSV-s ettekavatsetud terro­riga
.teostati põllumajanduse; kollek­tiviseerimine..
,
Nende ,ridade kirjutajal oli võima­lus
tutvuda 1978. a. Tartus Hans Hei-demani
nimelises trükikojas trükitud
667 leheküljelise Eesti NSV võimu­meeste
jaoks trükitud raamatuga.
Selle tiitellehel seisab:
„EKP Keskkomitee Partei Ajaloo
Instituut, NLKP Keskkomitee. Mark-sismi-
Leninismi Instituudi Filiaal,
Eesti NSV Ministrite Nõukogu Juu­res
Asuv Arhiivide Valitsus
„Eesti NSV põllumajanduse kol­lektiviseerimine
Dokumentide ja ma­terjalide
kogumik." '..' ' . ! :•';.
liikmeks ja * maksustati neid kuni
1636% kõrgemate maksudega,, mida
keegi ei olnud võimeline maksma.
Sellele järgnes kogu vara konfiskee­rimine.
Dokument nr. 100 käskis koi
gil valla täitevkomiteedel koostada
kulaklike majapidamiste nimekiri
igal aastal 10. juuniks.
Linna täitevkomiteedele tehti ko­hustuseks
linna asulais kulaklike ma-jäpidamiste
jä, tööstuslike ettevõtete
analoogiline maksustamine.
Igal eesrindlikul kehvikul või sula­sel
oli võimalus seda omal poolt nõu­da
EK(b)P .KK-N. Karotamm ja Mi­nistrite
Nõukogu esimees A. Veimer
nürisesid, et parteipoliitikat pole
täpselt jälgitud, (lk. 266.) Osa tõelisi
kulakuid olevat nimestikust välja
jäetud. Kohati olevat nimestikke
koostatud „ . . . ilma aktiivi osavõtu­ta,
n.ö. kodusel teel/kus siis õiendati
isiklikke .arveid..." Samas jätkub
genotsiidi ettevalmistamise „väga
puuduliku" vormistamise' süüdistus.
„Selle tulemusel on maakondi, kus
vallas ei leidu ühtegi kulaklikku ma­japidamist,
küna teiselt poolt on
maakondi, kus kuni 20—30% .taluma^
japidamisi on arvatud kulaklike •ma­japidamiste
hulka.
sekretär -N.- Karotamm saatis ette­kande
Staliriile, (dok. 216). Sellest
võiks välja tõsta lk. 492 väiteid:
„Käesolevai ajal on Eesti NŠV-s ligi
5500 kulakute jä saksa okupantide
käsilaste majapidamist (peret), mis
moodustab 4% talumäj äpidamiste
üldhulgast vabariigis." Samas jät­kub:
On tulnud aeg teha pööre "sel­les
poliitikas ja likvideerida kulaklüs
kui klass Eesti NSV-s, saates kula­kud
ja nende perekonnad samuti
saksa okupantide käsilaste perekon­nad
vabariigi piiridest välja. See väl­jasaatmine
tuleb hoolikalt ette val­mistada
ja viia läbi veel enne 1949. a.
kevadkülvi. Väga oluline ori, et see
üritus viidaks läbi üheaegselt .Eesti,
Läti ja Leedu NSV-s."
Äärmise julmu§ega teostatud
märtsi kuu küüditamine hirmutas
allesjäetuid. Võrumaal saadi kohe
moodustada 249 uut kolhoosi, li-saks
85-le varemloodule. Lääne­maal
oli ,20. märtsil 42 kolhoosi, 18.
aprilliks tõusis see arv juba 223-le,
jne. Küüditatuilt konfiskeeritud
maad ja vallasvara jagati kolhoosi­dele
kohalike parteilaste ja akti­vistide
poolt.
/JuhanKäis
(Järgneb) •.'.;-.•"••
made vahel xpurjejahisporti kiiresti
edasi viinud.
Nagu Finn-paatide juureski, on ka
näitustel ilmnenud ajakohaste ma­terjalide
puudus. Tallinnas, on kaht­lemata
häid konstruktoreid ja ehita
jäid, .kuid plastmaterjal, klaasfiiber,
vaigud jne. tulevad Venemaalt. Ja
siis on juba suur küsimärk kvalitee
tehases on ehituspro
grammis 120 Finn-purjekat, milledest
ainult pooled lähevad olümpiaregati
jaoks. Nende konstrueerijaks on Enn
Metsar, kuna peakonstruktoriks te
häses on Arvet Tetsmann ja 12-me
helise plastijatebrigaadi juhatajaks
Enn Luide,: nagu Selgub Nõukogude
EI
Mckirkirk k A A A A A A «libkirlrkirHr
N. Karotamm ja A. Veimer kons­tateerisid,
et • põllumajandusmaksu
lo Mmm J--:
Ä6INCI
23 WESTMORE
^ITE.W, IIEXDALE, :
. M9V 3Y7 -r- Tel. 745-4622
need annab võistlejate käsutusse
olümpiakomitee. Sellele toetudes ön
Moskva . Tallinnas käiku lasknud
Finn-paatide valmistamise. • tellimist
teostab Tallinna Spordilaevade Kat­setehas
ja Nõukogude propagandas
on sellest tehtud suur number. Vor­mid
on valmis ja esimene Finni-ek-sempl.
ar valatud. Tehas asub Koplis.
Nõukogude informatsiooni järele! dil.
on suvel tehtud katseid tehase paadi-1 Tallinna
prototüübiga . ja see olevat: saanud
hea .hinnangu: Teisel arvamisel on
aga Rahvusvaheline Purjespordiliit,
kelle spetsialistid on kohal käinud
Tallinna-Finnide kvaliteeti uurimas
ja leiavad, et võistluspaätide tase ei
vasta nõuetele. Kui neid paate võist­lusele
lasta, siis tuleb iga üksikut | informatsioonidest,
paati enne võistlema laskmist eraldi
kontrollida.
Londonis asuva liidu seletuse järgi1
em •fiiberklaasist ehitatud Finn-klassi
paatide kere pehme: kui käega vaju­tada
paadi küljele, vajub see lohku
nagu oleks paädikere kummist. Ja
kui tugevama tuule puhul purjes on
suurem pinge, tõmbab purjeköis
paädikere kumeraks nagu vibünöör
teeb vibuga. " '
Pehmest, kummina paenduväst
materjalist ehitatud kerega paat on
võistlussõidul aeglane, väidavad pur-jespordiliidu
spetsialistid. Paatide
kvaliteet ei olevat üldse võrreldavad
USA, Inglise ja veel mõne teise me-respordimaa
paatidega.. Inglaste sele
tusel. on • nõukogude purjepaatide
madala kvaliteedi põhjuseks toorai
ne, fiiberklaasi. ja vaigu-liimi halb
kvaliteet. Kuna nõukogude paadiehi-tustööstustel
üldse puudub konku­rents,
siis ei ole seal ka tehnika ning
töökvaliteet nii arenenud kui lääne
maailmas. Londoni informatsiooni
järele olevat aga siiski pooled rega­tiks
registreeritud riikidest valmis
ostma Nõukogude tehases valmista
tud .Finn-paate.
• N. Liit on viimastel aastatel esita
nud oma paaditoõdangu eksemplare
ka 'läänes näitustel, mh. Stokholmis
kus mõne aja eest esitati üks Tallin
nas valmistatud puust nii. pöoleton
nine jaht. Jäi mulje, et paaditehnika
Tere tMlei^cist Hiina keeles
kustutati soome siltfijfr
HELSINGI (M. E.) - Kommunis­tide
juhtida oleva Karkkila linna üle
naerab peagu kogu Soome. Sündmu­sed
hakkasid arenema samas rütmis
kui võitlus Hiina-Vietnami piiril. Se­nini
oli väliskülaliste jaoks tehtud
sildil KARKKILA — tervetuloa, 'välk'
kommenr weleome, willkommen ja
dobro poshalovatj, ka veeh sama
tekst hiina keeles, Pärast seila, kui
Hiina ja Vietnami kommunistid alus­tasid
oma sõda, algas ka Helsingi lä­heduses
asuvas Karkkiias „keelesõ-da".
Asja võttis kõne alla linnanõuko­gus
sama insener Sakari Korvanert,
kes 60-ndatel aastatel tahtis ka hiina
keeles turiste tervitada. Nüüd ta tah­tis
seda kustutada; aga keegi teine
iudis ette. Kes, pole veel teada.
Et võtta hiina keel-sildile, sellest
on rahvasuus kolm variatsiooni: a)
reisimine pole ainult /läänemaailma;
asi, b) ei tahetud liialt vene keele
tähtsust rõhutada ning c) see kirju­tati
vaia väliskülaliste lõbustuseks
ja paikkonna reklaamiks.
Tegelikult ühtegi hiinlast pole ve^l
kunagi, Karkkiias nähtuda
KOMPROMISSI
ROMMUNlStil>EGA
K. Päts — 1918
igiptusepSisraeis
rahuleping maksab USÄ°Ie
5 miljardi
USA poliitilistes ringkondades
arutati, et palju Egiptuse-.Iisrae.li le­ping
USA-le läheb maksma ja leiti, et
vähemalt 5 miljardi dollarit aastas.
1 miljardi eest antakse Egiptuseie
relvi, 1 miljardi eest toetust. Ülejää­nud
3 miljardi läheb Iisraelile lennu­väljade
ehitamiseks ja toetuseks. Se­nini
toetas USA Iisraeli ca 2,5 miljar­diga
aastas.
Kuid mõlemate parteide ridades
arvati, et see kulu on väiksem, kui
Lähis-Ida õlide kaotus USA-le ja te­ma
liitlastele.
Eestlaste ajaleht „MEFE ELU" levib üle koeu maailma, k us asub
eestlasi.— Tellige ja lugege. „MEIE ELU". — Nõudke „MEIE ELU"
proovinumbreid. —
„MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas: 1 a. $24.00, 6 k. S13.00.
3 k. $8.50 USA-sse: 1 a. 26.00, 6 k. $14.00, 3 k. $9.00. Ülemeremaade^
se: 1 a. $30.00, 6 k. $16.00, 3 k. $10.00. Kiripöstilisa Kanadas: 1 a.
$13.50, 6. k. $6.75. Kiri ja lennupostilisa USÄ-sse: 1 a. .$14.50,6 k. $7.25.
Lennupostilisa ülemeremaadesse:. 1 a. $23.50, 6 k. $11.75.
." „MEIE ELU" TALITUS
95$ Broadview Ave., Torpnto, Ont. M4K 2R6, Canada
Tellimiskupong:
Palun saatke minule ,,Meie Elu" ....... ... kuuke.
TelHmisrahä siinjuures ...........
(Tsbekigä, panga rahakaardiga, posti rahakaardiga)
Nimi: ............
Postiaadress:
Kuupikv ......
• • • • • « « « • • • i i « « « « • • Q l t
• « • • a » - » * o » « » a> • • • • o a •<»«•
(Allkiri)