Meie Elu = Our life, March 22, 1979

              , 22. •'22. ,JWeie Elu" nr. 12 (1519)
0 •
© <D ©
Sir Colin Hines R.S.L. (tagasi- 2—3 eesti perekonda ja veel mõnin-pöprdunud
Sõdurite Liiga) N.S.W.
president väidab, et „kaartidest ori
lugeda" Austraalia ohustamist järg­mise
viie või lühema aja jooksul.
Põhjust annab suurvõimu puudumi­ne
kes oleks võimeline ja ka'tahtel!-'
m tagada Austraalia territooriumi
puutumatuse. Sir Colin siinkohal
nähtavasti ei osuta suurt usku USA
väliskapital! -huvide rakendumist
Austraalias?
Balli kunstnikel olid aga siiski, tei­sed
lootused, mis võivad heal juhul
ka veelgi paika pidada. See selgus il­mekalt
Thirlmere Eesti seltsimajas
peetud. August Eelma (Elterman) 75
a:^ta sünnipäeva tähistamisel. Tema
c:ulugu on - ilmekas maapoisi oma,
kes oli sunnitud oma hariduskäigu
peale algkooli lõpetama.- Ettevõtliku
noormehena jõudis siiski Tallinna,
kus õnnestus saada leiva väljaveda­jaks.
Selles ametis oli võimalus ka
tähele panna kuidas leiba küpsetati.
Õnnestuski Suur Tartu maanteel al­lakäinud
leivatööstuse ülevõtmine ja
varsti) olid Eltermani magushapu
taib mitte ainult Tallinnas tuntud, ja
nõüetav kaup, vaid seda saadeti ka
rrujale' linnadesse. August ostis ka
talu kus hakkas harrastama seemne-kasvatust
ja jõudes nii ette juba pal­ju
dejs t koolitatüd sõpradest. Sõda ja
.segased ajad tõmbasid kõik sellele
kriipsu peale, kuid peale sõda oli Au­gust
juba Austraalias töötamas puu­sepana.
Siit oli -aipult samm edasi
oma leivatööstuseni jõudmine, kan­des
algul ise kotiga seljas leibu äri­desse,
kus ei tuntud Eesti musta lei­ba.
Visa tööga tõusis kundede arv ja
ka majanduslik jõukus, mil aidati
' kaasa .kõikidele eesti organisatsioo­nide
üritustele nii hästi majandusli­kult
kui ka nõuga.
Sinna hulka kuulus ka toetustel
1100, mille abil 1957 Balti kunstnike
grupp kindlustas deposiidi näol
kunstinäituse Pariisis esinduslikus
galeriis. Näitus tuli siiski toime pä­rast
rohkeid takistusi ja viivitusi ja
millel avas Austraalia saadik Sir Ro-nald
Walker mis omakorda garantee­ris
Prantsuse ajalehtede tähelpänu ja
üllatavalt tunnustavad arvustused.
jKuid näituse tõeline väärtus selgus
-alles peale USAs toimunud näituseid
1960/61, mille abil pea pennita Aust­raalia
jõUSnud Balti kunstnikud
tõestasid USA ärimeestele, et Aust­raalias
on. immigrandil edukas edasi-
- minek võimalik jällegi ajakirjanduse
j.m. abiga.
Meie noortele on August eesku­juks,
sest peale eduka majandusme-he
olid tema huvialadeks veel maad­lemine,
tõstesport ja pikamaa-jooks.
Viimasel isegi joostes kaasa Paavo
Nurmiga kui too jooksu imelaps esi­nes
Tallinna staadionil. Nüüd vanu­se
puhkusel korjab August opaalc,
'ning on truuks abiliseks oma abikaa­sale
Irenele, kes on komponist ja
naiskoori Leelo juhataja. Tema ees­kujulik
kodu on samuti kunstigalerii,
ulatusliku aiaga, ning mustsõstarde
kui erilise jou ja energiaallika areta­misega.
Oma pidupäevaks oli August
küpsetanud eriti tema poolt leiuta:
tudi leiva, mida kutsub kaeraleivaks
ija üllatas oma oivalise maitsega.
Saalitäis kutsutud külalisi, mitmete
•organisatsioonide ja laulukooride
.tervitavad sõnavõtud võeti silma­paistvalt
kokku, et August on väärt
küldsüdame medalit tiibadega.
Tliirlmere lähikonnas, asub Buxto­ni
asula, kus on asunud ka pidevalt
gad kes on seal maad omandanud!
Omamoodi on Buxton isegi Eesti aja-loogagi.
seotud. Nii on Buxtonile ni­me
andjaks Derbyshirest päritolev
William Parnwell, kelle esivanemad
olid hugenotid. Üks nende järglas­test
oli tuntud Sir; Stafford Cripps
kes olles Inglise saatkonna juht keel
dus (1939) N. Liidu nõuetele järgi
andmast, mille alusel Balti, riigid
oleks antud Sovettide „kaitse" ,alla
Sir Stafford Crippsi kindlameelsus
arvatavasti osa põgeniku traditsioo­nist
kujunes seega pääsemise võima­luseks
kümnetele tuhandetele eest­lastele,
kuigi nad anti äraandliku
Ribbentrop-Molqtovi lepingu: järgi
sovettide huvipiirkonda.-
Hiljuti külastas Buxtoni üks Ing­lismaa
Buxtoni elanikke, kes nagu
selgus, kandis nime Horne (Rootsi
päritoluga).olles kokkusattuv Rootsi
kontingendi väeülema nimega Horn,
kes loos Shoti väega" (4500 meest)
Archibald Ruthveni rjuhatusel võitle­sid
Eestis Rakvere all venelaste vas­tu
1573/74. Millegipärast on see pe­riood
leidnud eesti'ajaloos väga vähe
tähelpänu, kuigi vaevu 500 shotlast
pöördusid .tagasi Rootsimaale ja veel'
vähem Shotimaale. Tõenäoliselt ena­mik
nendest jäi Eestimaale sõ j asu­las
tiks, abiellusid eesti naistegä, kuid
võtsid ka vene ja saksa nimed. Nen­de
tuntuim järeltulija oli Barclai de
Tolly, Napoleoni võitja. :
Buxtonil elaval kunstnik Aavik'ul
on teatud põhjus sugukonna mäles­tuste
kohaselt otsida osa esivane­maid
Alam-^hötimaal t Havicku lin­nast
(Roxburghshire). Kuid on õige
tõenäoline, et need nimed ulatuvad
tagasi palju varem viikingiaegä, mil
viik vick,: vi j k tähendas. jõge või me-relahte
kus elasid siis alatiselt siia-sinna
liikuv vilgas meremees ja otsi­tud
laevade ehitajad. Nii olevat muu­sika-,
keele- ja mere-Aavikud kuulu­nud
kõik samasse sugukonda, nagu
väitis seda Sõmeru vallas tegutsev
konstaabel Avik-Aavik. Igatahes kui
see paika peab, siis meie alatisel nu­tulaulul
700 aastasest orjaajast on
küll vähe alust. Rohkem on aga põh­just
arvata, et vähemalt enne Vene
alla sattumist peale Põhja-sõda toi­mus
vilgas liiklemine, äri ja kauba-tege
vus, palgasõduriks ja mereme­heks
olek mis ulatus kõikide ettevõt­likumate
eestlaste hulka. Nii märgib
Mercator-Hondiuse 1627 Liivimaa
kaardi seletus „The Baltic Sea in An-cient
Maps", A. Spekke. M. Goppers
kirjastus, Stokholm, 1961, et eestlan­nad
'eelistasid -kanda maski; sõitsid
kaarikutega, jõid mõdu õlut ja viina,
kuid uskusid ka libahundiks saamist
(Ihk. 59—-65). Igatahes see oleks
väärt tõlkida, kuna on pikemalt an­tud
ka eesti nime tuletusi ja seda ala­tesjuba
Tacitusest, kuna varasema­te
mooduste suhtes kaardi tegija pole
ise veel kindel. Mercator j.t. märgi­vad,
et kogu maa oli Õitsva kauban­duse
keskus, kaubamajade ja. esin­dajatega
kaugetest, kaugetest maa­dest.
; .
Meie noorema põlve -"teadlaste ge­neratsioon
peaks lähema tähelpänu
sellele raamatule pühendama kui ka
tihedale tööle asuma, et leida veelgi
seni vähetuntuid kogudest Eesti ja
Bältialade. kaarte, ülevaateid ja aru­andeid
reisidest. Eriti kui paljudele
on üllatav, et Lääne merd tunti kaua
kui Sinus Venedicum s.o. Veneetsläs-te
laht, ning Soomes olid suures au
sees Veneetsia dooshide kondid ja re­liikviad.
V
SAINED
AGE AINULT ETTE, MII
Vanematena võite te vähendada riski
vaimselt mahajäänud lapse saamiseks kui te
harrastate raseduse ajal korralikku" dieeti jä
• eluviise.'.". r .
sigi faktide saamiseks pöörake oma arsti
v Paljusid vaimse mahajäämise juhuseid ori
võimalik vältida.
Teie lapst tervis ja heaolu olenevad teie
käitumisest. ' •
Detailsema informatsiooni saamiseks
muretsege endale broshüür, mis käsitab vaimse
mahajäämise ärahoidmist.
Kirjutage: ;
Queen's Park
Tbroritö, Ontäxio \
M7Ä1E9 -^^Vv^
Minister of Community and
Social Services
leisid jes puhkus
URÕOPA MÜSTBUJ
>AAM
Mietätud musta sametisse, peh- tööstused, nägusad koolimajad ja
mendab tä oma müstilist karmust
punase roosiga. — See igavene võlur
ei vaimustu televisiooni-aparaadist
ega pesumasinast. Ta heidab pilgu
tagasi oma hiilgeaegadele, mil ta täht
säras täies hiilguses. Aegadele, mil ta
sõdurid purjetasid maailmameredel
varandusi kogudes — Cölumbus
Ameerikas, Balboa, Pižärro ja Cor-tes
teistel meredel. Nende kulla- ja
hõbedalaadungid toodi aga ^müstili­se
daami" väärtuste laekasse.
Elu Eestis veereb aeglaselt, n.ö.
vastuolulistes tingimustes. Meeletult
on lund ja Tallinna 4 (loe: neli!) lu-mekoristamise
sahka ei tule kuidagi
toime 460 tuhande elanikuga linna
tänavate puhtana hoidmisega. Pea­legi
on siin tunda energia kriisi, nii,
et aütomajanditele antakse bensiini
jao järgi! Ka keelitatakse elektri­energia
kokkuhoidmisele —- see ori
muidugi vajalik kampaania!
Teine ajalehtede ja raadio igapäe­vane
teema on olümpiaobjektide ehi­tamise
taganttorkimine. Kõik ei lähe
'kaugeltki nii nagu- peab ja see teeb
muret. Eriti postimaja ehitamisega,
on tuntud suurt muret ja kardeti ise-
. gi, et ehitamine, katkestatakse ja val­misehitatud
esimesed korrused posti­dega
toetatuna säilitatakse tulevikule
Jkui muinsusese! Kogu hoone ulatu­des
olid kõik keeviõmblused lohakalt
tehtud ja nagu selgus .juurdlusest,
/ipomuä ehitajatel üldse detailjooni-seid!
Ning jätkatakse: ^Metallkonst­ruktsioonide
arvutaja oli konsoolide
. peale lisaks vahe lagedele arvesta­nud
ka kerge välisseina. Hiljem see
asendati raudbetoonist kauspaneel-välisseinaga;
Kahjuks suures ajapuu-
] duses metallkonstruktsioone ei kor-
. rigeelitud".: /
haiglad. Maanteede-võrk ori tihene­nud
ja asfalteeritud teed viivad mä­gedesse,
kuhu varem pääses vaid ho­buse
või eesliga. Raudteevagunid on
Varsti miljcirdl hiinlcisf
Hiina rahvaarv suurenes aastate
1972 ja 1977 vahel 800 miljonilt 900
miljonile, ilmneb Taipeis avaldatud
väljaandest.
Uurimise kohaselt Hiina rahvaar­vu
suur juurdekasv 1950-ndateš aas­tates
võib tuua uue rahvaarvu juur­dekasvu
tõusu 1980-ndais aastais.
Hiina peaministri abi Teng Hsiao-ping
ütles juba märtsikuul, et hiin­laste
arv on ületanud .900 miljonit.
moodsad ja mugavad, nagu bussidki p a r t e i esimees Hua Kuo-feng omalt
ja muud liiklusvahendid. poolt märkis juba kaks aastat taga-
Hotellide üürjd, samuti tarbekau- ^ e t riigis on 700 miljonit põlluhari-pade
hinnad alluvad valitsuse kont­rollile.
Vaatamata peseta. hiljutisele
devalveerimisele) on toitainete hin­nad
edasi mõõdukad. Jälgides välja­panekuid
moodsas toitainete ostu-
Sajandite röövkäigud ja sõjad on keskuses (supermercado), näed kõi
tühjehdanud varanduste laeka ja I ke suures valikus ja heas kvaliteedis.
Vigase projekti autoreid on karis­tatud.
Alguses . kindlustati ehitust
puupostidega, millised hiljem asen­dati
metallist tugedega mida hiljem
tahetakse katta mingi nägusama ma­terjaliga.
Arhitektide unistus õhuli­sest
peapostkontorihoönest ähvar­dab
saamatute konstruktorite ja lo­hakate
teostajate kätes postidega
majaks känguda, ehk rahvatarkuse
järele: „Pole midagi püsivamat kui
ajutised lahendused". Vaatamata kõi­gile-
loodetakse postimaja valmimist
tuleva aasta juunikuuks.
ICuid selle kõrval on tõeline mure
eesti rahvale ja see puudutab söögi
nappust. Möödunudaastase raske su­ve
mõju on-tunda juba kõikjal. Kar­jale
ei suudetud koguda sööta, kari
nälgib kõikjal kolhooside lautades,
piimatoodang on järsult vähenenud
ja liha poje poodides Uuel aastal eriti
näha olnud. Lihaletid pn mitmes
poes hoolikalt puhtaks pestud ja sin­na
on asetatud LILLED! Eesti tõeli­ne
rukkileib on segatud nisuga, vorst
(müügil peamiselt vaid keeduvorsti)
on segatud jahuga, nii et liha on vaid
30%; Muudeti ara ka piimatoodete
rasva ja kooresisaldavus: võis on ai­nult
38% rasvaollust, ülejäänud on
õhk; ja vesi, hapukoor on vaid 20%-
toonud. palju kannatusi. Aga püsti­päi
ja uhkelt seisab see daam— His­paania
— oma naabrite keskel ja
vaatab uhkelt Vahemere igavesele si­netusele..
Mõned aastad pärast viimast maa­ilmasõda
algas Hispaanias suur üles­ehitus.
Sellele, kes nagi -Hispaaniat
sõjajärgseil aastail, tundub pilt täna­päeva
Hispaaniast uskumatu. Mood­sa
tehnika saavutused ori asendanud
vana ja aegunu. On kerkinud uued
line, kõige rammusam rõõsk koor on
10%-line ja tõelisest piimast teavad
rääkida vaid meie emad! Iseenesest
oleks see figuurile mõeldes väga ka­sulik,
kui kõrval oleks ka midagi toe-,
kamat, noh näiteks juurvilja."Tõsi,
kartulit on, kuid kui kauaks? Ah jaa,
ka viin on müügilt kadunud, sest po­le
millest piiritust teha — kartuli­saak
läks aia taha ja vilja pole, See-eest
on lahedasti piiritusveine ehk
„peeti", nagu rahvas seda kutsub. ja
joodikutel on lõbu laialt. Kuid; eks
ka saab sellest kõigest üle, sest pea­mine
on ikka hinge- ja vaimutoit
ning seda jagavad kodumaa lehed
ohtrasti! . : ' .
lähivaatleja („Välis.Eesti")
Kõrgkvaliteediga liha on ehk pisut
kallim kui Kanadas, värske juurvili,
puuvili ja salatid aga märlcsa odava­mad.
Populaarne brandy, mis mak­sab.
Kanadas 7.00, müüakse seal |3.00
eest. Hea kvaliteediga vodka on veel­gi
odavam. Pudeli vahuveini võib
saada dollari eest!
Ehituskruntide ja villade hinnad
on tõusnud kümne aastaga nelja­kordseks
tingitud väliskapitali sisse­voolust.
Odavamalt võib saada veel
talumaadest eraldatud krunte, kuid
neil maatükkidel puudub veevarus­tus,
elekter ja tänavad, Sellise maa
ehituskõlblikuks muutmine on võrd
lemisi kulukas.
Põhjusega on naabrid, Itaalia ja
Prantsusmaa, Hispaaniale kadedad
nende miljonite pärast, mida Amee­rika,
' Inglismaa ja Kanada igal aas­tal
Hispaaniasse on viinud/Rohkesti
voolab valuutat sisse Lääne-Saksa-maalt,
Hollandist, Belgiast, Skandi­naavia
ja Araabia maadest. ~ Tuge­va^
tagasilöögi turismile andis mõni
aeg tagasi Ameerika dollari ja Ingli­se
naela längus maailma rahaturul.
Olles külastanud kõiki Euroopa
maid, jäi meeldiv mulje norralaste
sõbralikust suhtumisest. Aastaid hil­jem,
külastades Hispaaniat, olin lau-
.Mustlased" lõbusal
jat. (EPL)
sa üllatunud selle rahva külalislah­kusest
ja aususest. Olles aastate
jooksul külastanud Hispaaniat küm­me
korda, pole ma kogenud veel üh­tegi
ebameeldivust selle rahva poolt.
Nad on ausad, sõbralikud ja uhked.
Vahemere kallas, Päikeserand —
Costa del Sol —, valgete villadega
mägede roheluses, mõjub maaliliselt
ja kutsuvalt. Kliima — inimelami-seks
üks paremaid maailmas. Palju
päikest ja parajasti sademeid. "'Mit­med
juurviljad ja viljapuud annavad
aastas 2—3 lõikust. Nüüd jaanuaris
olid :mandlipuud just: Õide puhke­mas,
maasikad küpsemas ja apelsi­nid
üliyalmis.
Hispaania pakub turistile piirama­tul
arvul vaatamisväärsusi ja unusta­matuid
kunstikogusid, eriti Madrii:
'diš.
• Ikka rohkem ja rolikem hakkad
kohtama eestlasi Vahemere Päikese-rannal,
kes on ostnud sinna korteri
või villa ja veedavad seal talvekuud.
Üks naljamees soovitas juba koha­peal
Eesti Seltsi asutada.
Astudes maale Maiaga moodsal
lennuvälj ai, on vanaks nai j aks küsj-mus:
mis nüüd edasi?
Kõigepealt otsime restorani, kust
saab -kausitäie gazpachot (külm
supp). Õhtul läheme ,Andaluusiasše
luusima" ja horrimikul „Seviliasse
habet ajama!"
Laupäeval, 17. märtsil oli üle 350
kaasmaalase T. E. Segakoori „Lõbu-sal
Laupäevaõhtul", miile- avas T, E.
Segakoori esimees V. Rein. Segakoor
on otsustanud osa võtta „Esto '80"
Rootsis terves koosseisus ja peo sis­setulek
läheb reisi fondi. Samuti lä­heb
reisifondi tulu „Muusikalise pea­lelõunast"
8. aprillil uues N.-Yorgi
City Häiris, 5100 Yonge St. :
H. M. Jõgi andis kavalise osa tea­dustajana
sissejuhatava selgituse
Paul Kristali lavastusele ,,Mustlased"
mis oli. P. Kristali kahekümneviies
lavastus. Lavastuse lavapilt ja sea­deldis
Felix Tammelt. ,-,Makc-up" la­sus
A. Tuul ma õlgadel ja muusika
seadmise ning orkestreerimise raske
ning aegavõtva töö tegi Uno Kook.
Orkester, koosseisus Linda Laur —
viiul, Vold. Gustavson — klarnett,
Uno Kook — klaver ja kontrabass —
Arno Kiilaspea/andis ettekandele
hea tagapõhja. Mustlasviiuldajana
esines Erik Kass ja mustlasema osa­kandjaks
oli M. Lehesalu.
Ettekanne algas orkestri eelmän­guga,
millele järgnesid mustlaskoo­rilt
„Vaikne öö", „Mustlaseks ma
olen sündinud" j.n.e.
Solisti osa täitis edukalt T. Nor-heim
esitades eriti meeldejäävalt,
„Laul, mida ema mulle laulis".-
Tshaardashit tantsis nooruslikult Tii­na
Norheim. Ettekanne kestis 28 mi­nutit
ja sai teenitult kauakestva ap­lausi.
Koori esimees, V. Rein,,andis
tänutäheks igale tegelasele n^lgiõie
ja Tamara Norheim, Uno Kook, Paul
Kristal ja Felix Tamm said tänutä­heks
lilli. : V.
Kavalise osa lõppedes hoolitsesid
V. Gustavsoni orkestri meeldivad
tantsuviisid; tantsupõranda tiheda
täitmise eest.
„MEIE ELU"
lugejad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
; -; ' v : - . : ' ; ; ^ : ' ^ : ; : ..MEIE ELU"