Meie Elu = Our life, March 22, 1979

              NELJAPÄEVAL,;22. MÄRTSIL"4THURSDAY, MAR€H;22 „Meie Elu" nr. 12 (151?) 1979
ATA IPTÜSI
President Carteri lend Egiptusesse hakkab selguma tulevikus,
jä Iisraeli oli meeleheitlik jooks ra- tegelikult ostab CarteifUSMe'mõ­hu
järgi. Kui selle tulemusel osutub juvõimu Lähis-Idas nende kahe maa
võimalikuks kahe polemiseeriva Lä- abil. Stabiilseim neist USA suhtes on
Ms-Ida maa Vahel rahulepingut sõi- kahtlemata Iisrael, kes asudes prak-mida,
siis oleks see vaid esimese tiliselt araabia maade rõngas võib
etappi saavutamine rahu suunas sel- loota vajadusel välisabile ainult
les alati rahutus maailma osas. Olu- USA'št. Egiptus sellevastu on leppe-korfa
tegelikuks stabiliseerimiseks liselt seotud teiste araabia maadega,
jääb pikk ja kariline tee, mis ei saa kes on praktiliselt vastu Egiptuse
olla alati rahulik. ^ ühepoolsele rahulepingule Iisraeliga.
Saatus on õnnistanud seda piir- Nii riskib Egiptus vahekorda oma
konda aastatuhandeid kestnud võit- naabritega ja sellest oleneb Egiptuse
lustega, milledes on kasvanud otse õlivarustus kui ka rahaline abi Sau-lapselikud
emotsioonid, vastastikku- di-Araabialt. Nüüd jääbki küsimu­se,
vmkämine ja usalduse puudus seks, kas Saudi-Araabia suudab oma
üksteise vastu. Kuid saatus on taht- jõupositsiooni saiHtada teiste araa-nud,
et siin asuvad ka maailma suu- bia maade peres ja jaab edasi Egip-rimad
õHvarud, mis tänapäeval oma- tuse finantseerijaks või keerab õli-yad
saatusliku poliitilise ja stratee- kraanid koomale ja pingutab oma
gilise osatähtsuse tööstusliku maail- õlihmnaga ka USA-d. Iraani äralan-ma
senises arengus ja edaspidises gemisel jääbki Saudi-Araabia Lähis^
saatuses. Ida võtmepositsiooni ja peamiseks
Nii siis jooksiski^ president Carter õlikraaiiide keerajaks,
iseenda hmge ja USA tuleviku pärast, Olles selles teadlik saatis^president
sest rahulepingu põhimõtted jä sisu Carter eridelegatsioonii Saudi-Araa
takerdusid vaidlevate poolte emotsi- biassej et selgitada tuleviku kujune-öonide
taha ja tulemusi võis loota misi ja anda Saudile lubadusisõ j all
vaid kiire tegutsemise ja isikliku au- seks toetuseks Nõukogude Liidu
toriteediga. Juba nüüd on näha, et poolt forsseeritud pealetungil Araa-sekkumisega
rahulepingu sobitajana bia poolsaare selles piirkonnas. Kuid
ei vabasta USA end Lähis-Ida prob- see ei ole kaugeltki kõik, mida USA
leemidest, Vaid mässibend üha süga- peab silmas pidama selles kriitilises
• lvi"
Stong Junior Cornmon Room
Laup,, 31. märtsil kell 8 õhtul. — Tel.: 630-2296
Välispoliitiline ringvaade
Sü EEST TUUB KALULT MAKSTA"
AKTVAMSEL TEEMAI
Tänapäeva vabamaailma majandus sõltub ainult 13 OPECi õiikartelli
maast, sest võimas tööstus on ülesehitatud õlile, mida neil maadel ei ole^
küllaldaselt. Praeguste kõige rikkamate tööstusmaade Jaapani ja Lääne-
Saksamaa tööstus jääb kohe seisma, kui nad väljast õli ei saa. Suur oh?
on selles, et Vaba Maailm jääb järjest vähemaks, üks suuremaid õlimaid,
Iraan langes revolutsiooni ohvriks ja muutub tõenäoliselt kommunistli­kuks
maaks. Sellega suureneb kommunistlikkude ölimaade arv.
varnalt sisse.
Praktiliselt ostab Carter rahu Lä-his-
Idaš USA miljardite dollarite hin»
naga jagades Ameerika inimeste ra-piirkonnas.
Mis juhtus Iraanis, võib
kergesti juhtuda ka Saudi-Araabias
ja võib olla isegi Egiptuses, kus sot­siaalsed
vahed ja korruptsioon on
hä Egiptusele ja Iisraelile. Viimased igapäevased nähted. Nii nagu Iraa-olid
sõjas ja Iisrael ehitas vallutatud nis, nii ulatab nõukogude õõnestus-aladele
oma sõjalised tugipunktid, töö Iisraeli vastaste araabia maade
Kuid nüüd peab USA need välja kaasabil kergesti ka siia. USA on
maksma. Egiptus omaltpoolt pole teadlik, et kui araabia maades, eriti
majanduslikult .võimeline sisemist Saudi-Araabias, langevad senised
vaesust elanikkonnas.leevendama ja rezhiimid ja asemele astuvad radi-nüüd
peab USA oma summadega se- kaalsed-revolutsioonilised, seisab
da tegema. Mõlemad vajavad relva- tööstuslik maailm eesotsas USA-ga
list abi ja ka see tuleb Carteri luba- enneolemata kriisi lävel ja et seda ei
duste kaudu. Lakkab araablaste õli- tekiks, tuleb USA-1 tuua ka edaspidi
vool Iisraeli, on Carter lubanud ka tohutuid majanduslikke ohvreid ja
selle puudujääg^ eest hoolitseda, kui- kindlustada positsioone,
gi õlihinnad oma maal üha tõusevad. Kui selleks teid ja vahendeid ei
Esialgsed toetuslubadused kahele suudeta leida, seisab maailm võima-maale
on ligemale viis miljardit dol- Tikult kolmanda maailmasõja ees ja
larit. Teadmata on, kui kaua peab siis ei teeni ka nüüd Iisraeli ja Egip-
USA mõlemaid pooli selliselt toeta- tuse vahel sõlmitav rahuleping ühte-ma.
Iisraelile ja Egiptusele ön sõlmi- gi eesmärki. Seepärast tulebki kõhe-tav
leping praktiliselt järi rahuga allolevale rahulepingud vaadata kui
koos kõigi juurdekuuluvate poliiti- vahepealsele intermetsole ja mitte
liste garantiidega. Paljuks läheb kui kauaoodatud rahule selles ohtli°
USA-le maksma rahulepingu tegelik kus maailmajaos,
rakendamine pärast allakirjutamist, Vw
illflllllllllllllllillllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllin
LUGEJA KIRJUTAB
(Algus esiküljel)
jooksul õli. USA ehitab/Megevi kõrbe-alale
Iisraelile, uued lennuväljad Si-
. nai kõrbes Egiptusele,loovutatud len­nuväljade
asemele, mis läheb maks­ma
USA-le ligemale 4. miljardi dolla­rit.
Iisrael loovutab muuseas Egiptu­sele
ka väljapääsu Punasesse merre
ja Eilati lahe.äijrse Sharm el-Sheikh
alad. Sellega ei ole. Iisraelil enarh ot­sest
juurdepääsu India ookeani.;Ühe
'aasta jooksul pärast, rahulepingu al­lakirjutamist
korraldatakse läbirää­kimiste
kaudu palestiinlaste iseseis­vuse
küsimus Jordaania jõe lääne­kaldal
ja Gaza maakitsuselj
• Uue rahulepinguga -saavutab Iis­rael
oma lääne pii ri 1 ^rahu. Kuid ras­kusi
polnud niipalju* läänepiiride
kaitsmise, kui idapiiride kaitsmisega
palestiinlastešt terroristide -.vastu.
Iisraeli vaenlased, radikaalsed Araa­bia
riigid ja.ka tasakaalukad;Araabia
riigid,; nagu Saudi Araabia on kõik
Iisraeli-Egiptuse rahu vastu. Kõik
need riigid lõpetasid senise abi Egip­tusele.
Palestiina vabastamisorgani-
.satsiooni juht Y. Ärafat ähvardas, et
Begin-Sadati rahu toob kaasa, pom
miplähvatava . õhkkonna Lähis-Itta.
Ennustatakse, et .terroristid mõrva-
. vad Egiptuse presidendi A.. Sadati.
Palestiinlaste kaes arvatakse olevat
Iraani õhujõudude ladudest kaotsi
: läinud USA aatomraketid. ja teised j
moodsad rünnak raketid! President
J. Carteri julgeolekunõunik Z. Brze-zinski
ja suur delegatsioon viibis Lä­his-
Idas, et mõjutada ^ Jordaaniat,
Šaudi-Araabiat j.I. Pärsia lahe õlirii-ke
ühinema Iisraeli-Egiptuse blokiga.
Kuid see toob kaasa otsese ohu -pa-
• lestiinlästelt, Iraakilt,. Süürialt, lii-büalt
jt. nende riikide õliallikate 'ja
õliteede vastu. Moskva teeb kõik, et
seda rahu muuta rahutuste koldeks.
„Meie Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi ka
neid mis eiühtu ajalehe seisukoha
iadega. Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
iadress: Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesobwuse
korral jätta avaldamata.
1õelus
unisfi<
./Ameerika kapitalistide rahadega
kinnipitseeritud vagunis sõitis Lenin
Shveitsist Venemaale, et 1917 revo­lutsiooni
teostada.
Meie vabariikluse päevil, kaubava­hetuse
alusel, saadeti tõuloomi, toit­aineid
j.n.e, rongide viisi meie väi­kesest
.. riigist. Punasesse Para­diisi,
kuna raudtee roopa laius oli
ühine, siis ülesaatmine Irboska ja
Narva piiripunktide kaudu oli või­malik.
(Nende: ridade kirjutajal oli
seda .võimalus oma silmaga näha).
Samasugust nälgiva kommunismi va­rustamist,
sooritasid ka teised vähe­mad
ja suuremad piiririigid.
. Vastutasuks okupeeriti need vilja­kandvad,
ja . produtseerivad piiri-maad
ja 1941 küüditati nood töökad
põllumehed Siberi nälga ja külma
surema ja paljude eluküünal kustu­ta
ti NKVD poolt tuntud kuklälasu-ga.
:-' ... : ..
Teise Maailmasõja ajal Inglise ja
Ameerika ühendriikide laevakonvoid
vedasid toitaineid, veoautosi ja igat
muud liiki sõjamaterjali Punaarmee-ie...
-v
Sõja lõpul kinkis kindral Eisen
1 o . l . . i tr -
Üksikult võttes ei saa paljud õli-'
maad mitte väga palju oma õlist ja
nende majandus sattüb: raskustesse.
Mõned neist, nagu Nigeeria on suu­red,
kitid tohutult mahajäänud. Ük­sikud
on jälle väga väikesed ja nen­de
mõju väljaspool oma maad on mi­nimaalne.
Üks selliseid maid on näi­teks
Quatar, v : \\
Õli produtšeerivate maade toodang
umbes 30 miljonit vaati päevas1.
Nende kogu aasta sissetulek, ulatab
139 milj ardile dollarile, millest lõvi­osa
maksavad Lääne-Euroopa riigid,
Jaapan ja USA. Õlihinnäst, mis
OPECi õlimaad määravad sõltub ko­gu
maailma majandus. Teiste kaupa-'
de hinnad tõusevad koos õli hinnaga.
.1-973—74 aasta õlikriisi ajal tõstsid
OPECi maad õli hinda 3 dollarilt vaa:
dilt 12:70-le. Vähe hiljem;; 13,35-le.
1979 aastal. 14,51-le. Uusi hinnatõstmi-si
on veel oodata.. ,
Kuid need õlimaad ise on oma
suurte sissetulekute tõttu sattunud
raskustesse. Nad on hakanud kiires­ti
ülesehitama Oma riigi, majandust,
sageli alusmüürist peale. Suured
rikkused ei ole neid teinud õnneli­kuks,
vaid•; sageli vastupidi. Kõikjal
käivad suured riiklikud ehitusprojek­tid,
on puudus õppinud töölistest.ja
tuleb kasutada välistöölisi, mis too­vad
enesega kaasa suuri raskusi. Pea
kõikjal tõuseb.. inflatsioon suurte
sammudega-
OPECi maid üksikult vaadates on
kõige suuremaks õliprodutseerijaks
Saudi-Araabia oma 8,2 miljoni vaa­diga
p'äevas-. Tulu õlist ulatab 43-le
miljardile, kuna Saudi-Araabjas ar­vatakse
olevat. 25°o kogu maailma
ölivarudest. Sisemine olukord on
praegu seal väga ebakindel, sest Iraa­nis
toimuvad revolutsioonilised sünd­mused,
mis kanduvad paratamata. ka
Saudi-Araabiasse, . milline on üks
mahajäänumaid maid maailmas. Seal
visatakse veel abielu rikkumise pä­rast
.naisi avalikult kividega surnuks".
Maal on praegu üle- kahe miljoni vä-listöölise,
Paltstiinast, Jeemenist. ja
mujalt. Saudi-Araabia on üks suure­maid
USA-d õliga varustajaid.
' Saudi-Araabiale järgnes produktsi­ooni
poolest Iraan üle 5-e miljoni
vaadiga õli päevas. Revolutsioonili­sed
sündmused Iraanis vapustavad
kogu Pärsia.lahe õlipiirkonda. Keegi
ei tea praegu kas ja kunas Iraan hak­kab
endisel hulgal õli produtseerima.
Saudi-Araabia hõlma all töötavad
väikesed ja kaitseta riigid, nagu-,'Ku1
| vvait 2-he miljoni vaadiga päevas,
Quatar poole miljoni ja' Ühendatud
Araabia Emiiririik miljoni vaadiga
päevas. Kõik. kolm .riiki teostavad
suuri riiklikke ehitusprojekte ja käib
vilgas ülesehitustöö.. Õlist saadud ra­ha'
läheb tagasi välismaiste ettevõte­te
taskusse. Kuid samal ajal tõuseb
kiiresti inflatsioon. Seal, kus. varem
oli ainult mahajäänud ja-kõikidest
unustatud kaluriküla, tõusevad nüüd
suured ja uhked hoonete ..grupid,
haiglad, koolimajad ja ülikoolid ning
isegi tööstushooned. Senini.hoolitses
nende väikeste riikide julgeoleku
eest Iraan ühelt poolt ja' Saudi-Araa­bia
teiselt poolt. Mis, juhtub nüüd,
kus Iraan õn .väljalangenud ja seal­sed
revolutsioonilised lainetused vä-listööliste
kaudu kanduvad nendesse
riikidesse; seda ei tea keegi. Teoksil
oleva Iisraeli-Egiptuse rahu. eesmär­giks
on tõenäoliselt, et Egiptuse ar­mee
'hakkaks. Saüdi-Araabiat ja teisi
õlimaid ja õli teid kaitsma. Selleks ar­vestatakse,
et Egiptuse-Iisraeli lepe
läheb USA-le. vähemalt 5—6 'miljar­di
dollarit aastas maksma. Kuid see
on väiksem summa, kui pärsia.lahe
õlide.kaotamine USA-le ja tema liit­lastele
Euroopas ja mujal. Kuid
praegu on Saudi-Araabia üks suurem
selle rahulepingu vastaseid.;
OFEGi õlimaade hulka kuuluvad
ka pahempoolsed riigid, nagu Iraak
2,6, miljoni vaadiga päevas, Liibüa 2-
he miljoni vaadiga ja Älzheeria 1,2
.miljoni vaadiga päevas. Need kolm
Nende sõnadega iseloomustas Iis­raeli
rahaminister Washingtonis pre­sident
Carteri poolt Iisraelile ja
Egiptusele pakutavat rahu. Täiendu­seks
ta lisas juurde, et rahule vastu­pidine
olukord võib minna veel kal­limaks.
Nende ütelustega ön parimi-ni
iseloomustatud polütiline olukord
Lähis-Idas. Selle ' juures rahu eest
maksjaks ei ole mitte üksi USA ja
saajaiks on maad keda kirutakse kõi­ge
enam. '•'
Nüüd, kus.president Carteri poolt
pakutava Iisraeli-Egiptuse rahulepin­gu,
üksikasjad ei ole veel .täpselt tea­da,
• räägitakse Iisraeli kahjutasu
nõudmisest 4-ja kuni 5-e miljardi
dollari suuruses Siinai poolsaarele
maha j aetavate sõjaliste seadmete ja
.lennuväljade eest. Arvatakse, et see
nõudmine /tegelikkuses võib' tundu­valt
suuremaks kujuneda, ning sidu­da.
USA permanentselt, poliitiliste: ja
sõjaliste sündmustega selles piirkon­nas.
Üsaks sellele tuleb USA-1 anda
Egiptusele suurt majanduslikku jä
sõjalist toetust, kui teised Araabia
riigid peaks hakkama boikoteerima
Egiptust ning lõpetama .temale anta­va
Araabia riikide toetuse. See võib
juhtuda, kui Araabia riigid veendu­vad
selles, et pakutav rahu annab
suured eelised Iisraelile ja.mittemi-dagi
araablastele, kes tahavad tagasi
oma.kaotatud kodumaad. Kui see ei
ole rahulepinguga garanteeritud, siis
mõrad, rahus võivad tekkida enne .kui
rahulepingule allakirjutanute tint
kuivab paberil, tähendas Saudi-Araa­bia
kroonprints Fahd. ;.; . ' : ;
SELGROOTU POLIITIKA:: .
Otsides vastust küsimusele, miks
president Carter on eriliselt huvita
tud rahu. sõlmimisest Iisraeli ja
Egiptuse vahel ja valmis võtma 'ene­sele
ning USA rahvale suuri ning
kestvaid kohustusi, ei saa märkimata
jätta asjaolu, et Carteri-senine polii­tika
on olnud selgrootu ning jooks'
nud karile globaalses ulatuses. Te
ma vahekorra • normaliseerimine'
Hiinaga -ön saanud terava kriitika
osaliseks kodumaal ja vähendanuc
teiste riikide usaldust USA kindlasse
hoiakusse. Carter ei teinud ~ midagi
UUED BAASID \: _ . :
President Carter võtab selle riski
mitte üksi .oma populaarsuse pääst-miseks
vaid USA riiklikes huvides.
USA on kaotanud oma olulised sõja­lised
baasid Lähis-Idas ja vajab UUM/
et mitte väijalüiitatuks jääda selles
ruumis. Rahulepingu sõlmimisega
Egiptuse ja. Iisraeli vahel Carler
kindlustab enesele need baasid Siinai
poolsaarel, Iisrael'vastutasuks nõuub
enesele kindlat garantiid oma piiride
julgestamiseksrja nõustumist sellega,:
et Iisraeli poolt okupeeritud alad
jääks tema kontrolli alla. Selle luba;
misel Carteril tuleb arvestada, kui
kaugele, ta võib minna, et mitte välja
kutsuda sanktsioone Araabia riikide
poolt. USA piirides elab, nagu araab- .
lased märgivad, ainult 6^o maailma •
rahvast, kuid seal kasutatakse 30%
kogu maailma õli toodangust,' mis
suures osas saadakse Araabia riiki­dest,
õli ekspordi piiramisega Araa-bia
riigid saavad suunata või mõjus-ada
USA poliitikat ning .Iisraeli ja
Egiptuse vahelise rahulepingu tingi-;
musi, kuid peavad arvestama seda, et
selle juures USA kannatab..raskesti
majanduslikult ja sõjaliselt jõul neid
ui vi tavas ruumis. Eriti selle tõttu,
et neid 'N. Liidust eraldav Lähis-Ica.'
NÄTO-le sarnanev sõjaline liit vari­ses
kokkuTürgimaa lahkumisega su­lest
liidust ja N, Liidu suurenev huvi;
Lähis-Idas. Arvestatakse, et mitte
kauges tulevikus õli tarvidus N: L i i ­dus
ületab nende õli toodangu ja õli
eksponeerimise asemel tuleb hakata
õli imponeerima. Araabia õli on kõi­ge
lähemal ja kergemini kättesaadav.
Selle õli kindlustamist enesele taot­leb
.NV Liit juba praegu. Araabia rü-'
gid tunnetavad N; Liidu huvi kasva­mist
ja on huvitatud, et USA oleks
sõjalise jõuga' seal küllalt tugevalt
esitatud, ning oleks vastukaaluks N.
Liidu püüdlustele ja omaks selics
•ruumis vajalised. sõjalised baasid.
riiki on tihedates suhetes N.:Liiduga vpeale protesti/kui USA saadik tapeti
ja ostavad õlist saadud suurte raha­de
eest Moskva kõige paremaid relvi.
Liibüa toetab veel terroriste kõigis
maades,, kuid eriti Põhja-Iirimaal,
Filip/jöidel.
Pooldemokraatlikud õlimaad on
Indoneesia 1,6 miljoni väädiga päe­vas,
Nigeeria 1,2 miljoni, Ekuador
200.000 ja-Gabon 225.000 vaädiga;päe-vas.
Siia kuulub veel Venetsueela,
kes on üks suuremaid USA ja Kana­da
õliga varustajaid oma 2,1 miljoni
vaadiga õli'päevas. Kuid kõigis neis
maades tõuseb inflatsioon ja on teisi
majanduslikke raskusi, mis on tingi­tud
suurtest õlist saadud sissetuleku­test..--
Esineb 'tohutu suuri rikkusi,,
kuid on ka äärmiselt suuri vaesusi.
Kanada on üks vähestest tööstus­maades
t maailmas, kus leidub õli sel
määral, et ületab oma tarviduse-
Vaatamata:; sellele eksponeeritakse
suurel hulgal õli eriti Atlandi pro­vintsidesse
ja õlihind on kõrgem, kui
USA-s'. Õli hinna tõusmisel tasub ka
Alberta õliliivast õli .tootmine. Suur
oht seisab selles, et -kui Lähis-Ida
õlid lähevad Moskva kontrolli alla,
siis lähevad ka Lääne-Euroopa riigid
Moskva mõju piirkonda, . AJK
Afganistanis, küi Iraanis, kükutat
shahhi valitsus revolutsioonilise
teel, USA saatkonna hoone rüüstati
ja selle koosseisu. häbjväärselt ko-ÄRAABIA
RIIKIDE ..VASTUSEIS' ••
Teisest küljest rahaliselt rikk-d,
keelelt ja usult ühtekuuluvad ni:-g;
iseteadlikud Araabia riigid asiivx!
seisukohal, et nemad, tahavad ja [?.--
hendavad ise dmavaheiised problee­mid,
nagu nad tegid relvarahu söir.i-mispga
Lõuna- ja Põhja-Yeemeni va-'
hei. Rahu aluseks läänepool Jorea-nit'
peab olema kõigi Iisraeli poolt\
vallutatud maade 'vabastamine ia
heldi. Ta lubas end,: kui USA presi- j täielik iseseisvus palestiinlastele. Ra-denti,
alandavalt kohelda. Mehhikos ' huleping Egiptuse ja Iisraeli vahel ei
ja tuli sealt tagasi tühjade kätega.;
t ü h i mingif juhul seda nõuet arvesta-.-
Kõige selle tagajärjel on hakatud mata jätta. Kui Egiptus seda ei ar-:
• „MARI-MAI EMA' kirjutas' meile
vastuse ajakirjas „Triinu" nr. 104 i l ­munud
^.Kirjaridu Emale". Kahjuks
ajakirjandusliku kombe kohaselt
-,.Meie. Elu"; ei avaldaiugejäkirju, mis
seotud mõnes teises väljaandes ilmu­nud
kirjade,.sõnumite ja artiklitega,
kuna meie lugejad ei pruugi olla
neist teadlikud. Teie kirjas on mõt­teid,
mis huvitab laiemat lugejaskon­da,
kuid kahjuks on see anonüümne.
Palume võtta ühendus toimetusega.
susaadetised Kanadast ja Ameeri­kast
Raudeesriide taha miljonite
tormide viisi, lisaks veel maisi saade­tised,
tasumine aga sünnib' odava
krediidi alusel. Kahjukannatajad
muidugi Ameerika ja Kanada mak­sumaksjad
ja need kes leiba söövad,
sest peale suuremat nisusaadetist ka
leivahind kohe tõuseb.
. Omal ajal kuulus viljatöotja Uk­raina,
mis enne Esimest Maailmasõ­da
varustas Euroopat viljaga, nüüd
kolhooside majanduses ei näi vilja
enam kandvat.
Iroonia on see, et kõige suurem;
Sovettide varustaja rauakaupade ja
sisseseadetega on Lääne-Saksämaa.
AEG installeerib Kremli korterites­se
telefone ja Ülempresiidiumi valit­sejate
korterites on Lääne-Saksa
nõudepesu masinad ja külmutuska^
pid. Ukrainasse ehitati kirjutusma­sinate
vabrik, samuti sooritatakse
höwer pool Saksamaad Vene impe- sakslaste poolt elektroonilised ins-miisudele,;
ehkki Saksamaa purus- tallatsioonid Puna Vene suurtele
famise töö olid Ameerika ja inglise
lennuvägi sooritanud, andes kõik El-best
idapoolse maa venelastele rüüs­tamiseks
ja naiste vägistamiseks.
Selle suuremeelse heateo tasuks Sta­im
kõikidest lepingutest hoolimata
tahtis Lääne jõude Berliinist välja
suruda.' Õhusilla pidamine läks
Ameerikale Eisenhoweri rumaluse
tõttu väga kalliks maksma nii. ma­janduslikult
kui ka inimelude näpi.
Sovettide poolt on veel küllalt sõja-võlga
maksmata, kuna -endine Amee­rika
president Nixon seda osalt kus­tutas.
- •,;'.''':/'.'-.
Juba mitmeid aastaid tõttavad ni-keemiatehastele.
Möödunud aastal
oli Lääne^äkša* kaupade läbikäik 5
miljardi dollari ulatuses ja • trobi­kond
Lääne-Saksa panku on juba ha­jutatud
Moskvas. - ^
Mitmeid aastaid töötab "Itaalia
Fiati poolt ehitatud autotehas n.n.
„Togliatti" N. Venes sealset karjuvat
autovajadust rahuldades, tehes „Zhi-guli"
autot.
Nõukogude . Eestis käimine • on
suur tuluallikas ja toetus okupanti­dele.
Poliitiline põgenik kaotab kü­lastusega
oma antikommunistliku
hoiaku jä tõukab eemale vabaduse
nõudluse meie kodumaale. Külasta­ja
jaatab punaseid- okupante ja kum­mardab
nende ees, et sissepääsu lu­ba
nõutada oma .kodumaa .külastu­seks,
pealegi sattume ebameeldivas­se
olukorda Lääneriikide suhtes, kes
meie kodumaa okupeerimist veel ei
tunnusta.
Eesti pind on olnud aastatuhan­deid
.eestlaste pärisomadus ja\ „tib-la"
ees üks Eesti rahvusest mees ega
naine ei peaks lömmitama ega kurn
mardama et külastuseks luba nõuta­da.
Pakkide saatmine .siit pagulaste
poolt Raudeesriide taha on suureks
tuluallikaks; kommunistidele. Meie
'tahame aidata sugulasi ja.sõpru seal,
kuid samal ajal kommunistid pakki­de
saatmisest laekunud dollarid ka­sutavad
KGB käsutuses oleva siinse
spioonivörgu ülalpeoks ja pagulaste­le
silma peal pidamiseks. ,
Kui näiteks 21 naelase paki sisu
(enamuses' riietusesemed ja jala­nõud)
maksaks siin 200 dollarit, ole­nedes
paki sisust, kuid N. Vene toll
on samuti 200 dollarit või enam, ole­nedes
jälle sisust.
New' York.'ist on võimalik N. Vene
rublasid osta 24 centi rubla, kuid pa-kisaate
kontorid- nõuavad 1 dollar ja
.65 centi viletsa rubla eest. -.•'.•
Pakkide saatmisega iheie pagula­sed,
teritame ise kahe teraga mõõka,
sest KGB spioonivörgu ülalpidami­seks
Lääne on vajalik, palju dolla­reid
kuna seda kogesime just hilju­tisest
13 spiooni väljasaatmisest Ka­nadast.'
• \
lane -st -re
USA-d pidama võimuta suurriigiks ja
presidendi prestiizh on raskesti kan­natanud.
Carter vajab hädasti üht
positiivset tulemust .oma -välispolii­tilises
tegevuses ja selleks näib kuju­nevat
rahuleping Egiptuse ja Iisraeli,
vahel, Oluline on veel, see, et teised
Araabia riigid seda aktsepteeriks või
vähemalt äraootavale .seisukohale
tuleviku suhtes. Selleks Garteri
lähemad nõuandjad külastavad riigi­päid.
Lähis-Idas ja Euroopas ning
püüavad veenda neid, et rahu Egip­tuse
ja Iisraeli vahel ei ole Carteri
smärgiks):•• vaid . üldise rahu
taastamise algus Lähis-Idas. •
Araabia riikide, seisukoht Carteri
rahulepingu suhtes-on teravalt kriiti­line
ja .nende peaministrite koosole­kul
Kuwaitis kaaluti hiljuti sanktsi­oonide
kasutamisele võimist USA-ja
Egiptuse vastu, eriti õlilekspordi kit­sendamise
näol. Ei vaja lähemat' sel­gitust
millisesse olukorda see USA;
asetaks ja mis juhtuks Egiptuses kui
abistus Egiptusele ära jääks. Taga­järg
oleks kahjustav mõlemale poo­lele.
: .
vesta, võib ta ilma jääda1 Araabia rii­kide
toetusest. Momendil Egiptus
saab toetuseks rahaliselt teistelt
Araabia riikidelt 3 miljardit dollarit
aastas, ehk 35 miljonit päevas. Seca
toetust ei suuda asendada ükski tei­ne
riik maailmas. Toetuse ärajätmi­ne
viiks otsekohe kokkuvarisemisele
kehtiva korra Egiptuses ja ei ole va­ja
prohvetit, et ennustada marksist­liku
diktatuuri, tulekut selle asemele.
Araabia riikide huvides on, et prae­gune
kord Egiptuses püsiks ja seepä­rast
võib arvata,-et vaatamata tera-vale
kriitikale ja sahktsioonide äh-vardusele,
Egiptus ei jää ilma tema­le
antavast toetusest.1 '• .
- Kokkuvõttes võiks ütelda, et.ristu­vad
poliitilised huvid Lähis-Idas .ta­sakaalustavad
üksteist ja president
Carter, seda arvestades näib saavuta­vat
seekord positiivseid tulemuri
oma poliitikaga Lähis-Idas. Kuivõrd
see tõstab tema prestiizi, oleneb sel­lest,
kas .lokaalne rahu Egiptuse ra
Iisraeli vahel kujuneb seal üldise ra­hu'
esimeseks aluseks voi • mitte.
maalimast
TÜRGI ASTUS
UDUST
O Lähis-Ida riikide NATO-le sarna­nev
sõjaline liit varises kokku Türgi
valitsuse teadaandmisega, et astub
sellest välja. Liitu (CENTO) kuulu­sid
riigid Türgimaast kuni Pakista=
nini, Inglismaa ja USA kaasaarvatud.
Enamik nendest riikidest on juba
lahkunud ja Türgi lahkumine otsus­tas
selle saatuse. Põhjuseks olid sõ-ja|
oliitiIised lahkhelid nende riikide
vahel, mida USA selgrootu välispolii­tika
ei suutnud elimineerida vaid
suurendas.
P Euroopa ühisturu riigid otsusta­sid
kujundada ühise raha süsteemi
>,European Monetary System". Arva­takse,
et ühisraha seob seniselt tuge-varnalt
ühisturu riike ja toob kaasa
suuri poliitilisi uuendusi. Ta ühtlus­tab
hinnad ja palgad ühisturu riiki­des
ja on suureks; soodustuseks: tu­ristidele,
kes külastavad Euroopat.
• Saksamaalt tulevatel andmetel on
seal avastatud veel mitmeid Vene
spioone vastutusrikastel positsiooni­del.
Osal nendest on läinud korda
põgeneda Ida-Saksamaale ja paluda
seal asüüli.
0 "Hiina lõpetas oma väeosade taSa-"'
sitõmbamise Vietnamist ja viimane
oh nõustunud läbirääkimiste alusta­miseks,
et omavahelisi tüliküsimusi:
lahendada. Vietnami väeosade välja­tõmbamine
Kambodshast - ei näi
enam olevat üheks Hiina eeltingimu­seks.
• ;''. ;.';.• '*'-.'.••:•:;'
©Uganda Idi Amini poolt pühaks
sõjaks kuulutatud võitlus mässulist^
ga ja Tanzania üksustega näib and­vat
tagajärgi. Liibüa ön saatnud sin­na
uusi väeosi ja samuti Palestiinlas­te
juht. Palestiinlasi arvatakse olevat
Ugandas umbes 3000 meest ja need
on pannud seisma mässuliste jä tan-zanealaste
edasitungi pealinn Kam­pala
suunas.
9 Rpdeesias lähenevad üldvalimised
põhimõttel — üks mees, üks hääl;
Valgete üheks kandidaadiks on pea­minister
IanSmith. Ameerika ja Ing­lismaa
on tema kanditatuuri" vastu
ja kavatsevad,mustadele meeldimine
eesmärgil lugeda need valimised ille­gaalseks.
a