Meie Elu = Our life, June 9, 1983

              >
. NELJAPMVÄL, §1. fUUMEL THURSDAY, jUNE 9 „Mele Siu" nr. 23 (1736)1983
I^EIEELÜ"-
I^ublished by Estonian Püblishing Cc* Toronto Ltd., Estonian
House,958 Broadview Ave., Toronto, Ont.
Tel. 4Ö8-0951 '
toimetajadt H. Rebane ja S.Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.I.,USA.
,j Tel. (201) 26240773. ,
„Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus
> Asut. A.Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" toijjnetus ja talitus Eesti Majas, 9£i8
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada - Tel. 466-0951
rellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.—
5 p.L, esmasp. ja neljap. kl. 9 hm.—8 õ.
„MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas 1 a. $4oloo, 6 k. $22.00,
3 k.$i5.5b. USA-sse - 1 a. $44.00,6k. ?25.00,3 k. $17.00. Üle-meremaadesse
- 1 a. $48.00, 6 k. $26.00, 3 k. $19.00.
Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- '
õhupostilisa USA-sse: 1 k. $30.80, 6 k, $15.40. Õhupo
ülemeremaadesse: l a . $58.00, 6 k. $29.00.
• Üksiknumber — 75e
Kuulutushinnad: 1 tollühel veerul — esiküljel $5,!
tekstis $5.00, kuulutuste küljel $4.75.
Meie Elu" nr. 23 (1736) 196
ffahvusvaheline õigus
: „0n see raketiülesanne üldse lahendatav?"
iitiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiitiiiiiiiiHiiin
¥aiab se. aniis
Km Kanada inimestele meeldib;
kui julgeoleku agendid avavad nen­de
posti, asetavad kuuldemikrofone
nende telefohidele ja uksekelladele,
avavad kodiide uksi vägivaldselt või
senini kpnfidentsi&&l8eid tulumaksu,
aruandeid iii|spekreetivad? Vastus on
eitav, kuna fdkiks olukord nagu see
valitseb Nõukogude Liidus.
Kas Kanada inimesed siiski soovi­vad,
et nende julgeolek oleks kaits­tud
sisemise ja välise spionaashi vas­tu?
Vastus on kindlasti jaatav. Selli­se
organisatsiooni sisseseadmist ka­vatseb
kohtuminister Kaplan. Uue
julgeoleku ogranisatsiooni direktori­le
on antud erakordsed volitused.
Kusagil vahepea^ asub veel föderaal-kohtunik
ja kohtuminister ise.
Kavatsetavate operatsioonide ük­sikasjad
pole veel selged. Kuidpais-tob
nii, et kohtuminisl|er ja tema kau­du
valitsus püüdleb tugevama kae
suunas üheltpoolt. Kuid Royal Gana-dianMountedPolitsei
nõrgendamise
poole teiselt poolt. Uue julgeoleku-organisatsiooni
tuleviku tegevuse
iseloomu meie ei tunne, kui Kaplani
esialgsete sõnaäe järgi R.C.M.P. apa­ratuur
oma pikaajalise tagapõhjaga
(on aga üldjoontes tuttav ja respek­teeritud
Kanada inimeste poolt.
Ometi jäävad inimesed ainult ini­mesteks
mõlemis organisatsioonis ja
nende effektiivsus oleneb vaid tree­ningust
ja kogemustest.
Miks siis peaks uus julgeoleku-or-ganisätsibon
olema parem kui R.CI.-
M.PI? Silmnähtavalt peitub vahe
vaid võimuallika juures, kust kumb­ki
organisatsioon oma autoriteedi
Diangib.Võib-olla loodavas olukorras
tunneb valitsus end kindlamana ja
kavaline inimene nõrgemana. Võib­olla
Kaplani, plaan annab valitsusele
kindluse, et valitsust ja tema liik­meid
ei tulda enam nii kergesti kriti­seerima,
isegi avalikus hääles mitte,
sest keegi ei teä, kunas agentuuriline
võim\ ilmub tema ukse taha.
ISIIillllllllilllllilillillilillililliillllllllllllllllllllllllliil^
on
ja see organisatsiooia on teinud ime*
list tööd, kuigi ka omapoolsete ek­simustega.
Mountid töötavad oma
seaduse ja pikaajalise traditsiooni
alusel. Selle muutmiseks on valitsu­sel
puudus julgusest ja palju lihtsam
on luua up organisatsioon oma sea­duse
alusel. Võib-olla olid mountid
oma tegevuses liiga iseseisvad, nii
iseseisvad, et isegi valitsuse liikmed
ja poliitikud ei pääsenud nende tähe­lepanust.
VÕib-olla tuleb uus agen­tuur
hoopis tugevamalt kontrollitav
just valitsuse poolt ja teeb valitsuse
tegevuse mugavamaks.
Need küsimused kerkivad sellepä­rast,
et kohtuminister võlgneb ava­likkusele
seletuse, miks ei saanud
I.G.M.P. nii ümber organiseerida, et
uue agentuuri loomine võinuks ära
jääda. Uus organisatsioon nõuab uut
kuluposti riigi eelarves ajal, mil Ka­nada
on kauges tulevikus ikka veel
defitsiidis ja võlgades. Kohtuminis­ter
võlgneb ka seletuse milliselt ta
Jkavatseb kaitsta oma kodanike tsi-viilõigusi
ja privaatsuse julgeolekut,
mis on inimestele mitte ainult oluli­ne,
vaid ka eluline.
R.G.M,P. üheks olulisemaks sekto­riks
oli vastuluure ja spionaashi jäl­gimine,
mis temalt nüüd ära võetakse
ja uuele organisatsioonile tahetakse
anda. Nii jääb laiemal avalikkusel
teadmata, millised saavad olema
R.C.M.P. tulevikuülesanded. Kas ai­nult
põhjaalade kontroll ja tema kät­te
tulevad mõrvalood, kas esindus-hobuste
treenimine ja paraadidel
esinemine, kanada postkaartide
jaoks poseerimine või tuleb see or­ganisatsioon
tulevikus likvideerimi­sele
koguni.
Kohtuministril on tarvis veel põh­jalikku
selgitustööd teha, et rahvas
neist kavadest õieti aru saab. Kuid
Hõik saavad aru,'et julgeolek Kanada
elus on oluline küsimus.
Pärast Brezhnevi surma siinses
ajakirjanduses esitatud kommen­taarides
leidus mõningat kahtlust-selle
üle, kas Juri Andropoyi uueks
N.Liidu diktaatoriks tõusmine toi­mus
tõepoolest niisama lihtsalt ja
libedalt, nagu seda muule maailma­le
paista lasti. Et kas polnudki min­git
normaalselt seniseist oludest
tQodatud võimuvõitlust, või pole
eSak see veel alata jõudnud?
Nii või teisiti, Pariisi on saabunud
teateid käigusolevast kibedast heit­lusest
Andropovi ja ta kindralite va­hel.
Samad kindralid olla ka saatnud
Itaaliassse andmeid A-ndropovi poolt
heakskiidetud, aga siiski ebaõnnes­tunud
paavst Pauli mõrvakatsest
aastal 1981.
Võimuvõitlus N.Liidus on niisama
vana nagu bolshevistlik revolutsioon,
olles toimunud alguses vene-natsio-nalistlike
ja internatsionalistlike ele­mentide
vahel, hiljem kordudes.
Internatsionalistilik element koos­nes
peamiselt vene juutidest. Leonid
Brezhnevei olnud juut, kuigi abielus
juuditariga ja nende lapsed kasva­tatud
üles juutidena. Andropovi ta­gapõhi
on siinses ajakirjanduses ta­valiselt
märgitud teadmatuna, tume­dana
või müstilisena, aga välismaile
jõudnud dissidentide andmeil ei ole­vatki
„Andropov" ta ehtne nimi, vaid
ainult üks hilisem tema poolt omaks­võetud
n.n. „partei-nimi" — nagu ka
„Stalin",„Trotski" ja pikk rida teisi
..nimevahetuse" läbi teinud vanema-
Hiljutine Tõnu Parmingu loeng
Torontos Metsaülikooli eejpauguna
pii parasjagu huvitav ja nii nagu MÜ
esindaja sissejuhatavalt mainis, refe-"
rendi isiklik ettepanek Eesti Vabarii­gi
tekkeloo ümberhindamiseks. Ole­tades,
et Vabadussõjas eluõiguse saa­nud
riigi tekkimist peetakse ainult,
parempoolsete idealistide teeneks,
vaatles referent pikemalt statistiliste
andmete põhjal tolleaegsete poliiti­liste
parteide tähtsust, ning jõudis
järeldusele, et Vabadussõja võidu
pandiks oli sotsialistide maareform.
Olles kuulajaid veennud Vabariigi
sotsialistlikus päritolus, väitis kõne­leja
et. iseseisvust, saavad taastada
vaid need, kes ei kuulu poliitiliselt ei
vasak- ega parempoolsesse äärmu­sesse.
' ' • .
Kuna t^abadussõjas ei olnud kel­lelgi
aega mõõta erinevate maailma­vaadetega
sõdurite võitlusvaimu
suurust, siis jääb küll igavesti tõesta­mata
kas Parmingu arvamine Vaba­dussõja
võitmise kohta on õige või
mitte'.! Meeleldi oleks aga tahtnud
kuulda referendi oletusi põhjustest
mille eest võitlesid koolipoisid, lin-nako(^
anikud ja haritlased — ega
ometi tollesama popsi põllulapi pä­rast?
Kõneleja jättis ka mainimata
millist tähtsust omasid hirm venelas­te
vägivalla ees ja ärkamisajal lõkke­le
löönud rahvuslik iseteadvus \^itu-ihaldava
massimeeleolu kujunemi­sel.
Et Parmingust vanemad eesti
ajaloolased üleüldse ei eita sotsialis­tide
tähtsust Vabariigi tekkiriiisel,
siis vist ei saagi midagi ümbejrhin-
Mta. Sotsialistid® suur panus Vaba-
(D (B 0
riigi loomisel pole ka piisav põhjus
rõhutatult parempoolsete väljalülita-
1 miseks iseseisviise taastamise taot­lustest.
•
Tihti pole enamus kuulajatel, eriti
noortel, võimalik esitatud teemal
teiste asjatundjate arvamisi kindlaks
teha. KAS VÕIKS siis kõigil millegi
ümberhindamist soovitavatel ette­kannetel
põhjalikult selgitada ka se­nini
õigeks peetud tõekspidamisi?
Andes kuulajaile võimaluse erineva­te
arvamiste kõrvutamiseks saame
noori ergutada antud teemasse süve­nema
ja analüüsivalt iseseisvatele
otsustele jõudma. Ja see on ju põhili­selt
ka Metsaülikooli eesmärk.
HARRI KlViLO
RASSISMI UURIMINE
RAHARAISKAMINE
Föderaalvalitsusel on kavatsus
moodustada eriline komisjon rassis­mi
uurimiseks Kanadas, eriti Suur-
Toronto piirkonnas. Siin eksisteeri­vat
mingi ..viisakas" rassism. Kuidas
sellest aru saada, pole selge. Toronto
linnapea Art Eggleton ja Metropoli­tan
Toronto Paul Godfrey avaldasid
arvamist, et viisaka rassismi all tuleb
mõista rassismi, kus viiSakait naera­tades
lüüakse teisele nuga selga. Eri­lise
komisjoni moodustamine on as­jatu
raha raiskamine. On juba raisa­tud
$94,000 konsultant Keith Lowe
uurimise peale, mis midagi ei md-
LUGEJA KIRJUTAB
„Meie Elu" avaldab meelsasti
^oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. ToimettLS jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesobivuse
korral jätta avaldamata.
II
Ainult selgeltnägija
oleks võinud arvata...
Mart Laanemäe lugejakiri eelmi­ses
,,Meie Elus" pälvib mõnd selgi­tavat
sõna. KAS VÕIKS?-veeru ees-,
märgiks ei ole ühegi eesti organisat­siooni
ega erinevate maailmavaadete
ja tegevusviisidega tegijate taunimi­ne.
Need kirjutised katsuvad näidete
varal küsitleda senise tegemise-ütle-mise
pädevust. Tagasihoidlikud soo­vitused
millegi teisiti tegemiseks ei
ole aga iialgi mõeldud rünnakuks
ühegi tegija vastu. Küll tahavad aga
need soovitused õhutada tegijaid-lu-gejaid
aeg-ajalt siiralt peeglisse vaa­tama.
Jä kui nähtu pisut soovida
jätab, siis ei pruugi see veel peegli
süü olla.
Ükski iluduskuninganna valimise­ga
seoses avaldatud sõnum ei maini­nud^
et korraldajail oli selle ürituse
raamides ka kavatsus Toronto linna­pea
poliitilisi seisukohti kiirkuuriga
radikaalselt muuta. Ilma sellise sele­tuseta
oleks ainult selgeltnägija või­nud
arvata, et linnapea zhüriisse kut­sumine
ei olnud auavalduse või
meeldidatahtmisena mõeldud. Et see
oli hoopis kaval välisvõitluslik võte
end ..õnnetult valesti väljendanud"
poliitiku õigele teele suunamiseks
selgub alles Mart Laanemäe lugeja­kirjast.
Põhimõtteliselt tuleks heaks kiita
igat liiki misjonitöö tegemist kõigi
Nõukogude Liidu vallutusplaanide
pooldajate juures. Praktiliselt peaks
aga seda nii korraldama, et kedagi ei
seata ümberpöördunute aujärjele
enne, kui nad on lõpetanud metslase
trummipõrina 'järele tantsimise. See
et ma Esto 84 ja Toronto linna vahe­kordade
peale, vaatamata Laanemäe
vastupidisele arvamisele, siiski olen
suutnud mõelda selgub 24. märtsi
KAS VÕIKS?-veergu lugedes. Lijjak-sin.
et Esto 84 majanduslik tähtsus
Torontole ja meie kodanikuõigused
asetavad meid linnahärradega kaup­lemisel
jõuseisundisse mis ei vaja
libedamat liiki lähenemisviiside ka­sutamist.
,
HARRI KIVILO
9 ® 0 .
te parteitegelaste nimesid. Nad väi­davad,
et Andropovi origmaalseks
nimeks olla olnud Ehrenstein, milli­se
ta veel enne „AndropQviks saa­mist"
oli venestanud ErnoViks...
„The London Times" teadis kind­lalt
möödunud novembrid, et Juri
Andropovi ema oli olnud juuditar, ja
ka et uus N.Liidu diktaator võib väl-jandada
end yabalt jiddishi kõnekee­les.
„The Jewish CronicJe" samal ajal
tegi teatavaks.et. Andropovi naine
olla juuditar ja lisades sinnajuurde,
et ka Stalin olnud üksvahe abielus
juuditariga.
Kui Iisraeli hiljutine sõjakäik Lii­banonis
ja eriti veel selle tagajärjed
olid välja kutsunud president Reaga­ni
ja teatud osa ameerika avaliku
arvamuse küllaltki tagasihoidliku
kriitika, sii&selle üle pahandunult tol­lane
Iisraeli' kaitseminister Sharbn
lausus ajakirjanikele ülbelt, et Iisrael
"võib väga hästi hakata sõbralikke
suhteid looma ka N.Liiduga.. .Või­malik,
et nüüd Andropovi pukki
jõudmisega on väljavaated selleks
olemas. Vaatamata,.ametlikule" kui
ka eraviisilisele antisemiitlusele N.
Liidus jä ka vaatamata Sahharovi ja
hulga teiste juudisoost intellektuaali­de
vaenamisele sealse korra poolt.
Ajalugu öeldakse korduvat. Kelle
mälu nii kaugele tagasi ulatub, see
ehk'mäletab veelgi, et tollal alles
rahvusvaheliseks tüliõunaks ja asu­tamisel
oleva Iisraeli riigi kõige enr-gilisemaks
eestkostjaks, ja õiguste-nõudjaks
tollasel ÜRO foorumil oli
1948. aastal nimelt just N.Liit —
hoolimata sellest, mida arvasid asjast
araablased.
• '
Kanadas viimasel paaril aastal
tuntuks ja isegi mõnevõrra populaar­seks
saanud KyCB propaganda-eks-pert
Georgi Arbatov — tänu siinsele
ajakirjandusele ja eriti CBC järje­kindlusele!
r— on kuulunud kauemat
aega Juri Andropovi isiklikku kui ka
ametlikku sõpruskonda. Arbatov ju­hib
KGB poolt loodud n.n,,Ameerika
ja Kanada Instituuti" Moskvas.. Aas­tal
1975 reisis ta Kanadasse siinse
välisministeeriumi erilisel kutsel,
kus tal oli kokkusaamine peaminis­ter
Trudeau ja mõnede kõrgemal po­sitsioonil
seisnud riigiametnikega.
Mõned meist võiksid seeüle naerdar
teised nutta: toosama Afbatöv viibis
mitte väga kaua tagasi austatud ja
kutsutud külalisena Kanada riigi­kaitseliste
küsimustega tegelenud
parlamendi-komitee istungil...
Kutsujaiks ja tähtsa külalise vastu-võtjaiks
olid sedapuhku teatud arv
Kanada parlamendi liikmeid, kelle­del
ehk omavahel veel niipalju ühist,-
et suur osa neist pooldavad mingisu­guse
sotsialistliku maailmavalitsuse
rajamist tulevikus. Selle idee ümber
koondunud rahvusvahelist organi­satsiooni
,,Parliamentarians ior
World Order" (PWO) juhib teatavasti
konservatiiv Douglas Roche Edmon­tonist.
Möödunud aasta maikuul oli
tema külaliseks Moskvas, millest
toodi lühike teade sealse kommu­nistliku
väljaande „New Times"
maikuu numbris;
„Üks rahvusvaheline grupp desar-meerimisest
huvitatud parlamendi­liikmeid,
keda juhtis Douglas James
Roche Kanadast, saabus Moskvasse
2. mail. Järgmisel päeval võeti osa
läbirääkimistest Teaduste Akadee­mia
Internatsionaalses Instituudis,
samuti ka Sov. Rahukomitees.
Moskvas olles oli Douglas Rochel
veel isiklik kokkusaamine Georgi
Arbatoviga. Tagasi Kanadasse jõu­des
oli ta tähtsmaks kõnelejaks To­rontos
kokkukutsutud „rahukonve-rentsil",
milline valmistas ette hiljem
New Yorgis toimepandud hiiglasli­kule
„rahu-demonstratsioonile".
Kõike kokku võttes meenub üsna
hiljuti inglismaal toimunud kohtu­protsess
kauaaegse KGB spiooni pro­fessor
Hambletoni iile, keda nähta­vasti
ei saadud ta Kanadas asudes
vastutusele võtta. (Ta oli ähvardanud
..lobiseda" temast endast kõrgemal
seisnud ,.tippudest".) Nüüd siis.
Hambletoni ülestunnistuse kohaselt
KGB oli soovinud temalt Kanada
parlamendi-liikmeks kandideeri­mist,
pakkudes talle selle sammu
edukaks läbiviimiseks igakülgset
Ei eesti seaduste kohaselt karis­tatavat
õigusvastast tegu nimeta­takse
süüteoks, siis oleksime õigus­tatud
kasutama sama terminit ka
sõnaühendeis nagu sõjasüü ja sõ-jasüüdlane.
Kuritegu on vaid üks
süüteo liike, mis võib olla antud
juhul sisuliselt õige, kuid selgub
lõpulikult ikkagi alles süüküsimu­se
otsustamisel.
Rahvusvaheline süütegu — delic-tum
Juris gentium — tekib, kui riku­takse
sellekobaseid rahvusvahelisi
lepinguid, nagu näitena võitluseks
niinim. ..valgete orjadega" (naiste ja
lastega] kauplemise, valeralia ja por­nograafia
levitamise jne. vastu.
Rahvusvahelise delikti eriliik —
sõjasüütegu — tekib rahvusvahelist
sõjaõigust kujundavate rahvusvahe­liste
kollektiivlepingute rikkumisest.
Selliseid lepinguid oli II maailmasõ­ja
eelajal sõlmitud üsna rohkesti, eriti
Haagis ja Genfis. Need nimetatud
lepingud käsitavad muuseas näiteks
keeldu allaandvat vastast surmata,
kasutada teatud relvi (lämmastavaid
gaase], sõjavangide, haigete ja haa­vatutega
ümberkäimist, (üksikute]
tsiviilisikute ja eravarade kaitset jne.
Nende lepingute vastaseid akte kui
sõjasüütegusid jälitavad vastavalt le­pingutele
oma maa või siis vaenlase
(võitja) võimuorganid.
Kohe II maailmasõja lõpul. Lon­donis
9. augustil 1945. loodi nelja
•võitja riigi. s.o. Inglismaa. Prant­susmaa,
Ameerika Ühendriikide ja
Nõukogude Liidu vahelisel kokku­leppel
eriline tribunal Nürnbergis
kaotajate (nn, teljeriikide] juhtide sõ-jäsüütegude
üle otsutamiseks (hiljem
ka Tokios). Samasugune protseduur
suruti peale käsitamiseks ka kaotaja­te
riikide oma kohtuorganeile. See­juures
loeti sõjasüütegudeks täienda­tult
võrreldes eelsõjaaegsete lepete­ga
— agresšiivsõja algatamine,'laial­dane
orjatöö kasutamine, okupeeri­tud
alade rüüstamine ja tsiviilelanik-kona,
s.o. tegelikult juiitide hävita­mine.
Londoni kokkulepe mainib
veel akte rahu ja inimsuse vastu.
Peale selle kaotati sõjasüütegude
V suhtes Euroopa riikides ammu juur­dunud
õigusprintsiip — nullum cri-men
sine lege, s.t.et süüteoks ei saa
mitte lugeda tegu, mis polnud mõne
seadusega otseselt keelatud enne sel­le
toimimist. Samuti kuulutati'sõja­süütegude
suhtes kehtetuks ka teine
põhimõte, nimelt süütegude jälitami-se
ja karistamise aegumine pärast
teatud, seadustes määratud aja möö­dumist.
Tuleb tugevasti rõhutada, et Lon-dorii
kokkuleppega loodud ja Nürn­bergis
arendatud seniseile kollektiiv-lepinguile
omaste normide laienda-mised
saavad kehtida vaid nende
netja võitja riigi (Tokios oli neid
enam] eneste ja nende poolt võide­tute
kohta, ega ole milgi viisil auto­maatselt
siduvad ühelegi teisele, ise­seisvale
riigile. .
Nagu jiiba märgitud, kuulub koh­tuvõim
süütegude üle sellele riigile,
mille territooriumil need on toimu­nud.
Teisipidi -1 riik (üldiselt) ei
teosta kohtumõistmist tema pinnal
asuvate isikute üle, kui arvatav süü­tegu
oli teostunud võõra riigi terri-tooriumil.
See viimane võib aga vas­tavat
isikut välja nõuda asukoha rii-gilt
kas vastastikkuse alusel või selle­kohase
(kahepoolse] lepingu koha­selt.
Tavaliseks eeltingimuseks on,
et oletatav kuritegu (üleastumisi ei
arvestata) peab olema karistatav mõ­lema
riigi seaduste kohaselt.
Kanada kohus — Saksamaa vas­taval
nõudel — otsustas välja anda
Saksa endise kodaniku Helmut Rau-ca
II maailmasõja ajal öeldavasti te­ma
poolt Leedus toimetatud sõjasüü­tegude
(juutide mõrvamise] paigast -
veendumuses, et kohalik kohus pole
pädev neid asju otsustama. Väljaand-miste
lepingus kasutatud tavakohast
riigi suveräniteedi ulatust määravat
territooriumi mõistet on tõlgendatud
suvaliselt kui lihtsalt Saksa kontrolli
all olnud maa-ala.
Väe\(alt nõustuksid sõja ajal Saksa
okupatsiooni all olnud Euroopa rii­gid,
nagu Belgia, Hollandi ja teised,
tunnustama, et nende maa oli üle
nende suveräniteediõiguse seisvaks
Saksa territooriumiks.
Täielik ..otstarb pühitseb abinõu"
oleks aga Ameerika Ühendriikides
Associated Pressi teatel käimas olev
kavatsus sõjasüüdlasiks peetavaid
üle viialisraeli. kuna neid omal maal
karistada ei saa, aga Iisraeli, millist
riiki S9ja ajal veel polnudki, ei piira
mingid] rahvusvahelised, lepped ja
seal oldakse valmis karistama üks­kõik
keda. ükskõik kunas ja kus
toimitud juutidevastase teo eest. Mis
praktiliselt tähendab rahvusvahelise
ulatusega omakohut.
E.N.
M2 Danforth Ave.,
Toronto, Ont. M4K 1N8
Tel. (416) 466-1951
^ 466-1502
FLOWEUS i GIFTI
MEIE ÄRIS ON SAADAVAL RIKKALIKUS VALIKUS
VALIK LILLI erisündmusteks ]^ tähtpäevadeks.
Samuti käsitöö kinkeesemeid —
KULLASEPÄ, MEREVAIGU-, KERAAMIKA-, NAHA Ja
PUUNIKERDUSE alal
Kõneldakse eesti,
T*tirniinrmriiTnii rninirniii inniriiiiiiiii iiiinriiiii iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiill i IIIIIIIIIIMIIWIIHIII
äti ja inglise keelt.
xg3WKnxii»n—i>«]]HKafroq»<^'
Maailmaruumi süstikul
ka lisaüle
Inimese lennutamiseks ilmaruu­mi
ja seal tuuritamiseks ümber
maakera võiks olla vaevalt mõte, et
otsjda ääri või tugipolte jumala-loodud
lõputa ruumile, sest s e l l e ks
on odavamaid ja riskivabu vahen
deid, kui ilmaruumi süstik—^pace
shuttle Challenger. ;
^TALLINNA PAVILJON'*
JAN. LIIT
Ajakirja ..Toronto Life" juuni­numbris
ilmus osakonnas ..Toronto
Calender" ürituste nimistus Ihk. 132
alljärgnev tekst:
CARAVAN '83, summer's besl travel bargain, offen
a chance to visit pavilions represenling 50 citie;
Without ever leaving Toronto. New places to visii
this year indude Los Angeles, Calgary, Naples
Tallinn (U.S.S.R.), La Paz and Nashville. Jum
17-25. The Caravan passport, valid at all pavilions
is $10 (nine-day pass) or $5 (single day). Advana
ückets $4 and $8. Accompanied children 12 and
under get free minipassports at ihe first pavilioij
they altend. Special buses leave CN Tower parki
ing lot at regular inteiVals (Sl). For further infor
mation on ticket purchase call 977-0466'
. Et Toronto Eesii Majas Eesti Vaba
riigi konsulaadiga ühise katuse all
avataval ..Tallinna paviljonil" ei o\h
midagi tegemist Nõukogude Liiduga,
peaks olema teada nii Rahvusvaheli­se
Karavani korraldajatel kui ka aja­kirjal.
toetust ja kaasabi. Pole teada, millis­tel
kaalutlustel Hambleton seda pak­kumist
vastu ei võtnud. Aga järele
jääb küsimus, kui mitu võiks olla
teisi, kes samasuguse pakkumise
võib-olla juba ammugi vastu võ|-
HK
sandeid
Teatavasti USA poolt alustati il-maruumilende
seerias Olympia sel­leks,
et korraldada kaitset õhuruumis
endale ja teistele Läänerahvastele.
N. Vene ähvardava okupatsiooni
vastu — maal, merel ja õhus. Saadud
andmeil selle ülesande täitmiseks
pannakse peanõudeks, et astronau­did
võiks ilmaruumis püsida pikemat
aega ja seal kasutada ülesseatavaid
lennujaamu, kust juhtida kaitset N.
Vene, missilite ja laserkiirte vastu
omapoolse kõrgtehnika abil.
Ühenduses sellega tekkib ka vaja­dus
astronautide toitlustamiseks il­maruumis.
Antud probleemi lahen­damiseks
on NASA (National Aero-nautics
aiid Space Adminstration)
administratsioonile pakkunud õrna
abi Lõuna Karoliinas asuvGeorge W.
Park'i seemnevilja keskus. Nimeta­tud
keskuse esindaja D. Phillips'!
seletusel on juba 1.a. novembris süs­tik
Olympia pardale pandud nõti
mitmesuguste aedvilja^ seemnetega,
et katsetada ilmaruumi mõju taime­kasvule.
Selkorral tehtud aga väike
viga sellega, et taimed suletud nõusse
hermeetiliselt.
Käesoleval korral asetatud Chal-lengeri
pardale absorbselt pakitud
nõu mitmesuguste seemnetega ja nii,
et ilmaruumi kõik mõjud pääseks
nende juure. Maapeale tagasitoo-dult
tehtavat seemnetele põhjalik
analüüs Park'i keskuse laboratoo­riumis,
mille järele, siis algavat ka
ettevalmistus muldkeha koostami^
seks taimekasvule ilmaruumis.
Lähemalt kirjutab sellest Kanada
suurelevikuga ajakiri ..Harrow-smith"
s.a. aprill-mai numbris. Aja­kiri
nimetab seda lisaaktsiooni mitte-sõjaliseks
eksperimendiks.
A.M.
LEST TULI TAGASI
HIIUMADALALE
Röövpüügi tõttu v ä h e n e s , l e s t a d e,
hulk traditsioonilisel püiigipaigal
Hiiumadalal seevõrra, et kudemis-
•ajal, 1. veebruarist kuni 31. maini
kehtestati lestapüügikeeld.
Nüüd olevat oga r ä i m e p ü ü n i s t es
kogu aeg lesti 'ja kalurid usuvad, et
lest on Hiumaa vetesse tagasi tulnud.
Sel määral et neid o n isegi rannave­tes.
Laevavrakke uurinud allveear­heoloogid
on seletanud, et n ü ü d on
Hiiumadalal „nii palju lesti, et ei
julge jalga põhja pannagi".Lest ole­vat
nüüd tulnud sinna, kus ta varem
polnudki, näit. Tahkuna poolsaare
l ä ä n o r a n d a . M ü s t e e r i um lestadega
on nüüd Kalnmajanduse Instituudi
teadusliku uurimise alla võetud.
Thomas Peters nReader's
Digesfi" reklaamimüügi
direktoriks
Thomas Peters määrati ajakirja
„ R e a d e r ' s Digest" r e k l a a m i m ü ü g i di­rektoriks
N e w Yorgi peakontorisse.
Sellel positsioonil Thomas Peters
t ö ö t a b asepresidendi asetäitjana
U S A - s ja välisriikides. Edutamine on
tunnustus saavutuste eest Läöne-
U S A rahvusvahelise rcklaamikonto-ri
juhatajana 1977. a. peale.
Thomas s ü n d i s Eestis, lapsena vii­bis
m õ n e d aastad Rootsis enne emi­greerumist
Kanadasse. Ta alustas
t ö ö t a m i s t „ R o u d e r ' s D i g e s f i " Toron­to
kontoris 1968. a. 1970. a. viidi üle
Montreali kontorisse. 1970. o. edutati
ta rahvusvahelise müügiesindajaks
Chicagosse, saades seal kontori juha­tajaks
ja hiljem l ä ä n e r a n n i k u mä-nedzheriks.
THOMAS PETERS
0 0 EKK ostis.
(Algus esiküljel)
kus asub juba telliskivist suusc
shalee. Maja vajab rohkem tööd kui
on juba kasutatav. Tee aga Vajd
e s m a j ä r g u s edasitöötlemist, et VI
hendada praegu esinevat äruuhti
Inistendentsi. Inseneride hinnang!
on töö ilma suurema vaevata läl
viidav, kuid vajab siiski rahapanuf
K u i g i võimalused on head, on
probleeme, mida lahendada. Esite)
tuleb korjata kinnirnaksusumnj
ning veenda kaasmaalasi, et legemi|
ei oie mitte uue, võistleva ettevc
tega.meie praegustele kolmele hüsj
tuntud man-nlaie, v lid hoopis esin^
lünga tiiilmine, mida senini ei
veel kusagil tehtud. Sporlla;;
kunstirahvas ja meie ühiskond,
nusele vaatamata, vajavad neid k i
tuuriprogramme, mida siin on n ü |
võimalik esmakordselt läbi viia.
Puht-praktilisel pinnal tuleb nin
lada ü h t e selget miinust: puudub v(j
kogu. Kohalik jõgi ei ole siiski o|
külje äiii''es',ja on pealegi madal,
nuke lahendus oleks tiikide rajami|
ja ujumisbasseini ehitamine. T i
ninglaaj^ritelo on see^ vajalik,
saamine oij aga lahendatav jubli
sisteerivate suurte maa-aluste res|
vuaaride ja võibolla edaspidise pi
rimise läbi. Praegu saadav veehj
^on küllaldane 2Ü00-le suusataj
päevas. Sissesõidu tee.parandaml
on aga esmajärgu t ä h t s u s e g a . Sf
remaid ja tujukamaid treninglaj
reid ei saa^alustada enne küllaldj
m a j u t a m i s v õ i m a l u s l e loomist.,
Maa-ala peamine kasutaminel
kavatsetud sportide ja kunstide s|
nas,
Siin leiamegi esialgselt plani
lud kasutamisi: sportidest naisvc
lemine, võrkpall, murdmaasuusj
mine ning orienteerumine; kui
dest etnograafia ning eesti muii
arhitektuur, kujutavkunstid, fotj
film, muusika, teater. Kõikidei(
vaja majutamist, harjutusalasid,
m i n a r i r u ü m e , mõõduka suurur
esinemisalasid, stuudioruume,
kodasid, pimedat ruumi foto- ji
mitegijatele."