Meie Elu = Our life, June 9, 1983

              „Meie Elu" nr. 23 (1736) 1983
}õhimõte, nimelt süütegude jjälitami-
(e ja karistamise aegumine päirast
katud, seadustes'määratud aja möö-lumist.
Tuleb tugevasti rõhutada, et Lon­doni
kokkuleppega loodud ja Nürn-
Sergis arendatud seniseile kollektiiv-
[epiriguile omaste normide laienda-hised
saavad kehtida vaid nende
heija võitja riigi (Tokios oli neid
jnam) eneste ja nende poolt võide-lute
kohta, ega olemilgi viisil auto-tiaatselt
siduvad ühelegi teisele, ise-jteisvale
riigile.
Nagu juba märgitud, kiiulub koh-luvõim
süütegude üle sellele riigile,
rnille teiritooriumil need on toimu-liüd.
Teisipidi - riik (üldiselt) ei
jeosta kohtumõistmist tema pinnal
böuvate isikute üle, kui arvatav süü­tegu
oli teostunud võõra riigi terri­tooriumil.
See viimane võib aga väs-favat
isikut välja nõuda asukoha rii-
Lilt kas vastastikkuse alusel või selle­kohase
(kahepoolse) lepingu koha-eeltingimuseks'
on,
|t5t oletatav kuritegu (üleastumisi ei
larvestata) peab olema karistatav mõ-
[iema riigi seaduste kohaselt.
Kanada kohus — Saksamaa väs­itaval
nõudel — otsustas välja anda
Isaksa endise kodaniku Helmut Rau-
(la II maailmasõja ajal jöeldavasti te-
[ma poolt Leedus toimetatud sõjasüü-tegude
(juutide mõrvamise) pärast --
Nendumiises, et kohalik kohus pole
pädev neid asju otsustama. Väljaand-
'fniste lepingus kasutatud tavakohast
riigi suveräniteedi ulatust määravat
Iterritooriumi mõistet on tõlgendatud
fsu^aliselt kui lihtsalt Saksa kontrolli
lall olnud maa-ala.
[Vaevalt nõustuksid sõja ajal Saksa
[okupatsiooni all olnud Euroopa rii-
[gid, hagu Belgia, Hollandi ja teised,
[tunnustama, et nende maa oli üle
nende suveräniteediõiguse'seisvaks
[Saksa territooriumiks.
Täielik „otstarb pühitseb abinõu"
oleks aga Ameerika Ühendriikides
Associated Pressi teatel käimas olev
kavatsus sõjasüüdlasiks peetavaid
üle viia Iisraeli, kuna neid omal maal
karistada ei saa,'agk Iisraeli, millist
riiki'sõja ajal veel polnudki, ei p^iira
'mingid rahvusvahelised jeppedV ja
' seal oldakse valmis karistama üks- \
kõik keda, ükskõik kunas ja kus
toimitudjuutidevastase teo eest. Mis
praktiliselt tähendab rahvusvahelise
ulatusega tjniakohut. •
E.N.
362 Danforth Ave.,
Toronto, Ont. M4K
Tel. (416 ) 466-1951
466.1502
kL RIKKALIKUS VALIKUS
[iusteks ja tähtpäevadeks,
kinkeesemeid —
[U-, KERAAMIKA-, MAHA ja
IRDÜSE alal.
I läti jä inglise keelt.
mi süstikul
isandeid
Teatavasti USA poolt alustati 11-
maruumilende seerias Olympia sel­leks,
et korraldada kaitset õhuruumis
endale ja teistele Läänerahvastele.
N. Vene ähvardava okupatsiooni
vastu - maal, merel ja õhus. Saadud
andmeil selle ülesande täitmiseks
pannakse peanõudeks, et astronau­did
võiks ilmaruumis püsida pikemat
aega ja seal kasutada ülesseatavaid
lennujaamu, kust juhtida kaitset N.
Vene missilite ja laserkiirte vastu
omapoolse kõrgtehnikä'abil.
Ühenduses sellega tekkib ka vaja­dus
astronautijle toitlustamiseks il­maruumis,
Antud probleemi lahen­damiseks
on NASA (National Aero-nautics
and Space Adminstration)
administratsioonile pakkunud õrna
abi Lõuna Karoliinas asuv George W.
Park'i seemnevilja keskus. Nimeta­tud
keskuse esindaja D. Phillips'i
seletusel on juba 1.a. novembris süs­tik
Olympia pardale pandud nõu
mitmesuguste aedvilja^ seemnetega,
et katsetada ilmaruumi mõju taime­kasvule.
Selkorral tehtud aga väike
viga sellega, et taimed suletud nõusse
hermeetiliselt.
Käesoleval korral asetatud Chal-lengeri
pardale absorbselt pakitud
nõu mitmesuguste seemnetega ja nii,
et ilmaruumi kõik mõjud -pääseks
nende juure. Maapeale tagasitoo-duh
tehtavat seemnetele põhjalik
analüüs Park'i keskuse laboratoo­riumis,
mille järele siis algavat ka
ettevalmistus muldkeha koostami­seks
taimekasvule ilmaruumis.
Lähemalt kirjutab sellest
. suurelevikuga ajakiri ,, .
smith" s.a. aprill-mai numbris. Aja­kiri
nimetab seda lisaaktsiooni mitte-sõjaliseks
eksperimendiks.
A.M/..
Kanada
^arrow-
Me^e Elu" nr. 23 (1736) 1983
w^mg^B•«••«MWBLl• l l l l••^l^ l r ^ l^•••11m^^M^•«faM««J, » ^ l l ^ | l ; ^^
LEST TULI TAGAsi
HIIUM ÄDALALE
Röövpüügi tõttu vähenes lestade
fiulk traditsioonilisel püügipaigal
^iiumadalal seevõrra, et kudeniis-
> ajal, 1. veebruarist kuni 31,. maini
kehtestati lestapüügikeeld.
Nüüd olevat aga räimepüünistes
kogu aeg lesti ja kalurid usuvad, et
lest on Hiümaa vejesse tagasi tulnud^
Sel määral et neid on isegi rannave­tes.
Laevavrakke uurinud allveear­heoloogid
on selet'anud, et nüüd on
Hiiumadalal „nii palju lesti, et ei
julge jalga põhja paijinagi".Lest ole­vat
nüüd tulipud sinna, kus ta varem
polnudki, näit. Tahkuna poolsaare
läänetanda. Müsteerium lestadega
on nüüd Kalamajanduse Instituudi
teadusliku uurimise alla võetud.
HELJAPÄEVÄL, S. JUUNIL - THURSDAY, JUNE 9
Thomas Peters „Reader's
Digest^'* reklaamimüügi
direktoriks
Thomas Peters määrati ajakirja
„Reader'sDigest" reklaamimüügi di­rektoriks
I^ev\/ Yorgi peakontorisse.
Sellel positsioonil Thomas Peters
töötab asepresidendi asetäitjana
USA-s ja välisriikides. Edutamine on
tunnustus saavutuste eest Lääne-
USA rahvusvahelise reklaamikonto-ri
juhatajana 1977. a. peale.
Thomas sündis Eestis, lapsena vii-,
bis mõned aastad Rootsis enne emi­greerumist
Kanadasse. Ta alustas
töötamist „R^ader's Digesfi" Toronr
to kontoris 1968. a.. 1970. a, viidi üle
Montreali kontorisse. 1976. a. edutati
ta rahvusvahelise müügiesindajaks
Chicagosse, saades seal kontori juha­tajaks
ja hiljem lääneranniku mä-nedzheriks.
San Francisco on valmis
külali vastuvõtmiseks
X¥ I Lääneranniku Eesti Päevade eeltööd lõpufaasis
— Külalisi USA ja Kanada idarannikult tuleb
rohkem kunagisest
SAM FRANCISCO - Kolmküm­mend
aastat tagasi läbis eesti aja­kirjandust
teade, et USA lääneran­nikul
asuvad keskused Los Ange-les,
San Francisco, Portland ja
Seattle on otsustanud korraldada
kolmepäevalise rahvuskultuurili­se
kokkutuleku ning ristinud selle
Eestlaste Päevadeks. Ettevõtte kor­daminek
oli isegi mõtte algatajate­le
kahtlane. Aga eestlased tulid San
Franciscosse põhjast ja lõunast;
isegi USA idarannikult. Koos oli
ligemale 700 kolmeteistkümnest
osariigist pluss üks eestlane Kana-
Eesti lipud ja eestlaste keskuste esindajad Göteboirgis Götoplatsehil toimunud manifestatsioonil
(Foto: O.Kopler)
5000 osavõtjat
Võitlus sini-must-va' 0 0
^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
suur
GÖTEBORG — „VäIja8 paistab päike ja meie lipud lehvivad jälle!"
— ütles ESTIVAL 83 esimees prof. Hain Rebas 23. mail pidustuste
lõppsõnas kuulutades võitiihästiõnnestunud suurüritust häirinud
võitluses sini-must-valge pärast. Kuigi oli kokkulepe eesti lippude
heiskamiseks, võeti need maha linnavalitsuse lipumastidest, kuid
korraldajate ja avaliku arvamise survel heisati uuesti lõpupäeval.
THOMAS PETEES
e / J 0 • • I K K ostis
(Algus esiküljel) ^
kus isub juba telliskivist suusa-shale
J. Maja vajab rohkem töödl^uid
on JDba kasutatav. Tee aga vajab
esma argus edasitöötlemist,, et vä-hendiida
praegu esinevat ärauhtu-
• mistendentsi. Inseneride hinnangul
on töö ilma suurema vaevata läbi-viidai^„
kuid vajab siiski rahapanust.
Kuigi võimalused on head, on ka
probleeme, mida lahendada. Esiteks
tuleb korjata kinnimaksusumma
riing veenda kaasmaalasi, et tegemist
ei ole mitte liue, võistleva ettevõt­tega
meie praegustele kolmele hästi­tuntud
maa-alale, vaid hoopis esineb
lüriga täitmine, mida senini ei ole
veil kusagil tehtud. Sportlased,
kuistirahvas ja meie ühiskond, va­nusele
vaatamata, vajavad neid kul­tuuriprogramme,
mida siin on nüüd
võimalik esmakordselt läbi viia.
Püht-praktilisel pinnal tuleb nimiB-tada
ühte selget miinust: puudub vee­kogu.
Kohalik jõgi ei ole siiski otse
külj^ ääres ja on pealegi madal. Ai­nuke
lahendus oleks tiikide rajamine
ja ujumisbasseini ehitamine. Tree­ninglaagritele
on see vajalik. Vee
saamine on aga lahendatav juba ek­sisteerivate
suurte maa-aluste reser­vuaaride
ja võibolla edaspidise puu­rimise
läbi. Praegu saadav veehulk
on küllaldane 2000-le suusatajale
päevas. Sissesõidu tee parandamine
pn aga es^ajärgu tähtsusega. Suu­remaid
ja Itulukamaid treninglaag-
. reid ei saa alustada enne küllaldaste
majutamisvõimaluste loomist.
Maa-ala peamine kasutamine on
kavatsetud sportide ja kunstide suu­nas.
Siin leiamegi esialgselt planeeri­tud
kasutamisi: sportidest naisvõim­lemine,
võrkpall, murdmaasuusata­mine
ning orienteerumine; kunsti­dest
etnograafia ning eesti muinas-arhitektuur,
kujutavkunstid, foto ja
film, muusika, teater. Kõikidele on
vaja mWutamist, harjutusalasid, se-,
minariruume, mõõduka suurusega
esinemisalasid, stuudioruume, töö­kodasid,
pimedat ruumi foto- ja fil­mitegijatele."
N. Liidu peakonsul Pjotr Klimen-ko
oli varem helistanud komuuni-valitsusele
ja protesteerinud „puhta-kujulise"
Eesti lipu kasutamise vas­tu.
Tehtikokkulepe, et lippudel ön ka
pidustuste embleem.
Nüüd motiveeriti mahavõtmist
sellega, et embleemid olevat liiga
väikesed, halvasti kinnitatud ja tuu­lest
minema viidud.
Nagu hiljem selgus, ei olnud kok­kuleppes
midagi öeldud märkide
suuruse kohta, pealegi selgus, et lin­na
eralipuvarpastes lehvivatel lippu­del
olid märgid alles.
Eestlaste nördimust väljendas lau­lupeo
avamisel peatoimkonna esi­mees
prof. Hain Rebas ja 4000-päine
publik väljendas oma pahameelt põ-lastushüüetega
ja vilega.
Vahejuhtum kujunes eriti piinli­kuks
eestlasi tervitama tulnud rootsi
kohalike ametivõimude esindajatele.
Lippude mahavõtmisest ei olnud ni-'
meh teadlikud ei kommuuni valitsu­se
esindaja Birger- Hassel ega ka
landshövding Ake Nöriing, kes oma
järgnevates sõnavõttudes tõstsid hin­davalt
esile eestlaste koguhemist
oma rahvusliku kultuuri ümber ja
nende panust Rootsi ühiskonnas.
VÕITLUS LIPU PÄRAST'
Peapiiskop Veem oma kõnes Vaba-dusmarsi
lõpul Götaplatsenil meenu­tas"'
lugu aastast 1905, kui Tartus
rebiti eesti lippe, kui Jaan Tõnisson
sai kepihoope ja Karl Eduard Sööti
pilluti kiviga. Ta meenutas aga ka
Villem Reimani sõnavõttu ja juht­kirju
„Postimehes", kus õhutati sur­vele
vastu panema.
Juba ammu enne, kui sini-must-valge
sai riigilipuks, oli ta olnud rah­vuslipp
— kogu rahva lipp. Nii nüüd­ki:
lipp kõrvaldati küll riigilipuna
avalikest lipuvarrastest, kuid rahvas
kandis selle läbi Göteborgi kõrgei­male
väljakule. Vaevalt on Göte­borg
varem näinüdsellist Eesti lippu­de
hulka. Ja nagu nüüd Villem Rei­mani,
nii meenutatakse kunagi ka
Hain Rebas'e jt. võitlust selle tagasi­toomisel
avalikesse lipüvarrastesse
pidustuse lõpupäeval.
Göteborgi kohalikud massimee­diumid,
eriti ajalehed, olid kogu Esti-yali
kestel võtnud sümpatiseeriva
hoiaku. Ilmus* artikleid eestlastest ja
Eestist j'a kritiseeriti teravaU pikka
aega valitsenud rootsipoolset Eesti
naabri unustamist, kellega ju Rootsil
on vanad ja pikad ajaloolised side­med.
Ka üleriigiliselt osutati sünd­muse
vastu huvi mh. raadio- ja TV-intervjuudega.
Mõrvarile „valiirahaks"
$18,000
Kaiada ülemkohus Ottawas
määras hüvituseks kinnipeetavale
mõrvarile $18,000 selle eest, et te­ma
^inimõigusi" oli rikutud. Ülem­kohus
leidis, et mõrvar Robert Col-lin
oli viidud ühest vanglast teise
ilma tema nõusolekuta.
Ülamkohtu otsuse kohaselt vang­la
juhatusel tuleb saada vangilt
nõusolek enne kui teda hakatakse
ühest vanglast teise viima. Arva­takse,
et vanglate valitsus kaebab
adasi.
Vmpade ja mööbli
PUHASTUS
auruga (steamcleaning)
Helistada E R I K L O K B IK
tel. 447-9834
KAUGEID KÜLALISI
• Osavõtjaid oli umbes 5000. Mis
maadesse puutub, siis ulatus Estival
tegelikult tublisti üle Rootsi piiride.
Kõige kaugemad külalised olid tul­nud
Kostariikast Kesk-Ameerikast,
kohaloli eestlasi ka Kanadast (nen­de
seas Esto 84 esimees Toomas Met­sala),
Ühendriikidest, eeskätt aga
Euroopa maadest, kus tugevasti olid
esindatud Saksamaa, Inglismaa ja
Holland ja Belgia eestlased.
KÕRGPUNKTID
Pidustused algasid suure sümfoo­niakontserdiga
Standinaviumis, mi­da
juhatas Neeme Järvi.
Esimesele,edule järgnesid teised,
kõrgpunktidega laulupeo ja vaba-dusmarsi
näol, mis lõppes Göta-platsil
efektse meeleavaldusega, mille
fooniks oli sinimustvalgete lippude
mass.
Rahvast kogunes EstiVlali laulu­peole
ettenähtud suurel a|vul. Vae­valt
võis seal olla alla 400) kuulaja.
Estival 83 oli teatud jõuprooviks
meie nooremale ja keskmisele sugu­põlvele,
kes seekord seisid korraldu­se
eesotsas ja näitasid, et^vnad hästi
toime tulevad ja eesti kultuuritradit­siooni
on valmis jätkama ja ülal hoid­ma,
"
ESTO '84 ( 0 0
Skandinaviumis, kuhu olid koondatud pidustuste üritused, oli kor­raldatud
ka„E8to 84" näitus. FiSdal Eoto 84 esimees Toomas Metsala
m
(Algus esiküljel)
ühtlane ja soovitab organisatsiooni­dele
ja teistele lipud tellida toimkon­na
kaudu. Hind tuleb alla 15 dollari.
Tellimislehed saadetakse välja.
Samas teatab Skautmaleva ja
Maailmalaagri juht Egbert Runge, et
laagri nimeks on valitud „Maailma-laager
Eesti Lipp".
Metsala: Reklaam on tähtis. Ava­misele
kutsutakse kõikide lehtede
esindajad ning filmimehed, Esto '84
patroonideks on 3 eelmiste Estode
esimeest — Robert Kreem, Kaljo
Popp ja Richard Norvell. Samuti pea­piiskop
Konrad Veem, Ülemaailmse
EKN-u esimees Lembit Savi, aupea-konsul
Ilmar Heinsoo, Ontario leit-nantkuberner
J. Aird, Ontario pre-mier
W. Davis ning Metro, Toronto ja
East Yorki linnapead. Torinto polit­sei
on lubanud Esto ajal kõik eestla­sist
politseinikud Esto juurde ame­tisse
panna, rinnas rahvusvärvid, et
külalised bskaksid nende juurde min­na
nõu ja juhatust küsima.
EELARVE
Nikolai Valge poolt esitatud majan­dusaruanded
kinnitati, samuti eelar­ve.
Esto '84 üldeelarve on $134,700
seniste kalkulatsioonide järele.
Kuna Enn Kiilaspea lahkus juha­tusest,
ei saadud valida „vana ju»ha-tus"
tagasi, hagu sea viimasel ajal
tavaks. Esimeheks valiti uuesti Too-as
Metsala, liikmeteks senised — E.
Aruja, N. Valge, F. Koop, H. Kase-;
nurm. Laas Leivat, Härnald Toom­salu,
Udo Petersoo, A. Jurs ja uueks
liikmeks Lydia Aruvald peasekretä­rina.
\
L. Leivat teatab, et Ottawast on
tulnud kutse teha seal Estot sisseju­hatav
vastuvõtt. Sinna saaks kutsuda
arvukalt pariamendiliikmeid. Tekib
vaidlus kulude suhtes ja selles, et
Ssto juhtkond ei tohi Esto alguses
Torontost lahkuda, kuna Esto toi-jnub
siin. L. Leivat teatab, et kulusid
ei ole, on tulnud toetusi ja vastuvõtt
toimub Estole eelneva nädala kesk-i^
ädalal. On soovitud ja oleks pro­pagandaliselt
tähtis, kui mujalt tüli-iad
saaksid Ottav^as külastada omi
saatkondi.
Lõpuks küsib T. Metsala, kas
koosolijad arvavad, et üldinformat-sioonikoosolek
rahvale oleks vaja­lik,
milline mõte heaks kiidetakse.
Koosolek toimus ja lõppes heas
koostöövaimus.
Aastast 1953 on saanud aasta 1983.
San Francisco on taas väljasaatnud
kutse — seekord 30-ne aasta juube-likokkutulekuks.
Lippude heiskami­seni
San Francisco State University
staadionil ja avakongi löömiseni on
jäänud vaid nädalad.
EOLL esimees Peeter Grüner, kes
on ka Eesti Päevade peakorraldaja
ütleb, et seitsme päeva jooksul toi­mub
üle 60-ne ürituse, kui kokku
arvestada, kõik ilmalikud, vaimuli­kud
ja sportlikud ettevõtted, väikse­mate
gruppide-koosolekud, eined,
sümpoosiumid, proovid, näitused jne.
Majutamise osas kuuleme seits­mest,
sajast ülikooli ühiselamutes
ööbijast. Kõige suurem grupp saabub
Los Angelese piirkonnast. Sada või
rohkem on tulemas veel igast: Toron­to
piirkond, Vancouveri ümbrus ja
USA idaranniku osariigid.
. Tube ülikooli ühiselamutes on veel
saada piiratud arvul hinnaga $122.—
seitsme päeva eest isikult {hommi­kueine
hinna sees). Kirjutada: Laine
Zawilski, 885 Skyline Dr., Daly City,
Ca 94015. Telefoneerida: (415) 756-
2197. ,
Kuuldavasti paljud ööbivad hotel­lides
ja ringküsimine jätab mulje, et
San Francisco lahepiirkonnas ei ole
vist eesti kodu kuhu ei tuleks Eesti
Päevade ajal külalisi.
NOORTE OSAVÕTT
Noorte osavõtt kujuneb suureks.
Sellega arvestades-on- kavas üritusi
noortele jä noortelt senisest rohkem.
Spordis toimub Noorte Olümpiaad
aladega kergejõustikus, ujumises,
laskmises, lauatennises ja mõttes-pordis.
Korraldajad toonitavad eel­registreerimise
vajadust. Noorte
kontserte on kaks. Kalev- Estienne
võimlejad annavad iseseisva etendu­se.
Lastepidu on nimetatud Talen­tide
Etenduseks, kuhu tuleb noorso-liste
või gruppe Vancouverist, Los
Angelesest ja muidugi San Francisco
omad lapsed.
Lastepeol esineb ka üks ,;star"
7-me aastane karate-meister Anna
Simson-Kallas Hawaii saarelt. Anna
on esinenud mitmel korral TV-s ja
omab üle saja trofee.
' Noortele 12-16 toiniub tantsuõhtu
„Teismeliste Disco" ülikooli kampu-ses.
Samal ajal vanemad noored lä­hevad
laevaga San Francisco lahele
„mü!rgeldama". Laev mahutab ainult
300. Varuda piletid varakult.
kooli kampusel McKenna Teatris.
Esinevad: lääneranniklaste ühend­koor,
Toronto Peetri koguduse noo^
tekoor „Lootus" ja solistid sopran
Epp Karike Jürima-Sonin Bostonist,
bariton Matti Riivald Los Angelesest
ja pianist orelikunstnik Ülo Valdma
Vancouverist.
IUUBELIBAI.L- '
Juubeliball toimub San Francisco
elegantses ballisaalis, Sheraton-P&°
lace hotelli ajaloolises Garden
Courfis. Kuigi avar ballisaal peaks
mahutama kõiki soovijaid saab pile­teid
ainult ettetellimise korras.
Sõduriõhtul esinevad bariton Mat­ti
Riivald Los Angelesest ja meele-olulaulja
Tamara Norheim Toron­tost.
Piletid saadaval ainult ettetelli­mise
korras. '
Müügilauast võob osta maitsekalt
valmistatud käsitöösid, raamatuid,
Itieliplaate ja väärtuslikke eestipöra-seid
ehteid. Esemeid tuleb 40-rie eri-'
neva isiku käest paljudest keskustest
mõlemalt rannikult nii USA-sl kui ka
Kanadast. Kohapeal ei võeta enam
uusi esemeid müügiks.
Eesti Klubi - mitteametliku ni­mega
„salakõrts" on avatud igal õh­tul
kaugelt üle kesköö. Eeskava kor­raldavad
Urmas Kärner New Yorgist,
MatiOtsmaa ja Mati Valvur San
Franciscost.
RAHVAPIDU
Rahvapidu on Eesti Päevad '83 vii­mane
üritus. Viiakse läbi tuntud The-me
Pargis Marine Worid Africa USA
{25 miili San Franciscost lõunas) lau­päeval,
2. juulil kella 12-nest päeval
kuni keskööni, l i
Rahvaieo pääse on ühtlasi pilet
Marine Woridi ja võimaldab näha
kõiki etejhdusi, pluss ^tasuta parki­mise.
'
Ainult rahvapeo pääsmega saab
eestlastele reserveeritud poolsaarele
Lagoon Picnic Area, kus avatakse
Kalifornia veini ja õllevaadid neljaks
tunniks — joo niipalju kui jõuad ja
serveeritakse õhtusöök. Karastavad
joogid ja kohv samuti vabad — kõik
, 33lle,ti hinna- sees.,
Pidev eeskava solistidelt, ansamb­litelt,
seltskondlik võrkpall, köieve­du
idaranniku ja lääneranniku jõu­meeste
vahel yõi organiseeritud ühis-laulmine
selleks trükitud lauluraa­matutest
peaks kindlustama üleva
meeleolu nii noortele kui ka vanadele.
Kell 7 õhtul suletakse park rahva­le,
jääda võivad ainult rahvapeo
pääsme omanikud. Avaral ringstaa-dionil
esinevad rahvatantsijad, võim­lejad.
Lindau õed Torontost ja nelja
keskuse kandlemängijate ansambel
Tiina Repnau juhtimisel. Uudsus lää­nerannikul.
Pärast lõputseremooniat tantsi­takse
Marine Worid'i keskväljakul
kuni järgmise päeva saabumiseni.
Piletite eelmüüki aluseks võttes
tulevad rahvapeole enamasti kõik
Eesti Päevadest osavõtjad. Mõned
valivad omale rahvapeo isegi ainu-keseks
ürituseks päevade pikast ka­vast.
LAULUPIDU
Laulupidu — päevade peaüritus
toimub looduslikult ilusas Sigmund
Stern Grovde'is vabaõhu laval. Esi­nevad:
lääneranniklaste ühendkoor
koos üksiklauljatega mitmest osarii­gist
ja Toronto noortekooriga ,,Loo­tus",
umbes 50 paari rahvatantsijaid
ning naisvõimlejad Torontost ja Van­couverist
— kokku 40 tütariast. Nii
arvukat võimlejate gruppi ei ole lää­nerannikul
varem nähtud.
Spordivõistlusi, on palju. Eelkõi­ge
mainime kaht uut ala lääneranni­kul.
Kergejõustik masteritele Noor­te
Olümpiaadi ajal ülikooli staadio­nil
ja pikamaajooks meestele (2 miili),,
poistele ja tütariastele (1 miil). See
viiakse läbi maailmakuulsal Golden
Gate Sillal.
Teisteks spordialadeks on: võrk­pall
meestele ja naistele, lauatennis
meestele ja naistele, tennis meestele
ja naistele, täpsuslaskmine, golf, bridz
ja male. Eelregistreerimine aitaks
kaasa korraldajatele plaanide tege­misel.
Kirjutada spordiala üldjuhile'
Leo Keergberg, 2 -, 28 th Street, San
Francisco, CA 94110, USA.
TEATRID
Teatrietendusi on kolm, pluss üks
diapositiivide näitamine.
Rein Andre teater esitab August
Gailiti „Leegitsev süda" ja Elmar
Maripuu teater kannab ette omaloo­mingu
,,Esivanemate hääled" — ühel
korral, inglise ja teisel korral eesti
keeles.
Arved Plaks Seattlest näitab dia­positiive
möödunud aastasest külas­käigust
kodumaale. Etendus on saa­nud
väga kõrge hinnangu fotomehe
kodulinnas.
Vaimulik kontsert tõotab kujune­da
esmaklassiliseks. Viiakse läbi ült-
Räimi Soomest
Eestisse
HELSINGI (M.E.) - Ilmselt jfit-kub
Eestis kala^uudus, kuna aprillis
hakati sinna räimi eksporteerima
Ahvenamaa saarte äri „Frigo Alan-dia"
poolt. Mitte aga siiski otöe soo­me
laevadega Tallinna; vaid umbes
1000—1500 tonni räimede üleandmi­ne
toimub merel soome laevadelt ees­ti
soolamislaevadesse.
„Frigo Alandia" direktori Kurt
Sundqvisti järgi ostjaks on vene-root-si
firm „Scarus", mis peaasjalikult
tegutseb Taani väinades ja oma ko­dukohaks
peab Helsingborgi Rootsis. •
Sundqvisti arvates läheks räimi itta.
isegi 2000—3000 tonni, aga vaevalt
— nagu direktor arvas — saab müü­dud
1000 tonni vahetuskaubanduse
alusel: Scanrusile tuuakse teisi kala-liike
Venemaalt asemele kuigi Sund-qvist
seda eitas: „Meil pole mitte
midagi tegemist vahetuskaubandu­sega.
Meie äritseme ainult dollari­tega."
Ahvenamaa saarte räimi on juba
kolm nädalat merel ülä antud soome
laevadest (ilmselt on tegemist eesti
laevadega, kuigi seda ajalehed ei
maini). Iga laev mahutab ööpäevas
100 tonni. Laeval räim puhastatakse,
pakitakse u. 1,5 kilogrammi suurus­tesse
purkidesse ning maitsestataks^
soola, suhkru ja teiste ainetega.
Ajalehtede järgi meeldiks nõuko­gude
ostjale üle 18 cm pikkused räi­med,
senini aga on kala enamalt
vahelduva pikkusega. Tehtud kok­kulepe
kestab ainult sel kevadel. \