Meie Elu = Our life, June 9, 1983

              9. JÜÜMSL THURSDAY, JUNE S
E.V. aupeakonsul Ilmar Heinsoo
eo-aastane
jaanipäeval 'tähistab E.V. aupea-konsulKanadas,
Ilmar Heinsoo oma
60-ndat sünnipäeva. Samaaegselt
võib ta aga tagasi vaadata kogu oma
meheea pikkusele tööle ja võitlusele
e^sti rahva vabaduse ja eluõiguse
. sest.
kanada eestlaskond hindab eriti
tema panust peaaegu kõikidele eest­luse
tegevusaladele, kus ta E.V. esin­daja
ülesannetes on heatahtlikult
kaasa aidanud. '
limar H,einsoo sündis 24. juunil
1923 Valgejõel, Harjumaal põllume-
Iie pojana. Lõpetanud keskhariduse
Tallinna Realkoolis viis elutee ta ot­seselt
vöitlus-r^dadele Eesti ja Soo-,
me rinnetel. Ta lõpetas Soome sõja­kooli
ohvitseride klasslja naasis lip­nikuna
kodumaa viimastesse heit­lustesse
1944. a.
Rinde kokkuvarisemisel õnnestus
tal pääseda Rootsi, kus töötas Töö-furuvalitsuse
juures välismaalaste
JJ
Ta asub Inglismaal oma õpinguid
jUtkama Londoni ülikooli majandus­teaduskonnas
ja samaaegselt tööta­des
ülies Londoni hulgimüügi firmas
edutatakse ta peatselt müügiosakon­na
juhatajaks ja üheks direktoriks.
Ta võtab aga ka agaralt ja silma­paistvalt
o^a Londoni eestlaskonna
tegevusest, eriti noorte isetegevuse
õhutajana ja suunajana. Ta osaleb
seal ka rahvusvaheliste suhete aren­dajana
Rahvusvahelises Kristlikus
Üliõpilaskonnas ja Euroopa noor­sooliikumises,
esinedes korduvalt et­tekannetega
rahvusvahelistel kong-lessidel
Eesti saatuse üle.
Asunud Kanadasse, asutab ta To­rontos
oma ettevõtte kindlustusalal,
milie tegevust.ta juhib kuni tänaseni.
' Ilmar Heinsoo kujunemine Kana­da
öestljaskonnas lugupeetud ja hin-matud
keskseks kujuks ei tulene siis­ki
nii palju tema kutsealasest tege­vusest
kui tema panusest ühiskond­likule
tööle. Ta on juhtivalt tegutse­nud
Eesti, Balti Ja teiste ikestatud
rahvaste organisatsioonides. Alates
,1952! aastast kuulub ta Kanada eest­laste
keskorganisatsiooni RVN-u ja
EKN-u ridadesse, kus teda on valitud
esimeheks ja korduvalt Väliskomis-joni
esinieheks. Selle organisatsiooni
osimehena.omistati talle uudis-mee-dias
ülekana^alist tähelepanu, kui ta
paljastas kommunistlikku õõnestus­tööd
etnilistes ühiskondades.
Ilmar Heinsoole on alati olnud sü­damelähedane
välissidemete arehda-njiine
ja Eesti küsimuse /väljapoole
tutvustamine. Tä on esinenud palju­de
ettekannetega neil teemadel Ka­nada
avalikkusele ja valitsusasutus­tele.
Tema sulest on ilmunud mit­meid
Eesti-alaseid kirjutisi.
Kui peale konsul J. Markuse surma
1969/ aastal tekkis tarvidus selle ko­ha
täitmiseks Kanadas, siis kujunes - •
Ilmar Heinsoo kandidatuur loomuli­kuks
valikuks. Eesti Vabariigi esin­daja
Ameerika Ühendriikides astus
selles asjas ühendusse Kanada pea- _
konsuliga New Yorgis esitades Il­mar
Heinsoo kandidatuuri. Kanada
peakonsulilt tulnud ametlikus vastu­ses
6. augustist 1971. a. teatati, et
Kanada valitsus on andnud oma eri^
tingimustega nõusoleku Ilmar Hein­soo
asumiseks E.V. aukonsulikohus-tetäitja
kohale. 27. novembril 1972. a.
andis Kanada välisminister oma
nõusoleku Ilmar Heinsoo tiitli muut­miseks
aupeakonsuli k.t. ^
konsulina ei ole ta mitte ainult
väärikalt esindanud Eesti Vabariiki
Kanada mitmeruivoolises valitsus­süsteemis,
ta õn olnud samaaegselt
ühendavaks teguriks Kanada orga­niseeritud
eestlaskonna mitmepalge­lises
elus jä tegevuses. Ta on olnud
toeks ja algatajaks paljude Kanada
eestlaste edukate organisatsioonide
loomise juures.
Tema väljapaistva panuse Eesti
Vabariigi huvide kaitsmisel ja Kana­da
eestlaskonna teenimisel on Ilmar-rieinsoo'd
vääristatud Kuninganna
Elizabeth II juubelimedaliga. Kana­da
eestlaste kuldmedaliga, Üle­maailmse
Ees^i Vabadusvõitlejate
Keskuse teeneteristiga ja Rootsi Rah­vusfondi
teenetemärgiga.
Ta on valitud auliikmeks Korp.
Fraternitas Esticas, kuhu ta kuulub
akadeemiliselt, Toronto Eesti Seltsis,
Toronto Eesti Võitlejate Ühingus ja"
Eesti Ohvitseride Kogus.
' Tema juubelipäeval ühinevad selle
õnnitlusega lugematud sõbrad ja rah­vuslikult
tundvad ja mõtlevad kaas­maalased
üle kogu maailma, soovi­des
temale jõudu ja edu tema vastu-tusrikaste
ülesannete täitmisel Eesti
Vabariigi aupeakonsulina Kanadas.
Meie head soovid kuuluvad sel
päeval tema abikaasale Margotile,
kes koos tütre ja pojaga on olnud
juubilarile mõistvaks toeks ja abiks.
ERNST JAAKSON
E.V. peakonsul saadiku
ülesannetes
0LEIVIE KOLINUD
235 Danforth Ave. Toronto, Ont. M4K1N2. Tel. 469-
0) Ejestlastest on pääsenud kõigi ae­gade
11-ne parima kergejõustiklase
edetabelisse Nõukogude Liidus, sei­suga
10. juuni 1982;
2. Jaak Uudmäe, kolmik 17.35
2.Enn Sellik, 5Ö00m 13.17,2
2. Enn Sellik, 10.000 m 27.40,61
4. Toomas Turb, 10.000 m 27.54,18
5. Jüri Tamm, vasar 80.46
7. Heino Puuste, öda 89.32
. ,8. Tõnu Lepik, kaugus 8.09
9. Heino Sild, kuul 20.53
11. Jüri Tarmak, kõrgus 2.25
11. Tõnu Kaükis, 10-võistlus 8141
11. Kalev Külv, ketas 65.34
® 1971 aastal Kanada Spordikuul-suste
Halli valitud Harry Jerome,
sprinter, suri 8. dets. 1982 Vancouve-ds.
Ta oii esimene Kanada kerge­jõustiklane
kes 42aastaselt küündis
maailmarekordini; 100 m —10,0 sek.
ja 100 jardi — 9,1 sek., esjimene neist
püsis kaheksa rastat. Harry algas
treeninguga 17 aastaselt ja juba järg­neval
aastal parandas Kanada 220
jardi rekordit mis oli püsinud 31 aas­tat
P. Williams'! nimel, kes suri ka
Vancouveris nov. '82 olles 74 aas­tane.
® Ilmus „Sport Bülletään" nr. 6,
1982, 48 Ihk. Sisus huvitavalt: 28.
Eesti Mängud Lakewoodis, pilk mi­nevikku,
ujujaid, maletajaid, eru-sportlasi,
spordi imelapsi, Paavo
Nurmi, 1983. a. Maailma Karika
vpistluse normides Helsingis, ja
muud. Tellida: E.S.P.I., c/o H. Lääne,
21 Pinewood; Dr,, Bricktown, N.J.
08723, ÜSA. ikind saatmisega $4.85.
® Maailma Üiikoolide Mängud, täht-^
suselt järgmišisd Olümpiale, peetak­se
esmakordselt Põhja-Ameerika
mandril mäng|ide 60 a. kestvuse pu­hul.
Asukohaks Edmonton 1.—11.
juulini 1983., Aupatröoniks prints
Charles Dianaga. Mängud hõlmavad
10 spordiala ja kultuurinäitust, kuhu
oodatakse 151 riiki. Piletite müük
algas juunis 1982. Aadress: Univer-siade
'83, P.O. Box 1983, Edmonton,
Alta.T5j3j5.
® Rahvusvahelise Olümpia Komitee
85-dal istungil Roomas võeti uuteks
liikmeteks Omaan^ ia Neitsisaared
viies riikide arvu 151-le. Auliikme­teks
valiti LieGhtensteini vürst Jo-seph
ja Jaapani prints Takeda. 198^
a. Olümpia uuteks aladeks oh lask­mine,
iluvõimlemine ja naiste 400 m
tõkked, 3000 m ja maraton. Jagatakse
välja 219 medalikomplekti.
® Eesti kergejõustiku võistkond oli
edukas; Läti koondus võideti 380:360
ja Gruusia kaotas 221:126. 4x100 m
tehti Eesti rekord ajaga 41,1 s. (Möll,
Kirsipuu, Püümann, Lindal).
© Tartu ja Helsingi ülikoolide vahe­lise
kergejõustiku matshi Helsingis
võitsid tartlased 105:74 (mehed
63:54, naised 42:20). Tartu võitis ka
korvpallis 72:65. .
©Kolumbias korvpalli MM-võist-lusel
Nõukogude Liit võitis finaalis
USA-t 95:94! Liidu koondises män­gis
tallinlane Öeino Enden.
® Argentiinas võrkpalli MM-võist-lusel
N. Liit võitis finaalis Brasiilia
3:0. Võitjate koosseisus oli jälle ka
29-aastane eestlane Viljar Loor.
: erk
E.E.LK. Toronto Vana-Andrese koguduses õnnistati viis leerinoort. Istuvad, vasakult—õp. Udo Petersoo,
organist Tiina Mitf-Kreem, õp. Elmar Pähn. Seisavad - Erilk Alar Nippak, Ingi-Mai Loorand, Erik Toivo
Saar, Monika Ann Kask, Indrek Thoraas Esken. Foto - S. Preem
Kes mõrvas
major Jaan Soe
Kummalisi
kokküsattuvusi
I
lESTI ALUMIINIUM KOMPANII
Vaipade ja mööbli
keemiline puhastus
samuti akende posemino. Söögi­tuba,
elutuba ja koridor $59.95.
Pensionäride üürikorteritele
hinna-alandus.
PEETER VALING - Tel. 690 4961
asendamine thermo-akendega. ^ 5 tollised
kuues virvls. W Mästaaluste katmine,
akendele glssemuirdtnlse vastu
T^uta hindamine. Helistage pSeval töökoda tel.
\ Kodus |
K^le §tr.» Maple/ Ontario LOJ \m
LäÜäti
9 WEEN ST^E. TORONTO (Yongel Juiires)— TEL 36W01S ' .
Mett Gsi rikkaUkos valikus importeeritud lõngu. Sobivad varrastel Ja
kangastelgedel kudundseks, heegeldamiseks, tiiddnüssks, rüijuvaipade
valmistamiseks ja sõlmilmiseks^
Skandinaaviast huvitavaid materjale käsitööks mustriga lOr Mitut
värvi kanvaad 'k Soodsad hhmad ^ Käsitöö õpetamine.
Avatud: esmaspi—kolmap. ^J0-<30, reedel 9J0—7, laup. 9J^-6
Meie teise äri: 674 Broadview Ave. Toronto,(Tel. 469-2005 või 36»^011)
Võõrkeelsete tekstide tõlkimise kii­rendamiseks
lasi kompartei ehitada
vastava raali. Tõlkimise töö läks kor­da
suure eduga, välja arvatud rf^õned"
tähtsusetud vääratused ideoloogiavas-taste
mõistete esinemise puhul. Nii sai
..Taevaminemise pühast" ..Lennuväe
päev ja tsitaadist, ..Vaim on valmis
kuid liha on nõder" ..Vodka on oota­mas,
kuid lihast on puudus".
Üks suvitaja teisele: „Juba teist nä­dalat
elame koos samas hotellis kuid
teie-^bikaasa pole minuga veel sõnagi
rääkinud. Ega tal ometi midagi minu
vastu pole."
Teine suvitaja: „0h ei", ta ainult puh-kab
oma igapäevsest tööst."
,.???" -.
„Ta on spordireporter raadios."
Viimastel aastatel on Moskva
poolt käima pandud valede vab­rikud
venelaste Teise maailmasõja
kuritegudest puhtaks pesemiseks.
Faktide võltsimine toimub palju-;
des keeltes ülemaailmses ulatuses.
Eesti osas toimub see kas propa-ganda-
ajalehe „Kodumaa" kaudu
või siis eesti- ja inglisekeelsete dri-trükiste
kaudu. I
Eesti ohvitseri, major Jaan Soe
mõrvamist on nüüd uues Moskva
variandis käsitletud ..Kodumaas" (4.
aug. 19B2).
August Pähklimäe käsitleb seal*
major Soe mõrvamist, kirjutades
muuhulgas emigrantide sõjamemuaa-ridest
ja ütleb:
..Neis püüavad nad oma venna-tappu
õigustada ja laimavad Punaar­mees
võidelnud sõjamehi, kes kihu­tasid
nad koos hitlerlastega Eestist
välja. Nii kirjutavad nad, kuidas po-liitjuhid
olevat lasknud rindel maha
major Jaan Soe, leitnant Leopold Sal-lo,
nooremleitnant Georg Lapingu ja
palju teisi. Major J. Soe hukkus rindel
tõepoolest traagiliselt, siis kui diviisi
staabi jaoskonnaülem Ain Mere oma
abiga fašistide poole üle jooksis ja
laskis hitlerlastel paigale jäänud ük­sustele
marutule avada. Vaenlane
omaeesmärki ei saavutanud. Allük­sused
tõrjusid hitlerlaste rünnakud
tagasi ja valmistusid Sblt^õ linna ta­gasi
võtma. Kesk ettevalmistusi sise­nes
21. laskurpolgu staapi Punaar­mee
pataljonikomissari eraldusmär­ke
kandev mees ja nõudis staabiüle­mat.
Major J. Soe, kes istus kaardi
taga, sõnas, et tema ongi otsitav. See­järel
haaras võõras püstoli, nimetas
end naaberpolgu komissariks ja süü­distas
major Soed, et too olevat lask­nud
oma meestel nende väeosale tule
avada. 21. polgu komissar J. Samus-sejev
astus major J. Soe ette, et võõ­ras
ei saaks tulistada, ja nõudis te­malt
isikuttõendavat dokumenti. Vii­mane
dokumenti ei.näidanud, vaid
tappis nii polgukomissari J. Samus-sejevi
kui staabiülema major J. Soe.
Kui laskja oli kinni peetud; selgus, et
tegemist pole mitte Punaarmee pol­gukomissari.
vald diversandiga, ke­da
hitlerlased olid meie tagalasse
saatnud. Punaarmee Eesti rahvus-väeosades
sõdisid emigrantide kirja­tükkides
komissaride poolt mahalas-tutena
märgitud Leopold Sallo,
Georg Laping ja teised sõja lõpuni."
MIŠ JUHTUS TEGELIKULT
Kuidas tegelikult mõrvati major
Soe, sellest allpool:
Nagu teada 1941. aastal sakslaste
ühe pearünnaku suund oli üle Pihkva
ruumi otse Leningradi peale ja selles
suunas nad liikusid sõja algusest pea­le
suurte jõududega.
polk kuhueestlased olid sissesuru-tud;
selles oli ka Eesti sõjaväe niajor
Jaan Soe. Polk oli ülerivistatud kusa­gil
Pihkva lähistel ühel päikesepais­telisel
ja kuumal suvepäeval. Saks­laste
pealetungivad väed olid veel
kaugel, kusagil Leedu suunas. Pa-raadirivis
tuli kuulata polgu vene
politruki räuskamist, millest paljud
rivisolevad eestlased suuremat mi­dagi
aru ei saanud. Rivi ette oli ku­sagilt
kohale toodud paar saksa len­durite
laipa. Venelastele nii omases
viha ja raevu hoos, peksis politruk
jalgadega surnukehasid, mis jättis
eestlastele väga masendava mulje.
Laipade peksmisest oli veel vähe.
Politruk käis mööda ülesrivistatud
üksuste ridu, laskevalmis revolver
ähvardavalt käes. Ta jäi peatama esi­reas
seisva major Jaan Soe ette, vaa­tas
teda altkulmu ja prahvatas: Major
Soe on üks kahtlane kodanliku Eesti
sõjaväe ohvitsef. Major Soe oli näost
valge kui lubi,' arvatavasti korratu
magamiseja toi|:luse tulemusena. Po­litruk
astus üsnk major Soe lähedale
ja kõigi nähes surmas ta mõne re­volvrilasuga.
PE istis nagu oleks poli­truk
teostanud tema ülemuste poolt
tehtud surmaotsuse täideviimist, mi­da
oldi venelaste poolt tehtud ka juba
varem paljude teiste silmapaistvate
eesti ohvritseridega. Major Soe näol
oli kõrvaldatud üks kõrgelt hinnatud
oma iseseisva mõtlemise ja tegutse­misega
Eesti Vabariigi Sõjakooli lu­gupeetud
ohvitser vene polgust, kus
oli palju eesti sõdureid kes jäid ilma
vaimse juhita. Ta oli eestlaste keskel
oma endise positsiooni tõttu auto­riteet
ja eesti sõdurid ootasid temalt
raskete momentide saabumisel juhti­mist.
„SURNUD" ÄRKASID
Selle politruki mõrvateo tagajär­jed
tulid varsti esile. Niipea kui polk
sattus lähenevate sakslaste kuulipil­dujate
esimese tule alla, eestlased
,,langesid". Sellest vene sõdurid,
kohkusid nii, et kabuhirmus jooksid
üle maaslamavate eesti „surnute"
tagala poole. Kui sakslased jõudsid
polgu positsioonidele ja liikusid ilma
vastupanuta, siis ..surnud" eestlased
ärkasid ellu ja võeti vangi sakslaste
Politruki mõrvatöö Varjamine Au­gust
Pähklimäe jutuga, mille järgi
major Soe olevat maha lastud ühe
saksa diversandi poolt on osa Mosk­va
valedest.
- KAIKAS
Ajakiri „Discover" (märts 82] kir­jeldab
terrestrial raadiosignaalide ot­simist
maailmaruumist, intelligentsi
tõestamiseks väljaspool maakera.
Sellekohast uurimistööd teeb organi­satsioon
SETI (Search for Extrater-restrial
Intelligence) süsteemikind-lalt
alates 1960-dast aastast.
Artikkel (6 lehekülge) kirjeldab
astronoomide^ oletusi, ettevõtmisi,
plaane ja suuri pettumusi. Senini ei
ole ühtegi õiget signaali avastatud.
Artikkel annab ka ülevaate kuidas
USA sellesse ettevõtmisse suhtub. /
See on täiesti eitav, kuid seoses
NASA projektidega, on SETI-le siis­ki
pisut raha tilkunud. Ilmselt pole
valitsusel ega kongressil usku avas­tuse
võimalustesse või selle väärtus­se.
,
Möödunud detsembris. Nõukogu­de
Liidu valitsuse kutsel kogunesid
Tallinna suvituskohta 200 mitme-laadilist
teadlast, peamiselt astro­noome.
Neid tuli mitmest riigist
(USA-st 10], peale selle oli osavõt­jateks
N. Liidu valitsuse {Supreme
Soviet] liikmeid {küllap vist — Arba-tov!
— HR] ja 4 kosmonauti.
HUVITAV - Miks praktiline N.
Liit tunneb huvi selle projekti vastu
(kuigi USA seda täielikult Ignoreerib)?
Miks peetakse konverents Tallinnas
(ja mitte Puertoriikos, kus on maail­ma
suurim teleskoop, või N, Liidus,
seal kus on Troitsky nimeline saja-teleskoobiline
süsteem)? Kremno-loogid
võib-olla püüavad neid küsi­musi
vastata, andes mitmeid, sageli
vastukäivaid oletusi.
AGA — silmates pisut kaugemale
võiks leida hoopis erinevaid vastu­seid.
Kahe viimase aasta jooksul
(kokkusattuvus — president Rea­gan!)
on N. Liit korraldanud võipro-votseerinud
tihedalt igatlaadi tead­laste
ja professiof^aalide rahvusva­helisi
konverentse, millest USSR
teadlased ja valitsuse liikmed alati on
osa võtnud.
Need mitmeala a mitmesisulised
Eesti orst valvekorra^
11. ja 12. juunil
dr. T. Kuutan . . , , . . 751-6141
IIB. ja 19. juunil
dr. M. Leesmeint . . . 481-6834
25. ja 26. juunil
dr. T. Maimets . . . . . 493-7231
:UHU MINNA?
% Teisip., 14. juunil küüditamise
mälestusteenistus St.Pauri kated-ipaalis
227 Bloor Se. E. Algus kell
7.30 õ.
® Laup., 2. juulil Seedriori Suvi-harjapidustus.
konverentsid on põhjustanud väik­semaid
järellainetusi läänepoolsetes
riikides. Rahvamassidesse on tekita­tud
peaaegu paaniline hirm aatom-sõja
ees. Igas riigis on organiseeritud
kümne ja sajatuhandeliseci inim­hulgad
tänavatel^ demonstreerima
aatomrelvade ehitamise ja kasutami­se
vastu. Ning varjusurma vaibunud
ristisõda r a h u eest on taas ellu är­ganud,
võimsamalt kui kunagi enne.
Organiseerijale, N. Liidule, pole
sugugi tähtis mis alal (ajakirjandus
või religioon või muu), või kus asu­kohas
konverentse peetakse. Temale
on see üks järjekordne propaganda-lahing,
vastase võitlusvõime nõrgen­damiseks.
Kas see oletus vastab küsimuse —
Miks oli Tallinnas see kummaline
konverents? I
H.RIGA
EI
MINGIT
KOMPROMISSI^
KOMMtJNISTIDEG/K
- K. Päts - 1918. .