Meie Elu = Our life, September 2, 1977

              •J. FRIDAY, SEFTEMB1R 2 .^Meie Elu" nr. 35 (1438) 1977
Kirjanik Karl Ristikivi matusetalitus Stokholiiii Jakobi kirikus. Sarga juures preester Nikolai Suur sööt.
Georg Litdeftiäri
INMEMORIAM, '
Georg Liideman lahkus 14. aug.
1977; a. väikselt ja valuta, sama vaik­selt
kui ta armastas elada..
•Lahkunu sündis taluperemehe po-
1 jana lasterikkas perekonnas Paikuse
vallas Pärnumaal. Lõpetas Pärnu
gümnaasiumi ja võttis vabatahtliku­na
osa Eesti Vabadussõjast kooliõpi­laste
Pataljonis. Järgnevalt astus G.
Lüdeman Taillinna Tehnikaülikooli
masinaehituse osakonda, millise lõ­petas
1.923. a< Taluperemehe pojana
teadis George et meie põllumajandus
vajab mehhaniseerimist ja valis see-
.iõitü oma erialaks põllumajanduse
. masinad. Et olla põllumajanduse
mehhaniseerimise probleemidele lä­hemal,
astus Georg Liideman noore
insenerina Eesti Masinatärvitajate
Liidu teenistusse. Vajadusest tund­ma
õppida Ameerika Ühendriikide
põllumajanduse. mehhaniseerimist,
-viibis. lahkunu ühe aasta õppeüles-
. aMel USA-s, See õli hästi kasutatud
aeg, mis lõi eeldused Georg Liide­mani
edaspidiseks teenistuskäiguks.
Eesti Tarvitajate Keskühisus kutsub
G. Liidemani Põllumajanduse osa­konna
juhatajaks. Kõigi muude töös­tuste
kõrval oli ETK-1 Tallinnas Põl­lutöömasinate
.- tehas. G. Liidemani
ülesandeks jäi uutel ideede toomine
tööstusse jä tuua pÖllutoo-masinad
'ETK suure harukäupluste - võrgu
kaudu põllumehele ukse ette. See
õnnestus ,ehkkr see nõudis'kümme­kond
aastat tööd. Asjatundliku ja
suure töömehena oli G. Liideman
endale juba nime teinud, ja järgne­valt
valiti ta ETK juhatuse liikmeks­ki
rektoriks, kellele allusid kõik ETK
tööstused, ja neid oli palju, sest ETK
varustas nii linna- kui ka maarahvast
kõige mitmekülgsemate kaupadega.
," Armas Georg, Sinu- parimad aas­tad
ja suur osa Sinu elutööst kuulub
ETK-le, kus Sa töötasid 15 aastat.
• Suur põgenemise-aastä 1944 viis
Sind koos perekonnaga Rootsi, kus
Sa töötasid Lõuna-Rootsi põllutöö-
. masinate tehases oma armsakssaä-
Tiud erialal. Aastal 1949 asusid Sa Ka­nadasse
koos perekonnaga, - kus Sa
oma erialal tö$d said siinse suurima
põllutöömasinate firma Massey-Fer-gussoiVi
juures ning kus töötasid ku­ni
puhkuseleminekuni. Vahepealsed
aastad elasid Sa vaikselt ja rahuli­kult,
füüsiliselt tervena ja vaimselt
erksana oma kodus, tundes rõõmu
tööst ja tegevusest aias. '
Sind mälestavad sügavas hardu­muses
armas abikaasa, tütar väime­hega
ja vend Kanadas, ning õed ja
vend kodumaal, sugulased, sõbrad ja
Korp! Rotapa, kuhu Sa akadeemili­selt
kuulusid.
Puhka rahus, armas Georg!
: • • : . .1- ' •••• *
A. Laaman ..
Oskar Lõvi .
• INMEMORIAM:' : ;
On ütlemata kurb seista tõsiasja
ees — Oskar Lõvi on lahkunud ela­vate
kirjast. Mees, kes kuni oma kõr­ge
vanaduseni nii elavalt, isegi kirg­likult
süvenös kõigisse elunähtustes­se,
kes valusalt kaasa elas oma kodu­maa
traagikale, kes oma innu ja
energiaga kehastas nagu igavest noo­rust.
Nüüd, ^5-aastasena tuli Sellele
kõigile lõpp, pikk ja kannatusrikas
lõpp.
Sündinud 6. märtsil 1892 Viljandi­maal,
lõpetas ta 1913. a. Hugo Treff-neri
gümnaasiumi ja 1917. a. Peter­buri
ülikooli agronoomina. Töötas
seejärele Turkestaanis sõjavarustuse
alal kuni opteerumiseni kodumaale
1921. a. Eestis oli ta lühemat aega
Aa.
ametis PõllutööminiSteeriümiS agro-noomina,
kust aga peagi siirdus Pa­riisi,
et Sorbonni ülikoolis end täien­dada
keemias ja.radioloogias. Parii­sis
leidis ta hiljem rakendamist Re­nault
lennukitööstuses, keemikuna..
Naasnuna 1927. a. kodumaale leidis
tema töötahteline energia väga laial­dase
tööpõllu. Nii oli ta Kaali agro­noomi
lise büroo juhataja kuni ise­seisvuse
lõpuni, mille kõrval oli aga
veel juhtivalt tegev paljudes ettevõ­tetes,
nagu. O/Ü Lihaeksport, O/Ü
Eesti Piim, Võhmuta piiritusvabrik,
A/S Saku Õlletehas, jne, Vabariigi
valitsuse ülesandel käis korduvalt
Moskvas ja Londonis eksportpro-duktide
turustamise asjus. 1944. a.
põgenes oma naise ja kolme lapsega
Rootsi ning sealt 1950. a. immigratsi­ooni
korras/Montreali, kuhu jäi kuni
oma surmani; 24. aug, 1977. a.
Kadunud huvitasid'1 peale majan­duslike
ja agronoomiliste kutsealade
veel muusika, kujutav kunst ja eriti
kirjandus. Kirjanduslikust kutsumu
sest johtuski, et ta juba elatunud
mehena haaras kätte süle ja hakkas
oma vagusid ajama ka kirjanikuna.
Temalt ilmusid Jaan Järvalase nime
all kolm romaani — „Kolm naist''
„Kirikuehitajad" ja „Veretasu", kus
ta ilmutab head jutustamisoskust
Kallis Oskar, sa jätsid meile, leina
E S
NAIJAD
Proua Jäneste kadestab armasta­japaari
pargis naaberpingil.
„Nüüd suudlevad nad juba seits­mendat
korda," ütleb ta mehele.
Kas sa ei,võiks samuü teha?".
,,Kas -arvad,.; et see laseb mind li-
•\y< ; •
•IIIIIIUIIW
Kaks hullu teevad tuuri jalgratas­tel
Korraga peatub üks ning laseb
tagumisest kummist õhu välja.
„Miks sa kummi tühjaks lasid?"
imestab teine.
„Ratta sadul on minu jaoks liiga
kõrge."
„Mida'teeb shotlane kui ta juuk­sed
välja langevad?'
„Ta müüb kohe oma kammi."
„Uskumatu kui ülekohtused on
kohtunikud tänapäeval,", kurdab
kergemeelne "Roosi parast abielula-!
hutust. „Lapsed mõisteti mu mehe
juurde, kes pole üleüldse laste isa."
ICÄflSSN KUNSTINÄITUSEL
Kui ma noor olin/ siis arvasin, et
poliitikud peavad intelligentsed ole­ma.
Nüüd tean; et intelligents vähe­malt
ei kahjusta poliitikut.
Poliitik mõtleb järgmistele valimis­tele,
riigimees järgmistele generatsi­oonidele.
Poliitik on ainuke inimene, kes pa­lub,
ligimist abiks ning esitab talle
hiljem arve.
Täieverelist poliitikut võib tunda
sellest, et tal ort halb mälu oma vi­gade
kohta..
Kunagi ei valetata rohkem kui en-:
rie valimisi, sõja ajal ja pärast jahil-käimist.
Valimised on mõnikord kodaniku
kättemaks. Valimissedel ön paberist
pistoda.
Viletsad kandidaadid valitakse
Tteade kodanike poolt, kes valima ei
lähe.
•':/'">:'V;:*:v;--:!V;;
:.
Tarberaamatu autoriks on isik,
kes on võimeline üheksast raama­tust
kümnenda kirjutama.
Üks shvaab küsib teiselt:
^Eugen, Kas tahad minuga koosi
Õhtust süüa?" \
„Kõige paksema lahkusega."
jiHea küll. Ma tulen siis õhtul sinu
poolt läbi."
„Härra Mullikanägu küsib arstilt:
„Küi ma loobun joomisest, suitse­tamisest
ja naistest, kas saan siis sa­da
aastat vanaks?"
„Seda ei. saa ma garanteerida. Äga
üks on kindel: teie tunnete ennast
saja-aastasena."
Noorpaar seisab perekonnašeisu-ametniku
ees. Viimane.küsib piduli­kult:
.
„Kas olete selleks sammuks en­nast
ka ette valmistanud?" .
J a kuidas veel!" praalib peig­mees.
„Kakskümmend nuia'viina, 24
punelit veini ja neli kasti õlut;"
Kääbus õpetab oma lapsi:
..Kui näete tänaval kaabut, siis är­ge
pange sellele jalaga. Teie isa võib
• selle all olla." •
„Kes mulle alkoholi pakub, see
solvab mind," suurustab härra Na­bi
saba/ ". ."' • '
Ma ei võta maali- ja- helikunstr
nikke kuigi tõsiselt. Eriti neid, kes
| istuvad värviga määritud püksi-
| põhjaga lõuendile, mille müüvad
| kalli raha eest nendele, kel raha
rohkem kui mõistust Samuti
is neid, kes kirjutavad kaks rida
I teksti ja kaheksa nooti ning arva-
| vad, et nad on loonud surematu
I shlaagen. Ka selle muusika jüng-
| rid ja karvased interpreedid pole
| kuigi sümpaatne suguharu. Nad
| võivad äärmisel juhtumil huvi
| pakkuda nina- ja kurguhaiguste
| eriarstidele. Samuti nendele, kes
I teostavad antropoloogilisi üurimi-
I si ning vajavad elavaid tõendeid
I Darvini teooriale. -..
I Aga . hoolimata kõigist eelarva-
1 müsest andsin ühel päeval küm-
| me kõva Saksa marka välja ning
| vajusin ülitähtis nägu peas foms-
.1 li hoonesse.
I „Kunstinäitus on üleval," juha-
| tas pääsmeid müünud näitsik pä-
§ rast seda kui hakkasin uurima pä-j
§ ris kunstikriitiku pilguga poriseid
jalajälgi põrandal.
• Üleval oli tõesti midagi näha.
| Juba esimene pilk kinnitas teoo-
I riat, et inimeste geniaalsusel on
| piirid. Idiootsuse suunas seevastu
f on veel kõik piirid avatud. Eriti
| võib seda öelda kunstijüngrite
i kohta. ;
1 Kunstigaleriis komistasin kõige-
I pealt heinahunnikule, mis oli kuh-
= jatud põrandale kunstipärases
I vormis. Selle omaarust kunstiteo-
I se kõrval seisis silt: „Vaikeiu".
I Vaikne oli see kuhelik tõepoolest.
| Kiljatasid ainult Sellele komista-
| ..vad daamid.
I Edasi hakkas silma ookriga
I pritsitud vana saunauks hästi
| heasti roostetanud hingedega. Uk-
| sesse oli roogitud neli kodusepa
| valmistatud raaspiiki ja naeluta-
1 tud vana saapatald, tühi kilukarp
I ja paar pudelikorki. Tolle kunsti-
= aarde nimeks oli.,,Maailmaruumi
I veeteede valitsus". Veel seisis:
I märkus: mittemüüdav. Ei tea, kes
| oleks tahtnud seda prügimäe too-
1 dangut osta?
§ Galerii põrandasse oli puuritud
utamine ridade vahel ei tasu.
Honorari makstakse ridade eest.
Kirjanik ja kelner saavad mõle­mad
10 protsenti, ehkki esimene on
tootja ja teine ainult toote ettekand­ja..-
-'v
Harakiri on lääneriikides eelista­tud
vabaa j aharrastus.
Isiklikele kogemustele rajanev
ideoloogia on idiootsus.
* ' . ' \ :
: Kogunud NIHITS:
Shvaabi talumees helistab post­kontorisse:
..Saatke mulle uus telefoniraamat.
Mä olen vana juba läbi lugenud."
lastele ja teismelistele toimuvad
North Yorgis teisipäeviti kl. 4—7.30
õ. Informatsiooniks — Siina Kase-aile,
suure kaotuse peale vaatamata k a m p (222-5751). Südalinnas reedeti
siiski järele veel palju: mälestuse j a laupäeviti (reed. 5-9 õ., laup. 9 -
oma avarast südamest ja hingest, U p > ) informatsiooniks helistada 389
oma muheda sõbralikkuse, oma huu- 7 8 8 9 > Läänes toimuvad klassid noor-monmeele.
Need sinu omapärase t d e kolmapäeviti kl. 5-8 õ. Infor
isiksuse tunnusmärgid on meile pu^ m a t s i 0 o n i k s - Heli Kivilaht (537
siväks ja nauditavaks rikastuseks, M^jg^
eriti sinu seltsikaaslastele Ü/S Liivi
kast.
J. Ülavere
Vastavalt trükikoja tehnilis­tele
nõuetele palume käsi­kirjad
„Meie Elu" toimetu­sele
saata masinkirlas
Ja võimalikult varakult enne
lehe ilmumist;
Eestlaste ajaleht ,,MEIE ELU" levib üle kogu maailma, kus. asub
eestlasi. - Tellige ja lugege ,,MEIE ELU". — Nõudke „MEIE ELU",
proovinumbreid. — „MEIE ELU" tellimishinnad:
Kanadas: l a . $22.00, 6 k. $12.00, 3 k. $8.00. USA-sse: 1 a> 23.00, 6 k.
$12.50, 3 k. $8.50. Ülemeremaadesse: 1 a. $26.00,' 6 k. $14.50, 3 .k. $9.00.
Kiri- ja lennuposti lisa: Kanadas ja USÄ-s: 1 a. $11.50, 6 k. $5.75.
Ülemeremaadesse: l a , 23.50, 6 k. $11.75. /.
„MEIE ELU" TALITUS
-958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6, Canada
i( Laup., 3. ja pühap., 4. septembril
Virulašte päevad Seedriorul. Avami­ne
kl. 2.30 p.
•^r Laup., 7. sept. laevasõit (Cayuga
II) kl. 8 õ.
Reedel, 16. sept. tutvumisõhtu
Tartu Collegels algusega kl. 8 õ.
TÄT Laup., 17. sept. Balti kergejõustiku
võistlused algusega kl. Il h. North
view Heights S.S. staadionil, 550
Finch Ave. W. .t
aman
„ vindlä ja oherdiga viis auku. Jga
•Mida sa teed sel juhul?" küsibjf a u k o l i i s e s Uuruse läbimõõduga,
naaber.
„Neelan solvamise alla." .
Baariomanik palkab pianisti, fa
küsib: -
„Kas mängite ka noodist?"
•„Nii kaua- kui kaine olen, ja. Pä­rast
läheb ka ilma noodita."
,,Liide, su mees näeb hällide juus1
tega väga huvitav välja." ;
•„Selle eest võlgneb ta tänu minu-.
pesunööriga puntrasse seotud =
ning kandis nime „Viisaastak Lõu-1.
nanabal": Okastraat andis sellele |
teosele veidi mõtet ühenduses |
tiitliga. I
Ühe seina küljes kärssas ning §
levitas kunstipärast viirukisuitsu |
väna nahkkasukas. Seda oli pom-1
• mitatud parajast kaugusest too-1
reste kanamunadega. Nimena uh* |
keldas kõrval: „Maailma loomi- §
ne". Võimalik, et kunstnik oli §
oma loomingu ajal paraja auru |
all või narkootikä.mÖju all. =
Oli ka skulptuure. Ühes nurgas |
seisis mehekõrgune kasenott, mil- §
le koort oli siit-sealt mingi nüri |
asjaga toksitud. Noti otsas oli silt |
pealkirjaga MKunstniku autoport-1
ree". On võimalik, et härra kunst- §
niie sõitis autoga vastu seda puud I
•_ • • '. tn • •
ning avastas tüvelt kunstipärased §
jäljed. |
Teise skulptuurina hakkas sil-1
maj mõlkilöödud ah ju toru, mis |
aeles täies pikkuses nagu siug põ-1
randal ja segas kunstivägede lii-1
kurnist, Tpfu küljes oli silt peal-1
kirjaga: „Raudteepileti unenägu".!
Raudteepiletit ei juhtunud Tige-1
ma. On väga võimalik, et ta nors-1
kas ahjutorus. |
Mitte kaugel ahjutorust oli oi- J
nasuurune kivimuhkar, mille na-1
jal lesis tunamullune jõulukuusk. |
Kivil-kõigutas oma pesemata päk-1
kasid mingi karvane tüüp. Ta nägi =
välja nägu paadialune või vanema 1
kursuse ; üliõpilane; Ta seiras |
peent publikumi üleolevalt põlgli- =
ku pilguga otsekui tahaks öelda, f
et mida teie ka kunstist teate. §
Küsisin, et mida see kunstiteos f
peab kujutama. - |
„Hiiu eit saare saunas". Vaada-1
ke silti!" soovitas" kahtlane tüüp. |
Tegin vist väga rumala näo p ä -|
he, mispeale kunstnik andis mulle §
oma teose kohta lähema seletuse: |
„Kivi sümboliseerib sauna, kus f
on teatavasti kerisekivid. Vana |
raagus kuusk kujutab vana naist, |
kes kaotanud noorpõlves omatud =
naiseliku taklaazhi." I
Jätsin kunstnikuisanda oma§
totruse otsa põrnitsema ning te-1
sin minekut. Küsisin kassaprei-1
Ült. ••>•';; \
„Kus köhal see kunstinäitus õie- |
u on?" -; |
'„Sealt teie just praegu tulite." |
„Ma mõtlesin, et käisin prügi-?
mäel," ütlesin. f
„Kõik puhas kunst," kinnitas |
näitsik"; ;: 1
CD
„Puhas kunstist, ja," vastasin §
ja keerasin galeriile selja. Küm-1
nest margast polnud põrmugi f
I. ühte auku oli pistetud lihtlabane
§ seatammestpfünt. Tiitlina oli
| märgitud: Sauna taadi läki-läki
| Põhjanaela otsas". Hind oli 5000
| marka. Mõtlesin endamisi, et kui-
= das üks kunstisõber need augud
XM - w
1 saab kaasa võtta. ;
| Silmad ahmimas kõrget kunsti
| igast -kandist ma komistasin niin-
I gile ebamäärasele kobakale. See
| oli kombineeritud vanast vankri-
| rattast, raudvoodist ja okastraa- kahju. Selle eest nägi mõndagi I
I dist. Kogu see kunstiväärtus oli õpetlikku. =
'•• - i
iBiiDiioiiinjiiriaiiDiioiiaiiiniiiiaiiaiiiinaiiaiiBiiDiiiiiaiiiiiiJiiJiiiciiDiiiiiiiiiiiiiiiiBiiB^
Teerrie uusi ja parandame vanu, sa­muti
suvilate katuseid.
Helistada tel. 699-5295
JOHN E, SOOSAAR C.A
• Chartered AccouMtaiat' . '
Süite 402
725 Don Mills Rd.
Don Mills, Ontario
483-630g
Ilmunud
„TRI!
sügisnumber. 1977.
Hind $1.25 .
Müügil ka varem ilmunud
Ä I I N U " numbreid.
11 ILU fölitwses
958 Broadview Ave.
Toronto, Ont. M4K2R6
yUSKADE VÄLJAMÜÜK
TIIBKLAVERID— PIANIINOD
•Petrof, Bluthner, Foršter. j.t.
Uued ja renoveeritud.
Kitarrid, akordionid ja teised
MUUSIKARIISTAD:
Parandus. Üürimine.
äEmeos
house of music Ltd.
353 Queen St. WM Toronto 133, On*
Tel. 363-1966
TORONTO LINN
Lattu jäänud suusakomplektid väga soodsalt
Suusakomplekt (suusad, saapad, mähised, kontsaplekid)
Tellimiskupong:
Palun saatke minule „Meie Elu" kuuks.
iFellimisraha. siinjuures
(Tshekiga, panga .rahakaardiga, posti rahakaardiga).
Nimi: . . . . ^ . i J ^ ^ - y . ^ . . . . . ^ . - - - ^ - - " - ^ " - " , " . . . . » ».
Postiaadress:
Kuupäev
20—50% HINNAALANDUST riiderestidelt, klaaskau]E>adelt,
roostevaba nügadelt-kahvlitelt-lusikatelt — sortidelt, milli­seid
enam ei valmistata.
(Allkiri)
•••••••itoooto
ESMAJÄRiGULISED IMPORT ARTIKLID SOOMEST
2031 YONGŽ ST., TORONTO^ ONT. M4S 2A2 — TELEFON; 483^6650
Äri lahtioleku ajad: teisip., kolmap. 10—6, neljap., reedel 10—7.30
ja laup. 9.30—5.30. Esmaspäeviti suletud.
TEADE.- JÄÄTMETE ÄRAVÜMISi
CCDCSktfQl
Esmaspäev, 5 . septemter on.puhkepäev, sel päeval jäät­mete
äraviimist ei ole.
Esmaspäevane äraviimine toimub teisipäeval ja teisipäe­vane,
kolmapäeval. V: j
Samuti ei ole ajalehtede, suurte majapidamistarvete, kül­mutuskappide,
puuokste j.m. prahi äraviimist 7. septemb­ril
1977. Äraviimine toimub 14 .septembril 1977.
Palutakse jäätmedpanna välja õigetel-äraviimise päevadel.
Commissiöner of Public Works
City of Toronto
IIIIIIHIIIIIJ.1
i l