Meie Elu = Our life, September 2, 1977

              pärast. Pataljon võttis
;u. 3 pataljoniülemat
(Gross, Kiiker; Schö-bolkovnik
Rosenbau-
)ataljonis kord maks-pataljonist
"kujunes
torra alalhoidmiseks
lähemas ümbruses,
is vene vähemusrah-
Kiievis. Kongressi
[uhvustele eksterrito-pniat
ja kohalike asu-
>kkukutsumist. Need
ulatuvamad nõuded
leva poolt seni esita­ja
Helsingi, sadamas
jalaevade madrused
>ni „Kõik võim nõu-
|Samasugused reso •
arsti vastu. ka. teis-ja
väeosades, koha-loolt
kokkukutsutud
1 *
Ised alustasid Saare-
Selleks- rakendati
laeva, üle 100 len-leheline
dessantar-
:.vastupanu ei oinad
isä Balti
istlüstest!
|üti-Leedu) Põhja-.
a..- • ••'kergejõustiku-ise
Torontos, laa-
11 11:00 hommikd
l^hts . Seconda.q.'.
550 Finch Ave.
[maiused, parki™ !-
ühendus Finch iii»
i m . ) . . •
ddab Eesti Sporaa-simehe
Ricki Ra/-
|c.t eesti ühiskcrc
tl eesti sportlasCr-tulemisega
ja
xl võistlustest, aaa
[vaatamata. Saava.-.
|iaetak$e - ka ri.ti-j
tulemusteks 19-77,,
lakse medalite^;,.
Ne algavad valu­les,
viie-aas ta x-
|9;40-44; 45—
;t osavõtjaid).
tuige võtke /.sa
lgudest koos iid
[Xäidake eestlaste
;aäsa tegemise ia
>n piiratud neUa.
>rcli riietuse vara
'u, kes tähak^a
uh tuni kena, paa--
lon.il 223-2266' 0
"kogude Liidaa" "
|nal 17-as laupa:--
•ši 'andis .tuniaa
imir Bukovsk-.. ,
• ta.kirjeldas -a-ratList
\ali
|;es eriti pär:< :
allakirjutamist \
'AS-•.on' nagu jaU
elle kokkuleppe- a
deklareeris, a:
y oi vael. olla .-tea--'.,
msr nüüd naa­diks
dissiden'*.'. '..
lümajadesse ja, •
|ga-saadeta;Sica •
au va raj ase ira-bvsk\^
arvas, ai .
ukyideerimisest ;
|gi välja- ja'van-'
ud: dissidendid,
Migid .käärima- .
id eraldi. ' .
irriem suhtumi-
-b suurel mää- '
ia ajakirjandus .-
nüüd dissiden-
|üs, kuidas, neid;
•i neid karista-
[xaristusia neile
taha saada vä- .
|ma karmi rt^zh-
>telligentsi, tpö-
?alsete komrhu-fes.
•
i 'Oameri inimõi-jdka
juures W.
fce .on ainukene
et tuleks vanku-d
lääne riigid,
-iäne-Saksamaa
meeldimise ja
lat. $ee ei ole
(changeover already in effect)
See on väga kerge süsteem ning on
võetud maailmas suuremas osas
riikides kasutamisele. Ontario ja teised
provintsid on selle omaks võtnud
kogu Kanada ulatuses Metric
Commission Cariada poolt heaks­kiidetud
plaani kohaselt. 1
Kiirusepiire mõõdetakse
kilomeetrites tunnis (km/h).
Distantse mõõdetakse kilomeetrites
(km) ja meetrites (m).
Üks meeter Võrdub umbes pikale
sammule. Üks kilomeeter on 1000
meetrit ehk 5/8 miili (0.625),
(Üks miil = 1,6 km). ' ;
; Kilomeetritega on kerge tutvuneda a
kui arvestada aja teguriga —
näiteks 80 km (50 miili) sõiduks kulub
umbes üks'.'tund kui sõita kiirusega
80 km/t (50 miili tunnis).
Tutvun.ege siinjuures esitatud
siltidega ning teile saab pilt kiiresti
selgeks, '
Süsteemi kiiremaks õppimiseks
tuleb „mõtelda meetrimõõdustikus" —
ärge hakake ümber arvestama
vanadasse imperial miilidesse. Ja kui
teie tahate välja arvestada, mitu
kilomeetrit teie saate sõita ühe galloni
bensiiniga, siis jagage läbisõidetud
kilomeetrite arv äratarvitatud
gallonite arvule.
Muretsege endale tasuta broshüür
„Qntario Road Go Metric", mida on
võimalik saada igast transpordi ja
kommunikatsiooni ministeeriumi
osakonnast või LCBO-st
James Snow^ A
Minister of Trahsportatiors
and Communications
avis.
Province of Ontario
Saksamaalt
GEISLINGEN („Meie Elu" kaastööliselt) — Olgugi; et koolide suve­vaheaeg
üksikutes liidumaades algab eriajal, et vältida teede ja kuurortide
ülekuhjarnist, tekivad nädalalõppudel autoteedel suured liiklusumraistu-sed.
'."
"Tänavu suvel, mil sõiduautode arv
Saksamaal, ületas 20 miljoni piiri, pi­did,
puhkusele sõitjad ja sealt naas­vad
tegema üleummistunud teedel
raske ja aeganõudva närviproovi.
Rekordpikkusega autokolonn, mis
venis tigusammul lõunasse,, regist­reeriti
• juuli lõpul Frankfurti ja
Karlsruhe vahel kogupikkusega 110
km. Piiripunktides Shveitsi ja Aust­riasse
õli sageli kolm'tundi ootamist
päikesest kuumaks, köetud autos ja
bensiinivingus: Juulikuu on ka üks.
suur suremiskuu autoteedel. Paljud
alustavad puhkusele sõitu väijapuh-'
kamatult ning tahavad ühe päeva
jooksul- jõuda Hamburgist Itaalias­se.
Ehkki politsei annab iga tund raa­diotööl
läbi .teated liiklusummistüste
kohta j a. sobi vaid, kõrvalteid soovita­des,
eelistab enamus sõita peateid
pidi. Äutostraadal, kus limit on 130
km tunnis soovitav, kuid ületamine
mitte karistatav, võib lageda tee peal
panna, .//piibu põhja", kõrvalteede'
on kiiruse ülemmääraks 100 km tim
ms.
Hamburgi vandekohtus algas prot
sess saksa okupantide poolt ametisr
se seatud läti abijulgeoleküpolitsei
ülema Viklors Arajse. vastu. Talle
pannakse "süüks'30.000 juudi mõrva
mine Riia koonduslaagris „Sonder
kommändo Arajse" poolt. Arajs ta­bati
kaks aastat tagasi Frankfurti lä­hedal,
kus ta elas vale nime all.. Esi­mesel
protsessipäeval tegid eksper­did
kindlaks, et 67-aastane ja ühelt
poolt halvatud Arajs on protsessivõi-meline,
ainult kaks tundi päevas. Ta
sõidutati kohtusaali raias toolis
Näib, et praegu käib Halmburgis
protsess Riia •.koonduslaagris tegut
senud isikute vastu. Saksa SS-kapten
Maywald mõisteti neil päevil 4 ä-ks
vangi. Talle pandi süüks kaasabi 320
juudi mõrvamises Riias. Saksa koh­tuvõimud
nõuavad juba pikemat ae­ga
Riia koonduslaagri sakslasest üle­ma
Eduard Rossmanni väljaandmist
Viige oma perekonna safari
sügavasse, pimedasse.. *
Argentiinašt.
Breemeni haiglas: suri keiser Wil­helm
II lapselapse laps Preisi prints
Louis Ferdinand .32 a. vanuses. Ta
võttis maikuus osa reservlipnikuna
Bundeswehri kordusõppustest, kus
jäi tanki alla. Tank lömastäs .ta jala
ning tekitas raskeid sisemisi vigas­tusi.
Prints Louis Ferdinand oli Ho^
Poliitgängsterite ohvriks langes
"rankfurti lähedal Oberurselis tün-üd
pankur ja majandustegelane Jür­gen
Ponto. Kolm bandiiti,.nende hül­gas
kaks. naist, tungisid Ponto risti-tütre
Susanne Albrechti juhtimisel
villasse, ilmse kavatsusega oma ohv­rit
pantvangiks võtta, mis aga eba
õnnestus Pqntõ ägeda vastupanu tõt­tu.
Seejärel mõrvasid gangsterid
Ponto viie revolvrikuuliga. Veretöö
on võtnud omaks poliitgängsterite
bande nimega ,;Roter.Morgen", kes
on ähvardanud uute mõrvadega, kui
ei anta vabaks kohtu poolt trellide
taha mõistetud seltsimehi. Opositsi­oon
Liidupäevas nõudis sek. puhul
karmimaid seadusi poliitgangstenie
vastu, kelle- pesad on ülikoolid^saSi-seminister
Maihofer ja kohtuminis­ter
Vogel seevastu kinnitasid, et
praegused seadused piisavad punas­te
terroristide vastu võitlemiseks.
. Shveitsis. elunev juudisoost kirja­nik
ja publitsist Hans Habe, kes on
saksa poliitikaga väga hästi kursis
ning meelsuselt ' sakslaseni kui pa­hempoolsed
poliitikud Saksamaal,
istus kuu aega igal õhtul televisiooni
ees, et-veenduda kas saksa televisi­oonisaated
on nii punased, nagu nen-.
de kuulsus negatiivses mõistes. Oma-vaatluste
tulemuse avaldas ta suure
tiraazhiga nädallehe „Biid am Sonn-tag"
nr. 31 veergudel. Habe hinnang
on lausa hävitav. Ta ütleb, et päeva­uudiseid
'„neutraliseeritakse" seda­võrd,
et . vaadates päevauudiseid
Shveitsi TV-s- tunneb autor ennast
jälle olevat läänes|Saksa televisioon
on punaste mõju all, väidab Habe,
tuues selle kohta mitmeid näiteid.
Sama arvamist jagab ka Schleswig-'
Holsteini liidumaa peaminister Stol-tenberg,
kes ei. taha enam pikendada
ri.n. riigilepingut Põhja-Saksa Ring­häälinguga.
Ka Baieris nõutakse sel­le
massmeedia monopoli lõpetamist,
kuna TV-sse on infiltreerunud pa­hempoolsed,
kes koostavad ka vasta­va
saatekava.
Palju vandumist oli viimastel nä­dalatel
apteekides, kus tavaliselt ei
kuule raskeid sõnu. Nimelt tõsteti
alates 1. juulist töötajate ja sõjavi-gastatute
pensione 9,9 protsendi võr­ra.
Samaaegselt aga jõustus määrus,
mille kohaselt pensionärid ja šõjavi-gastatud
peavad iga arsti pooltaväl-
Vaadake vabaduses uitavaid uhkeid lõvisid, tiigreid, liüää-nisid,
india jahileoparte, elevante, majesteetlikuid kaelkir­jakuid,
kaameleid jaanalinde, antiloope, haruldasi valgeid
ninasarvikuid, ahve ja palju palju muud.
Vaadake seda kõige mugavuses ja kartuseta oma autos või
bussis sõites.
Avatud: nädalapäevadel kl. 12—4.30 pJ.
nädalalõppudel M. 10 hom^-5.30 p.l.
Tunniajaline sõit Torontost, Londonist ja Niaagra Falls'ist.
AFRICAN 1ION SAFAR
Rockton, Ontario (519) 623-2620
•-T ••;•=••:• •LÕBUTSEGE HÄSTI!
maksma apteegis ühe marga. Seni
polnud nimetatud grupil retseptilõi-vu.
Pahameel oli nii suur, et sotsiaal­minister
Ehrenberg vastas ühe päe­va
telefoniteel elanikkonna järelepä­rimistele
retscptilõivu osas. ^tervis­hoiukulusid
hakatakse säästma kõi-ge
vaesemate arvel",; oli paljude pen­sionäride
ühine kommentaar retsep-lilõivu
kohta.
•Kinodes- jooksevad sageli niivõrd
rõvedad filmid, et ei juleta panna
pille vaatekastidesse. Piltide asemel
on vaatekastides kollane plakat peal­kirjaga:
„Meie. näitame Pik-Play fil­mi
ainult täiskasvanutele. Pik-Play
on tunnustatud firmamärk kõrge ta­semega
filmitoodangule". Päris täis­kasvanuid
tavaliselt need nilbused ei
näi huvitavat. Kinode ees tungleb
enamasti poisikeseohtu noorukeid ja
välismaalastest randtöölisi. Viima­sed
tulevad mõnikord riikidest; kus
/naised paiguti kannavad veel nao-katteid.
• ;- ' ^ *
„Teutoonide teine invasioon,"' •.kir­jutasid-'
augusti alguses prantsuse
ajalehed. Teatud põhjuse selleks
andsid umbes tuhat saksa elukutse­list
protesteerijat, kes koos seltsi
meestega Prantsusmaalt, Belgiast ja
Shveitsist protesteerisid ja lõid po
litseiga lahingu Kirde-Prantsusmaa
ehitatava aatomreaktori juures. Üks
demonstrant sai surma, üle saja vi
gastada. Vahistati teiste hulgas ka
11 sakslast, keda vastandina saksa
kohtute tavadele pole veel vabaks
lastud.
Samal ajal läheb Prantsuse ajäkir
jandus vaikides mööda Pariisi all
maailma ^emigreerunud" terroristi
de advokaadist Klaus Croissanfist
Viimane oli Baader-Meinhofi bande
valikadvokaadiks ja sidepidajaks vä
Vastastikune luure, suurriikide va­hel
eriti, on üha süvenev nähe. Iga­üks
peab va j aliseks oma julgeolu hu­vides
Olla kursis võimalike vastaste
a rivaalide sõja- ja välispoliitika
(niis õieti on samased) sihtidega.
Luureobjektid ja meetodid muutu­vad
aina komplitseerituimaks koos
tehnika arenguga ja teadete keeruli­susega.
Salakirjade, mikrofilmide• jne. kõr­val
on luure nihkunud, õhuvalda ja
raadiolainetele. Nagu teada, 'omab
Nõukogude Liidu saatkonnahoone
eriti Washingtonis hulgaliselt anten­ne
ja seadmeid telefonikõnede pealt­kuulamiseks,
kuna USA telefoni kau­gekõnedest
üle poole antakse edasi
raadio lühilainetel.
Kui hiljuti Moskvas peeti kinni ja
oli põhjalikul ülekuulamisel üks
ameerika ajakirjanik, siis mainiti, et
ta oli ühelt, nõukogude teadlaselt
vastu võtnud mingi;käsikirja ESP —
s.o. extrasensöry perception ehk nii
öelda telepaatia ja mõtetelugemise
kohta. • .
Ühest küljest võib ju arvata, et sel
line käsikiri ei võinud omada mingit
sisulist tähtsust, ja et selle varjus
toimus hoopis mingi muu informat-henzpllerni
te suguvõsa juniorshefiks. jakirjutatud medikamendi, eestjlismaailmaga. Tä vahistati kahel kõi
rai, kuid lasti 80.000-de margas^
kautsjoni vastu vabaks. Punane õi-gusetundja
põgenes Pariisi, andis
seal pressikonverentsi,. kus nimetas
Saksamaad fashisUikuks ning palus
poliitilist asüüli. Liiduvabariigi või
niude, nõudmine Croissanfi valja­andmiseks
pole andnud seni tulemur
:si,.'kuna:seltsimees advokaat on näh
tavasti, ühinenud põrandaaluste ter
roristidega.
-kk
šiooni vahetamise katse. Sellist
/trikki!" on ameeriklased kasutanud
varemaltki. Meenutagem vaid oma­aegset
ekspeditsiooni Ararati mäe
uurde, kus pidi olema avastatud
Noa laeva osad. Tegelikult jälgit
vastavate, instrumentide abil Vene-naal.
toimunud aatomiplahvatusi. j
Aga on võimalik teine aspekt, mis
küll seniste arusaamade järgi on ehk
naeruväärne „nõidus",' kuid millega
Nõukogude Liidus võib olla tõsi ta'-:
ga, see on telepaatia ning mõtetelu-gemise
kasutamisvõimalus salaluure
otstarbel. /•
Ameerika nädalalehtedes on juba
aastaid pinud üheks sagedaseks ai­neks
niisuguste telepaatiliste ja
psüühiliste, nähete arutamine; Ja on
tuntud ühe israeliidi telepaatilised
esinemised kaugnägemise .program-mideski..
On väidetud, et Nõukogude
Liit pingutab- end tõsiselt selliste
psüühiliste nähete selgitamise .alal.
Leningradi' ülikooli juures olevat sel­leks
eriti ulatuslik uurimisasutus.
Mõned aastad ;agasi seletas USA
tuntud psüühik J. Nixön Washingto
nis, et mingid Vene esindajad on käi­nud,
tema,jutul uurimas, kui kaugele
on jõutud sel äial Ameerikas. Vene­lased
öeldakse olevat lähedal sellele,
et näiteks vastava mediumi kaudu
psüühilisel teel vahendada mõne
võõrriigi valitsuse koosoleku käiku!
Igatahes — caveant consules!
^ : ' :U^.'| E.'N.
Iäl!!illllllllllll!llllllllllllllllllll!lllllililllllllllliillllllll!lll!l!lll
; ;„MEIE: ELU- 'talituses on
müügil kõik paguluses ilmu­nud
ilukirjandus ja'suure$.':Va-likus
heliplaadid.
Illllllllll!!lii!lllliil!ll!l!llllllllllll)l||||||]||l!ill)!!!l!l!!!l|jl||;i|[
| Epp Aruja on-Korp! Filiae Pat-s
I riae1 esimees ja eesti rahvuskuk|
§ tuuri säilitamise eest võitleja* Ta 1
I lõpetas Toronto Ülikooli mikro-1
1 bioloogia alal ja on praegu haig-I
| las praktikal, et saavutada õigus-1
| tega (registered) mikrobioloogial
| tehnoloogi kraadi. §
Epp on Tartu Instituudi juha-1
1 taja dr. Endel Aruja tütar. Oma §
| lapseeas ta elas väljaspool Toron-J
|tot. Eesti keele ta õppis kodus va-1
| nemate juhatusel ja Toronto 1
s täienduskoolides. Torontosse asu- -
a - •
| misel sai Epust gaid Rajateid jäte |
flipkonnas., Varsti valiti ühe salga |
I juhiks. Praegu kuulub vanemgai-1
1 dide rühma. I
1 ülikoolis õppides astus Korp'.|
= Filiae Patriae'sse ja on nüüd selle |
I korporatsiooni esimees. Ta on |;
I veendunud sejles, et akadeemilis- 5"
I tel organisatsioonidel on täita |
Isuur ülesanne eestluse säilitami-i
| sel ja rahvusliku kultuuri viljele-1
1 misel. Korp. Filiae Patriae püüab 1
I eriti arendada oma liikmeskonnas I
1 teadmisi eesti rahva, tema ajalool
1 ja kultuuriliste saavutuste kohta. I
flgai koosviibimisel on oluliseks J
losaks üks referaat sellel alal. tei- i
5 seks lahendatakse nendel koosvii- ™
|bimistel üksteisele nooremat j a |
I vanemat generatsiooni ning püü-1
Itakse ühise vestluse kaudu ühisele?
— .' •• ^
| arusaamisele jõuda rahvuslikes ^
I probleemides. Eeloleval sügisel f
§ kavatseb tä astuda Naisseltsi kä-1
| sitoöringi, et tutvuneda eesti käsi-1
| tööga üldse ja eriti rahvariidega. J
1 Vabal ajal Epp aitab organisee-1
| rida Tartu Instituudi juurde asu^ -|
I tatavat eesti arhiivi. Tä loeb pai 1
| ju, jälgib päevasündmusi kohalikel
| ajalehtede ja ajakirjade kaudu ja |
| raamatutest eelistab neid, mis ra-1
| jatud ajaloolisele tagapõhjale.!
| Eriti meeldiv oli tal lugeda valis-1
irjandusest „Desire'd" ja eesti |
I ilukirjandusest Alma Tederi „Ilu-1
1 sad päevad". Ilukirjanduse luge-1
" miseks on üldiselt vähe aega. |
= Sportlasena meeldib Ellile ratsu-1
tamine, tennis ja ujumine. Neidf
Ita. harrastab kui aeg vähegi või-1
= maldab. J
I Koos isaga on Epp palju reisi-1
nud, eriti Vahemere ümbruses. |
Meelde on jäänud viibimine Bei-1
| rutis, k|üs oli parajasti käimas ko-1
| dusõda. Viibides seal Epp tundis 1
| igatsust eesti rahvusgrupi järele |
ITorontos, Eestlane pn töökas,!
| kokkuhoidlik ja edasipüüdlik. |
1 Meil tuleb teha kõik, et säilitada!
| eestlust ja viljeleda rahvuslikku!
| kui tuuri, et noortel oleks pinda"
1 kuhu ajada oma rahvusliku uhku-?
•=:se ja eneseteadvuse juured. i
I Soovida jääks, et eesti organi-1
| satsioonide koostöö oleks parem, š-
|Mida üks organisatsioon teeb se-|
|da ei pruugiks teisel organisatsi-i
oonil hakata maha kiskuma, või I
| hakatakse seda tegema, mida tei-1
I ne organisatsioon on juba alusta-1
| nud. See nähe peaks kaduma. 1
Heites pilgu tulevikku, leiab!
Epp Aruja, et eesti ühiskonna tu-1
? gevus ja tulevik oleneb kodusest §
rahvuslikust kasvatusest. Kodu 1
oma rahvuslike traditsioonidega i
kasvatab lapsed eestlasteks ja §
| oma rahva õiguste eest võitleja-1
teks. ^
I O l l S I I D I i a i l O n i ! t O l l l l ! ! S I ! g i l l l!EnS! i l | ] | [ ; i ! ! J I ! I ! l | ! ! 9 1 ! | | ) | | | | l | | | u | i .8
ist sa sea
Inglismaal kavatseb üks grupp ini­mesi
minna elama kiviaja olukorda.
Käesolevast sajandist kavatsevad
nad kaasa võtta ainult sünnikontrol-li
tabletid, et vältida „kiviajä inimes­te"
sündi. Ainukeseks probleemiks
on see, et inglismaa ehitusmäärused
ei luba enam kusagile ehitada kivi­aja
kohaseid elamuid.
Täht Ühendriikide lipus ei ole tõe­liselt
täht vaid „molet" (ratsaniku
kannuse sakilise äärega rattake). See
kuueharuline „täht" võeti Georg
Washingtoni perekonna vapilt kui
edasirühkimise sümbol Ühendriikide
lipule. • a ';
Kellelgi ei' tunda aeg nii ruttu
mööduvat kui sellel, kes peab maks-,
maalimentea ; , .