Meie Elu = Our life, January 8, 1981

              la
,3«ele Elu" nr. 1(1612)1981
Publlshedby Estonian PublishingCo.T^^
niae rfouse, 958 Broadyiew Ave., Toronto, Ont. Ganada.
M4K2R6
Toimetajad:H. Rebane ja S. ¥eidenbaüm: Toimetaja New
Yorgis B. Parn^ing,y473 Luhmann Dr., New Milfoird, NJ.p
USA. Tel.'(2Q1) 262-0773. 'V.' •':'^V , •
„MErE: ELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.:
Asut.A. Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave.,Toronto, Ont. M4K-2R6 Ganada — Tel.,466-095^
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp., kl. 9 h.
-5 p.i., esmasp. ja neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l.
„MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas^ 1 a. |30.00;6 k.
.00, 3 k. 111.00; USA-sse 1 a. $32:00, 6 k. |17.00;3 k.^
V I H M A V E E R E N N I D J A T m UD
ALUMIINIUM A K N A D J A U K S ED
LÄTI ETTEVÕTE •I.
St. W. Toronto,
Võtke ühemdlaBSf firma omanikuga. Ei mingit vahemeest.
.50; Ülemeremaadesse: 1 a. 136.00, 6 k. |18.00, 3 k,
.00. Kiripostilisa Kanadas: l a . $14.50, 6 k.^|7.25. Kiri-ja
lennupostilisa ÜSA-sse: l a , |16.50, 6 k.:|8.25. Lennu-vpostilisa
iitemeremaadesse: l ä . : | 3 2 7 5 , 6 k. $16,40.
Üksiknun;ibef-^.55<?. •
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul: esiküljel |4.00, teks­tis
|3.75, kuulutuste, k
20. jaanuaril toimub peremehe va»
Inetus Valges Majas: Ronald Reagan
kui uus USA president õnnistatakse
ametisse ja asub Juhtima ameerika
rahvast oma poliitlliste-sotsiaalsete
arusaamade, millega ta võitis vali­mised,
kohaselt. 1
Seni antud intervjuudes lubab
oma ettepanekuist kinni pidada, kui­gi
annab mõista, et kõik muudatu­sed
ei ole teoistatavad üleöö küsi­mustes,
millede ülesejiiitus on kest­nud
rida aastaid. Reagani poliitika
kujunemisi oodatakse suure põnevu­sega
nii oma rahva hulgas, kui ka
välispoliitilises 'Osas riikidevahelises
peres. . . \ : . „.';.. :
Reagani valitslis on koostatud nM
ütelda mõõdukate konservatiivide ri­dadest,
kelle arusaamad on ühtunud
uue presidendi mõttekäikudega. US^
siserindel seisab uuel presidendil tu­lejoonel
võitlus inflatsiooni vastu.
Ta lubab endiselt rakei|daaa järgmi­seks
kolmeks aastaks tulumaksu 10-
protsendilise yähendamise. See on
seda rasjkem ülesanne, kuna tööpuu­duse
süvenemine vähendab, omalt­poolt
veelgi valitsuse tulusid.
Uus president ei kavatse suure­maid
sotsiaalaabirahade reforme. Ta
peab vajalikuks, et inimiesed,
toeliselt kannatavad puuduse
peavad riigilt toetust saama seniste
normide alusel. Küll tahab ta sisse
seada täpsema konti^olli nende suh­tes,
kelle tulu on küllaldane ja rahul­dav;
ei saa asjata kumata valitsuse
•'kassat; r^---
Reagan ei pea otstarbekohaseks,^!
keskvalitsus valitseb kuni 80% riigi­maadest.
Väljaarvatud avalikud par­gid,
tahab ta riigimaad tagasi suuna­ta
kohalike osariikide haldusse, kes
on võimelised neid hooldama vähe­malt
sama heaperemehelikult kui
teeb seda keskvalitsus.
Rahvusvahelistes vahekordades
asub tulipunktis uuel presidendil va*
hekord Nõukogude Liiduga. Ameeri­ka
rahvale tuleb selgeiks teha, et ve­nelased
ei ole ^ümme
.või teiste sõnadega, et neid d tstr-'
vStse eriti karta. Nõukogude Liidule
tema võimalikes, agressioonides, näi­teks
võimalikult Foola vastu, peab
talle näitama, et Venemaa ei ole Sse-varustav,
pole seda kunagi olnud ja
i^ajab hädasti rahvusvahelist kauba­vahetust.
Kui Nõukogude Liit ei ta­ha
rahus elada, siis tuleb rakendada
majanduslikke vahendeid. -'
Ajamerre yajusiud aastat 1980, peetakse mõnevõrra pöördeliseks.
Afganistani anastamine ja selle tõttu rangema hoiaku võtmine.
Moskva vallutamispoliitika vastu: Moskva olümpiaadi boikotee­rimine.
Poola tööliste taotlused ja Kremli invasiooni ähvardused.
USA kontroversiaälse presidendi ja kõige pahempoolsema USA
Kongressi maahbisemlskaotused viimastel USA valimistel. Ronald
Reaganilt loodetakse Imemeest, kes asub mitte ainult USA presi­dendi
tähtsale toolile, vaid ka vaba maailma juhi kohale. Kuid tal
seisab ees tohutu suurte ja keeruliste küsimuste lahendamine. Sa­ma!
ajal on vaja pidurdada inflatsiooni ja tõsta tohutu suuri kulu­tusi
nõudvat ÜSA sõjalist võimsust. Oh vajalik peatada Kremli vai-
Imtamispöliitikat ja rünnakuid oma väiksemate naabrite, vastu» ..
damise küsimuses tialeb Nõukogude
Liidule selgeks teha, et kui.Moskva­le
tehakse järelandmisi, siis peavad
sealtpoolt tulema omapoolsed kont­sessioonid.
Meil ei ole vajali'k pikemalt peata­da
möödunud aasta pöördelise täht­susega
poliitiliste sündmuste juui'es,
millest palju räägitud ja palju kirju­tatud.
Meile puurima tähtsusega on
^kahtlemata R. Reagani 0 võit J. Car-teri
üle ja pahempoolse hoiakuga
U^Ä kõikvõimsate senaatorite kao-
V tused USA möödunud valimistel.
Poola töölised taotlevad enda vabas­tamist
kommunistliku partei ja
Moskva; diktatuuri alt. Need sünd­mused,
mõjutavad 'ka olukordi Balti
riikides ja Eestis.
munistliku kolhoosisüsteemi juures
on Venemaa näljas jä ekspordib mil­joneid
tonne teravilja, et oma rahva­masse
toita.
Reagan ettevaatlik, kuid soovib Hii­na
arengut suunas, kus teda saab tu­levikus
võtta kui riikide pere võrd­set
liiget.
Ka on Reagasa ettevaatlik Puna Hii­na
relvastamise kiisimuses USA
poolt. Ta ei taha midagi sellist ette
võtta, kus võib kujuneda olukord, et
Hiina 'ründab U^-d viimase oma
•relvadega. - :
kordades Egiptuse ja Iisraeli vahel,
tahab uus president jätkata valitsuse
senist toetavat poliitikat ja näeks, et
need vahekorrad peagi leiavad lõpp-
Kogu Lähls-Ida küsimuses peab
USA maailmale selgeks tegema, et
see ala on USA huvipiirkond Ja kon­frontatsioon
võib tekkida nendegap
kes seda seisukohta ignoreerivad.
Inhnõiguste küsimusi peab Reagan ,
väga oluliseks rahvusvahelises ulatu­ses
.,. Ta on väga hästi teadlik, et
rida maades, nagu Nõukogude Liit,
Kuuba, EI Salvador ja teised, puudu-nimõigused
täiesti.
näib, et Reagan uue preslnden-dina
on küllalt teadlik suurtest prob-leemldest>
/. milliste lahendamisele
tuleb asuda. Millise järjekindlusega
ta küsimuste juures suudab. püsida,
Tähtis on, et räägitakse ja kirjuta­taks
Moskva kommunismi kriisist.
Poola ja Afganistani sündmused on
ainult kaks tähtsamat sümptomi
suures kriisis. Maailma kommunis­mi
revolutsiooniline doktriin, milli­ne
haaras paljusid maailma rahvaid
20-ndal sajandil, on lukustunud krii-siliste
nähtuste tõttu. Sellest kriisis];
kirjutatakse, et Venemaa steppidest]
kuni Aafrika ja Kariibimere piirKon-'
dadeni on kommunism majandusli
kus kriisis, ja kommunismi ideoloo­gia
ei võlu enam kedagi. Tagasilöö­gid
on suuremad, mis osaks on.saa­nud
Moskva' kommunismile aastast
1917. Kuigi ikommunisiin valitseb
praegu veel 1,4 ml jardi inimest -
F. Castro valitseli 10-miljonilist
depressiooni haardes Kuubat ja eks-porteerib
dmä tööpõLgureid ja krimi­naalset
elementi USA-sše. See on
ohtlik mäng, sest nendest võidakse
kujundada invasiooni armee, kes va­bastab
Kuuba ühel hea^ päeval. Kom­munistlikud
parteid Ida-Europas
kaotavad järjest oma mõju Poola
sündmuste jakä selle tõttu, et N. Lii­du
majandus on halvemas olukorras,
kui kunagi varem. Tagasilöögid Afga­nistanis
ja Moslemi riikide vaenulik
hoiak Afganistani okupeerimise pä-,
rasi: muudavad põhiliselt senist olu­korda
maailmas • Moskva kahjuks.
Hiina kommunism pn liikumas. Mao-ism
on surnud ja uued juhid vaata­vad
kapitalistlike maade suunas.
Üteldakse, et Moskva kommunist­lik
ideoloogia on surnud. Ainukene
paik, kus Moskva kommunistlik ideo­loogia
veel elab on Marksismi-leninis-imi
Instituut Moskvas, kes õigustab
kõike seda, mis Kremli seltsimehed
ette võtavad.
Moskva kommunism on kujune­nud
brutaalse sõjalise jõu baasiks;
mida kõik vihkavad ja kardavad.
Peamiseks tagasilöögiks on ikka
rohkem selle arusaamise levimine, et
Moskva kommunistlik majandussüs­teem
ei tööta ja on jõudnud täieliku
pankroti lävele. Moskva kommunis­mil
ebaõnnestus kujundada ja luua
Lenini poolt propageeritud klasside­ta
ühiskonda. Ukraina põllumajan­dus
oli Euroopa vilja aidaks. Koni-
Kõik need tagasilöögid N. Liidus
muudavad aga Ji. Liidu veelgi ohtli­kumaks,
sest kui kommunistlik ideo­loogia
enam; kedagi ei võlu, siis ee­listavad
Kremli juhid kasutada oma
sõjalisi jõude oma eesmärkide taot­lemiseks.
Afganistan oli üks Moskva
agressiooni ohver. Kui enne Teist
maailmasõda Inglise impeerium oli
maailmamerede valitseja, siis olr Ing­lismaa
võimsus ülesehitatud väga
lihtsale vormelile. Inglismaa ehitas
poole rohkem ristlejaid, kui kõik
teised mailmariigid kokku. Moskva
maailmavallutamispoliitika näib ole­vat
ehitatud taolisele vormelile. N.
Liit ehitab Puna-Armeed, mis on poo­le
suurem kui USA armee. Kui USA
sõjaväes on 2,050,000 sõdurit, siis
ÜSSR omab 4,158,000 meest relvade
all. USA-r on ainult i2,3(K) tanki, N.
Liidul on aga 50,000 tanki. Allveelae­vu
on üSA-1 ainult 81 ja N. Liidul 257
allveelaeva. Sõjalaevu on USA-l 173,
kuid N. Liidul on 289. See sõjaline
üleolek on suureks ähvarduseks ko­gu
vabale maailmale. ÜSA poolel on
reetlik äraandmine, kapituleerujni-"
ne. •.•
Eeltoodud asjaolud märgitsevad
M. Liidu nõrkusi ja kriisi nähtusi
ning kommunismi ainukene levitami­se
viis on sõjaline vallutamine vägi­valla
ja terrori abil. Pessimistid mär­givad,
et Moskva on senini kõik
omad Sisemised ja välimised rasku­sed
lahendanud ja saab üle ka prae­gusest
kriisist. Moskva eksporteerib
igal aastal kuni 50,000 väljarändajat,
üle Viini vabasse maailma, kes tule­vad
USA-sse ja enamik, kes välja
pääsevad, on kommunistliku hoiaku­ga.
Need tungivad oma rahvuslikes­se
organisatsioonidesse, kel on suur
mõju USA poliitika kujundamisel.
Aga nad tungivad ka USA ja Kanada^
ülikoolidesse, kus professoritena kas­vatavad
selle mandri noorust N. Lii­dule
"sõbralikus vaimus.
Pessimistid märgivad, et Poola töö­liste
taotlused hävitatakse samal vii­sil,
kui omal ajal suruti maha Ida-
Saksamaa, korduvalt Tshehhi ja Un­gari
rahva iilestõusud. Kõikvõimas
KGB salapolitsei likvideerib kõik si­semised
dissidentide iiikumised.
Selle tõttu on ette näha, et N. Lii­du
sõjaline ähvardus aina suureneb
ja sõjaoht läheneb. Lähis-Ida õli-alJikad
on suures ohus. Kuid löoda-
,me, et uus Ronald keagani administ-iratsioon
astub kindlalt sellele äh­vardusele
vastu.
\ 55 University Ave., Toronto, Ontario, M5J 2H7
nmi wdmisttifakse k&
LäÜärl
9 Queen St. E . Toronto (Y^nge juures) — TeL 368-5011
Meil on rikkalikus valikus Importeeritud lõngu, iceland lopi lõng, al-paca,
anchor needlepoint lõng, kroy lõng J.t. Sobivad varrastel
Ja kamg^telged®! kudumiseks, põlinixiüseks,^
ja sõlmimiseks (macrame),
HUVITAVÄIP MATERJALE KÄSITÖÖKS
MUSTRIGA ^ ' Kanvaa mitmes värvis ^ . SOODS^^^
Avatud: esmasp.,--'kolmap.9---6,ndjap./ reedel 9—8, laup. 9.30-4.
Meie teine äd: W Broadview Ave Tor. - Tel. M 3-5 p.l.
Poola tööliste üldstreik Ja nende
nõudmised oma olukorra paranda­miseks
on häirinud Moskvat, kui
kommunistiku korra vaimset juhti
ja võimutsentnimit. Teiste kommu­nistlikke
maade töölised võivad sel­lest
nakatuda ja hakata korraldama
streike ning nõudma olukorra paran­damist.
Tulemuseks võib olla Mosk­va
autoriteedi vähenemine ja kom­munistliku
bloki lõhenemine, kauge­leulatuvate
tagajärgedega. Moskva
bn huvitatud, et Poola tööliste streik
mis algas 4. aug. ja kujunes mõne
päevaga üldiseks streigiks, kus esi­plaanile
tõusid poliitilised nõudmi­sed,
jääks lokaalseks nähteks ega
ohustaks konmiunistlikku korda. Sel­le
välthniseks Poola on sisse piira­tud
Varssavi Pakti riikide sõjalistest
Jõududest. 10,000 tanki Ja 730,000
meest on valmis sisse marssima vas­tava
käsu saamisel, et kaitsta, kom­munistlikku
korda.
Poola tööliste streigi põhjuseks oli
kommunistliku korra halb majandus­lik
süsteem, mis läheb vähjakäigüs
edasi: Tööliste palgad on madalad,
nad oii tüdinenud lõputust seismisest
sabades .toitainete poodide ees. Liha,^
jahu, suhkrut ja teisi toitaineid ei ole
tihti poodides saadaval. Tööstussaa-dused
cn halva kvaliteediga, korteri
saamiseks tuleb perekondadel ooda­ta
8 kuni 10 aastat,, auto hinnaks on
20-ne kuu palk. Streikivad töölised
seletavad, et halva liiajandusliku olu­korra
põhjustab kommunistlik kord
ja nendel on õigus nõuda sotsiaal­seid
reforme, et inimväärselt elada.
KARL MARXIL OLI ÕIGUS
Selgitades kapitalistliku korra puu­dusi,
Karl Marx kirjutas, et poliiti­liste
kriiside põhjuseks riiklikus elus
on majanduslikud raskused. Poola
on majanduslikes raskustes ja tule­museks
võib olla see, mida Kari
Marx ennustas. Üldstreigi alguseks
Poola majandus oli jõudnud katas­troof
ilisse olukorda. Tem.a toodang
(gross national product) vähenes.
Selle eliistamiseks ning rahva elatis-täseme
hoidmiseks valitsus on tei­nud
välisvõlga 23 miljardi dollari
suuruses. Võla protsentide tasumi­seks
kulub 80% ekspordi tuludest.
Eksport selle juures on vähenemas,
sest Poola halva kvaliteediga töös­tuskaubad
ei ole suutelised võistle­ma
välisturgudel teiste maade vasta­vate
ksfupadega. Tulu kivisöe ek&por-,
dist vähenes, kuna toodangu vähene­mise
tagajärjel esmajärjekorras kae­takse
oma tööstus ja jõujaamade
vajadused. Põllumajanduse toodang
vähenes 12?/o. Valitsus eelistab riik­likke
kolhoose, varustades neid es­majärjekorras
põllutöö masmatega
ja väetisainetega. Eramajanditele
müüakse neid teises järjekorras ja
PANKROTIS
kõrgemate hindadega. Era majandite
põllusaadused tuleb müüa riigile, sel­leks
määratud, madalate hindadega,
mis talupoegi kuidagi ei erguta end
pingutama ja produktsiooni tõstma.
Möödunud aastal-teravilja toodang
olic 8 miljonit tonni vähem kui vaja­lik
rahva toitmiseks. Samuti ei ol­nud
küllaldane liha ja piimatoodang.
Puudujääkide põhjusteks loetakse
ikommunistlikku plaanimajandust,
mis ei saa olla küllalt ettenägelik,
et korraldada ning juhtida rahvuslik­ku
toodangut üleriiklikus ulatuses.
Viimase näitena on toodud ette, et
möödunud aastal, kevadise külvi
ajal olid kasutamisekõlbmatud taga-varaosade
ja õlide puudusel 15,000
traktorit ja 700 veoautot. Majandus­likud
raskused on tõsised.
KRIISi LÕPP EI OLE NÄHTAV
Möödunud detsembris, kommu­nistliku
i bloki riigijuhtide nõupida­misel
Moskvas lepiti kokku, et kom­munistliku
partei juhtivat osa igas
kommunistlikus riigis tuleb säilita­da
ja Brežhnevl doktriini kohaselt
N. Liit. on kohustatud kaitsma kom­munistlikku
korda teistes riikides,
kui see on ohustatud reaktsionääri-liste
elementide poolt. Avaldati loo­tust,
et Poola saab ise üle oma sise­misest
kriisist, kjüd Varssavi pakti
riikide sõjalised jõud jäävad igaks
juhuks Poola riigi piiridele, et vaja­duse
korral kaitsta seal kommunist­likku
korda.
Olukorra parandamisesks Poolas,
kommunistliku partei presiidiumis
on leidnud aset suured muudatused.
H^st liikmest 10 ön asendatud uute­ga,
et riigi majanduse juhtimist pa­remaks
muuta. N. Liit on andnud
Poolale laenu 1,3 miljardi dollari suu­ruses
ja läbirääkimised on käigus, et
USA-lt ja teistelt riikidelt läänes
täiendavat laenu saada 8 miljardi
dollari suuruses. Kas sellega suude­takse
parandada Poola riiklikku ma­jandust
on küsitav, sest Poola riik­lik
plaanimajandus nagu teistes kom­munistlikes
maades, on halvanud
kohaliku initsiatiivi produktiivsuse
ning põhjustanud tohutuid puudu­jääke
paljudel aladel.
Brezhnevi doktriini põhimõttel
kommunistliku ^korra kaitsmine Un­garis
ja Tshehhpslovakkias andis tu­lemusi,
kuna see oli teostatav maa
sõjaväelise okupeerimisega ja kõva­käelise
Moskvale kuuleka valitsuse
ametisse panemisega. Tööliskond
nendes maades jäi passiivseks pealt­vaatajaks.
Poolas nõuavad sotsiaal­seid
reforme 10,000 töölist. See on
uus tegur, mida Brezhnevi. doktriin
ei kõrvalda. Vajalikud on tõelised
sotsiaalsed reformid, nii valus kui
>see ka on kommunistlikule diktatuu-i
- n ' i i r r r m m e
MOSKVA ARVESTUSED
OLID VALED?
M. LUdu sõjalised
Jõud okupeerisid Afganistani Ja moo­dustasid
seal Moskvale kuuleka va­litsuse.
Afganistani rahvas, keda
peale Chhigis Khani ei ole suutnud
Iseegi valitseda, avaldab vene oku­pantidele
visa vastupanu Ja ründab
neid sissisõja taktika kohaselt. Ve­nelaste
kaotused Afganistas^s on kül-suured.
Vene okupatsiooni tagapõhja sel­gitamisel
Londoni Sunday Times on
tulnud arvamisele, et Moskva saatis
Afganistani N. Liidu sõjalised jõud
suure kiirusega, et ameeriklastest
ette jõuda, kes -Moskva arvates tule­vad
karistama Iraani USA saatkon­nahoone
vallutamise ja pantvangide
võtmise pärast. Ameeriklastest taheti
ette jõuda ning valmis olla Iraani oli^
väljade kaitsmiseks, et need ei sa­tuks
ameeriklaste valdusesse. Selleks
M. Liit vajas sõjalisi baase Afganis­tanis,
Iraani riigipüri vahetus lähe-
Afganistani tolleaegne, president
Hafi-ZuUah Amin keeldus neid and­mast
N . Liidule ja Moskval ei jäänud
üle tdst teed, kui okupeerida kogu
Afganistan ning m(>odustada seal 'N.
Liidule sõnakuulekas valitsus. Afga­nistani
pealinna Kabuli saadeti suu­re
saatkonnaga N . Liidu siseministi^i
abi, kindral Victor Paputm. See kor­raldas
vastuvõtu president Aminile
ja kasutas juhust tema mürgitami­seks
toiduga, mille valmistasid N.
Liidu saatkonna kokad. Paputini sur­vel
määrati uueks presidendiks
Moskvale kuulekas Babrak Karmal,
kes oli valmis avaldama palvet N.
Liidule, et see saadaks oma sõjalised
jõud korra alalhoiu mõttes Afganis­tani,
et seal kapitalistlike imperiar
listide poolt juhitud terroristid ei
saaks haarata võimu.
Moskva üllatuseks president Car-ter
ei läinud oma aõjaliste jõudude­ga
Iraani karistama ja N. Liidul on
raske selgitada maailma avalikkuse­le,
miks ta okupeeris Afganistani ja
peab seal pidevat võitlust kohaliku
i^ahvaga.
Arvestades seda, et N. Liidul on
Iraani riigipiiri läheduses enne Afga­nistani
okupeerimist 30 diviisi, kelle
kohaletoomine läbi metsiku maas­tiku
võtab palju aega, näib tõenäo­sem
olevat, et N . Liit oli kauemat ae­ga
ettevalmistanud sõjalist inter­ventsiooni
Afganistanis ja võimalik,
et ka Iraanis. Ainukene, mida ette
ei osatud näha, oli afganistaanlaste
vabaduseärmastus ja sõjakus, mille­ga
sissetungijad seal vastu võeti. Või­malik,
et Mi Liit sooviks oma sõja­lised
jõud Afganistanist välja tuua,
aga prestiizhi mõttes peab need seal
pidama ning jätkama kohaliku rah­vaga
võitlust, mis tema käed seob
resoluutseks tegevuseks Poola piiril.
FINN HOME BAKERY & DELIGATESSEN
281 DANFÖRTH AVE. - Tel. 4633331
Soome pagarisaadused — kardemoni-saiad,
struudelid, soome tordid, lihapi-rukad.
Soomest sissetoodud delikates-
Soome rukkileib
Avatud teisip., kolmap., neljap. 9—6, •
reedel 9—7, laup. 8-r-3.
Esmaspäeval suletud. 1
'ÜDI