1977-04-22-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
4: REEDEL, 22. Ap^ujj-L —- FRIDAY, APRIL 22 „Meie Elu" nr, 16 (1419) 1977'
MÄLESTUSMÄRK TEISEST MAA estlostf
Hamiltoni Eesti
H, E. V. ü.-gu aasta^kokkutulefc
toimus 3. aprillil Y WCA ruumes, peaaegu
poolte ühingu liikmete osavõtul.
Koosoleku avas ühingu kauaaegne
esimees A. Jurs, kes valiti ka
koosoleku juhatajaks. Protokollijaks
valiti E. Linda ja.
Vaikse seisakuga mälestati läinud
aasta jooksul niulda varisenud A.
.Rebast ja R. Magi,.õpetajat A. Kivisikk^
ning pr. L. Niinvee'd. ••,' i
Ühingu tegevusest andis aru esimees,
kelle eestvedamisel sai teoks
Baiti Veteranide' Korpus Hamiltonis
ning pandi ka alus balti veteranide
organisatsioonile kogu Kanada ulatuses.
Olles ^Ülemaailmse Eesti Vabadusvõitlejate
Keskuse abiesimees; on
A. Jurs organisatsiooni II Maailmasõja
väeüksuste ja lahingutandrite
mälestusmärgi välja andmise korraldaja.
Toimunud kokkutulekul said
II Maailmasõjast osavõtnu märki
A. Jurs, A; Voode,-.H. Lember, E.
Lindaja, L. Ploom, F. Koger, M. Per-tens,
E. Tiilen ja' 0. Poltov.
Meed mälestusmärgid ei ole, mõel-
' dud mitte ainult võitlejate liikumise
liikmetele, vaid tuleksid annetamisele
kõigile soovijaile, kellel prl vastav
kvalifikatsioon.
. Vaatamata juhatuse püüdlustele
on' siiski läinud aastal korraldatud
üritused olnud osavõtjate osas napivõitu
ja tihti jätnud; korraldajatele
ki bes tus tunde. Pai j ud meie kaasmaalastest
on unustanud kohustuse oma
maa ja rahva vastu, rääkimata meie
noorema põlvkonna järelkasvust.
Kassaaruandest, mille esitas L.
Ploom, nähtus, et • ühingu rahaline
läbikäik esmakordselt ületas $4.000
ja oli lõppenud väikese puudujäägiga
Tegevuskava esitas- ühingu sekretär
E. Lindaja, milles, muu hulgas
toetati Liidu seisukohti kodumaalt
tulevate ,„kultuuritegelastega" ja üldiselt
kodumaaga suhtlemise küsimuses.
Tegevuskavasse võeti ka Sõjameeste
Suvepäevade korraldamine
Seedriorul Ja mälestusmärgi püstitamine
A.: Rebasele ja H. Riipalule.
• Valimiste tulemused olid: esimees
— A. Jurs, juhatuse liikmeteks — A.
Voode, M. Pertens,_L. Ploom ja E.
Lindaja. Kandidaatideks — I;.' Koger
ja K, Merimets. Revisjonikomisjoni
A. Pärna, F. Koger ja V. Tera,
kandidaatideks H. Lember ja A. Kübar,
Esindajateks Liidu esinduskogusse
valiti H. Lember, E. Lindaja,
L. Ploom ja V. Tera.
Sõnavõttudes kerkis ülesse ühingu
eestikeelse nime küsimus. Samuti
arutati suvepäevade korraldamist ja
ehituskrundi omandamist.
Koosolekule järgnes omavaheline
koosviibimine, mille kestel näidati
filmi II Maailmasõjast.
Rohke arvuline osavõtt koosolekust
ja sõnavõttude hulk andis indu
uuele juhatusele.
Grupp eestlasiVäncouverisotsustasid
üheskoos kprterimaja omandada.
Enamus pooldasid juriidiliselt
„Strats Title Act" alusel registreeritud
korterimaja põhimõtet. Arutati
maja ehitamist, samuti grupina sisseostmist
valmisehitatud korteri-majja.
Üldiselt aga pooldati uue maja
ehitmise mõtet, kuna sus oh võimalik
oma erinõudeid rakendada ja
veel/olenedes krundi asukohast ja
tsoonimisest, ehk oleks sinnajuurde
ka võimalik Eesti Seltsi klubiruume
kombineerida.
Koosolekul registreeriti 12 korteri
omandajat ja pole kahtlust, et see"
arv tunduvalt kasvab. Et üritust
kõigile huvitatuile seatavaks teha,
korraldatakse informatsioonikoos-olek,
millest on osa võtma kutsutud
ka eriteadlased. Samuti, on seal uutel
korteri soovijatel võimalik registreerida
ja valitakse ka • majaühingule
ajutine juhatus. . : "' .
Koosolek toimub Meie Kodu aulas
pühapäeval, 1. mail käesoleval aastal
kell 1 p.l.
R; Kreeni
kN-fahyüsppliitiirno
sose
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
rahvuspoliitiline komisjon pidas laupäeval,
16, aprillil komisjoni esimehe
H. Tederi juhatusel koosoleku,
kus lähemalt olid kõne all eesti noorte
rahvusliku kasvatuse küsimused.
Ettekandega küsimuse kohta esines
komisjoni liige Inga Toomes, kes on
juhtivalt tegev eesti gaidluses.
Qma. kokkuvõtlikus ettekandes Inge.
Toomes märkis, et meie noored
kasvavad ülesse võõras ühiskonnas,
mistõttu nende eestimeelsus ja eesti
id jn tsus ei kasva • nendes mitte loo-
. malikult. ;Neid.:;bn vaja eestlaseks
kasvatada, mis asetab suurima vastutuse
eesti perekonnale, kes peab
seda kasvatustööd .teadlikult,, sihikindlalt,
ja Järjekindlal j: tegema. Vanemate
eeskuju on seejuures suurimaks
kasvatajaks, r
Teismelises eas peab noorel olema
oma tähe eestlane olla. Sundimisel
selles eas pole: enani pai j u mõtet.
Käskimise Ja keelamisega, pele-tatakse
iseseisvalt mõtlevaid noori
•eestluse juurest eemale. Eesti noored
välismaadel on ülesse kasvanud
demokraatlikkudes ühiskondades,
kus eriarvamiste ja eriseisukohtade
avaldamise eest ei mõisteta hukka.
'Kodu kõrval on eesti koolil, Ja eesti
noorteorganisatsioonidel suur
: täktšuS noorte eestluse juurde köitmiseks
.Eesti kodu, eesti kool ja
eesti organisatsioonid moodustavad
eesti ühiskondliku terviku, mida eesti
noortele on vaja, et nad kasvaksid
eestlasteks. . -
Keel on keskse tähtsusega- eestluse
säilitamisel ja eesti keele püsimine
meie noorte juures ön meie
kõige teravamaks probleemiks.
Tuleb senisest rohkem rõhku panna
nende eesti vanemate õhutamiseks,
kellel on eelkooliealised; lapsed, et
nad oma lastele eesti keelt õpetaksid
ja nendega seda keelt kõneleksid.
Just eelkooli^aliste laste, õpetamisel
on väga suur tähtsus, sest siis nad
õpivad keelt nagu loomulikult ja on
vastuvõtliku juhtimisele. Seetõttu
on ka eesti lasteaial meie noorte
kasvatamisel väga suur tähtsus. Lasteaiast,
saadakse tugev alus nii eesti
keele kui; ka eesti meelsuse osas. ...
Rohkem tööd \tuleb feha ka teismeliste
eesti noortega, kes enamikus
omavahel kõnelevad asukohamaa
keelt, et nendes tõsta eesti keele rääkimise
tahet, • Meie ajakirjandus
võiks rohkem esile tõsta eesti noori,
kes oma püsiva eesti keele rääkimi-
Eesti Organisatsioonide Liit Läänerannikul
esimees B. Tesnov, andis
14. aprillil jutuajamise eesti ajalehtede
'kirjasaatjatele Väncouveris.
Ta toonitas, et Lääneranniku Eesti
päevade eeltööd toimuvad edukalt.
Kõigi tundemärkide järele otsustades
tulevad päevad 10—15 juulini rekordilised
osavõtjate poolest.
Peokõnelejaks on lubanud, tulla
Eesti Liit Kanadas esimees Robert
Kreem.
Korterisoovijail pöörata: Harry
Muld, 7362 Sussex Ave., Burnaby I,
B.C. Telefon;434-1466 (area code 604)
ösear Müllerbeek jä
ihkel Voore said
stipendiumi
Canada Council andis 46000 dollari
suurused stipendiumid edasiõppimiseks
Öscar Müllerbeckile ja Mihkel
Voorele. (j)scar Müllerbeek õpib
keeli ja Mihkel Voore ajalugu. Nad
lõpetavad Toronto Ülikooli sel kevadel
J a jätkavad õpinguid magistrikraadi
saamiseks.
sega silma paistavad. Ka on tervitatavad
intervjuud eesti noortega,, kes
mingi saavutusega eesti keele või
kultuuri alal silma paistavad.
' On ebareaalne loota, et kõigist
meie noortest saavad otsesed välis-võitlejad.
Osa. noortest rakendub
siiski ka välisvõitluseks, kuna. osa
rakendab oma energia eesti noorsootöö
. või kultuurilise tegevuse aladel.
Kõiki noori, kes.vastavalt oma huvialadele
. on . eesti ühiskondlikku
töösse rakendunud, on meil. vaja, et
välis-eesti ühiskond saaks püsida pikas
perspektiivis. Siis püsib ka meie
välisvõitlus., •
.Mida rohkem on tolerantsust meie
ühiskonnas, seda väiksem on .vähe
noorte ja vanade vahel ja seda kergem
.on suuremal hulgal noori meie
ühiskondlikku tegevusse tõmmata.
Kasvatusmeetodid, ori muutunud Ja
•meil tuleb nendega kohaneda. Tänapäeva
kasvatuslikud normid on .vabamad.
Tuleb rohkem vaielda, arutada
Ja selgitada kui käskida. Sihilik
negatiivne kriitika aga, millega ei
käi kaasas konstruktiivsed parandusettepanekud,
nõrgestab, meie ühiskonda
ja peletab noori me ühiskonnast
eemale.
Inga Toomese ettekandele järgnesid
elavad läbirääkimised. Sõna võtsid
komisjoni liikmed H. Lupp, Regina
Heinar, U. Petersoo, H. Teder,
Anne Tüll,;E. Salurand, T. Tõsine, J.
Pahapill, L. Kahro j J., tõstes üles
mitmesuguseid meie noorte juures
eestluse kindlustamisega ühenduses
olevaid küsimusi.
Mitmetes sõnavõttudes rõhutati,
et noorte juures eesti keele säilitamiseks,
.noorte eesti ühiskonnas
hoidmiseks ja seal kaastöötajateks
kasvatamiseks ei ole probleemiks
niivõrd noored ise, kui nende vanemate
hoiak oma laste kasvatamisel.
Kodu on eestluse taimelava,
rõhutati sõnavõttudes, ja kui mõnedes
nooremates perekondades lastakse
lapsed ingliskeelseks kasvada
ja nendega räägitakse inglise keeles,
siis ei saa siin lasteaed ega suvekodud
palju aidata. Koolieelsel kasvatusel
on suurim tähtsus eesti noorte
eestlusele säilitamisel ning küsimuse
raskuspunkt langeb noorematele vanematele.
Suur osa neist aitab tõsiselt
kaasa noorte rahvuslikule kasvatusele,
viies lapsed lasteaeda ja
täienduskooli, on aga ka neid, kes
sellest ei hoolija need perekonnad
on probleemiks. •
. Eestikeelset täiendusharidust saavate
laste suhtes ja eesti noorte organisatsioonides
tegelevate noorte
suhtes peeti oluliseks, et neile kasva
tatakse rahvuslikku uhkust olla eestlane.
Koosolekul käsitati veel mõningaid
rahvuspoliitilisi päevaproblee
me. EKN esimees U. Petersoo tõstis
üles eestlaste küüditamiste mäles-tusaktustest
osavõtu küsimuse. Sel
aastal on 14, Juuni mälestusaktus
korraldada eestlaste juhtimisel ja
eestlaste senisest suuremal määral
küüditamiste mälestamisest osavat
Uue kokaraamatu
reftseptid ingliskeelses
Üldise populaarsuse saanud kahes
keeles eesti kokaraamatu retseptid
on jõudnud nüüd.ka ingliskeelse ajakirjanduse
veergudele. USA-s ilmuv
„Burbank Daily Review" avaldas
sealt õpetused . shokolaadikoogi;
kringli ja liivakoogi valmistamiseks.
Retseptid juhatas sisse' samäpikk
sõbralik kirjutis Eestist,' eestlastest
ja kokaraamatu koostajast Viivia
Piirisillast koos pildiga.
Kokaraamat läheb ^nagu soojad
saiad" ja sellest tuleb Juba kolmas
trükk.. .•
s*0
emuss
umssvoistluslte
Laup., 16. apr. toimusid Torontos
muu kultuuri kõrval ka eestlaste
ujumisvõistlused koos Elizabeth
Recreation Centre ujujatega, kus
treeneriks on pr. Kreem.'
Küna eesti noorte registreerimine
oli liig väikearvuline, otsustati dual-voistlus
läbi viia. Kohal oli 15 eesti
ujujat ja 15 teisest klubist, kes andsid
tõhusat konkurentsi meie ujujatele.
.
Ujumispäev Pape" Ree. Centres algas
tüdrukute iluujuimise demonstratsiooniga
j a. vettehüpetega. Sellele/
Järgnesid võistlusujumised ja eriti
põnevad teateujumised. Ujuti 47-el
alal ja 7-el teateujumisel kahe tunni
jooksul. Vanusegrupid olid 10 ja alla,
11-12, 13—14; 15—16 ja 17 ning
vanemad.
Eesti ujumissporti esindasid: Va-lia
Reinasälu, Mait Ainsaar, Tuula
Hopp, Linda Paju, Ellen Valter, Hillar
Lainevool, Jan Hopp, Robert Paju,
Merike Lainevool, Anne Kriisa,
Kalev Entmaa, Hillar Heine, Piret
Kreem, Martin Tiidus ja Hillar Randlaid.
Buffalost 3'-.'Käärid'!, poega jäid
haiguse tõttu tulemata ja mõni eesti
ujuja võistles mujal.
Kõik osavõtjad said E.S.S. Kalevi
diplomeid ja parima ujuja trofee
(Endel Const. Co'lt) läks 3-dat aastat
ning jäädavalt Martin Tiidüs'ele 100
j . rinnuliujumises, aeg 1:04.4. Häid
aegu saavutasid ka mitmed teised
ujujad, kes on vahepeal tublisti treeninguga
arenenud. Peakorraldus pr.
KreenVilt Ja energilised abistajad
olid hr-d Entmaa, lääguste, Oiling,
Lainevool, Tiidus, Reinsalu j.t. Jääb
küsimuseks vaid kuhu jäid kõik teised
eesti noored?
mine on eestlaste aukohuseks. Selle
mälestuspäeva tähistamisele tuleb
meil aegsasti suuremat tähelepanu
sünd. 8. juunil 1916
surn. 29. märtsil 1977
Puhka rahus!
mälestavad leinas j
• poeg PEETER abikaasaga .
: ; tütar MAIÜ abikaasaga
. tütar MARET perekonnaga
ARMAST VENDA, MEHE VENDA JA ONU
sünd. 17, augustil 1905 Tartus
surn, 29. märtsil 1977 Stokholmis
mälestavad leinas
vend ARTUR Kodumaal •
HELENE TEDER
ARVO TEDER perekonnaga
REET ja TÕNU perekonnaga
LOORE ja ENDEL. VAHI :; '
SUGULAST
O 9
surnud 30. märtsil 1977 Göteborgis
SALME MÜRK perekonnaga
ALMA TÕNNISON perekonnaga ::
VIKTORIA PUUSEPP: perekonnaga
MARTA SPERBER
Eesti Sihtkapital Kanadas on kolme aasta kestel saanud rahvusliku
töö ja kultuurilise tegevuse edutamiseks annetusi üle 40.00^ dollari, märgib
esimees J. H. Lupp oma informatsioonis liikmetele.
See on laekunud otseste annetustena
üksikisikuilt ja äriettevõtteilt,
kelle hulgas on ka isikuid ja firmasid
väljastpoolt meie oma etnilist
ühiskonda, kokku ligemale 150 eri-annetajat.
'
Eriti tänu- Jai märkimisväärse' järjekordse
annetuse, |5.500, tegi äsja
ESK-le aiandusteadlane A. Haavaniit
Owen Soundist. Tema panus koos
varemate annetustega moodustab
nüüd põhikapitali, mille suurus on
juba $16,500. Selle fondi dividendid
on. mõeldud eestluse sihtide toetamiseks
laiemas ulatuses. Teadaolevaist,
on nimetatud summa suurim,
mis meie oma ühiskonna liikme
poolt on otseselt antud eestluse teenistusse.
. ESK sai hiljuti tõhusa annetuse ka
Rahel Olbrei Kompuselt, kes oma
lahkunud eluseltsilise mälestuseks
koostas ja kirjastas raamatu Hanno
Kompus — ..Kustumata nälg kunsti
järele .;.". Kogu selle4eose müügist
laekuv raha läheb ESK juurde loodud
permanentsesse Hanno Kompu-se
.mälestusfondi, mille dividendidest
antakse .toetusi kujutavkunsti edus-tamiseks.
Laekunud on juba suurem
summa, kuna teose esimene trükk
on läbimüüdud. Äsja ilmunud teine
trükk on väiksearvuline.
Eesti Sihtkapital Kanadas on üle
maaline organisatsioon, kellel on õi
. gus oma põhikirjakohaste annetuste
vastu väljaanda tõendit, mis võima!
dab annetuste mahaarvamist sissetulekuist
tulumaksu osas. Samuti on
Eesti Sihtkapitalile Kanadas tehtud
pärandussümmäd vabastatavad pä-randimaksust.
Igal annetajal on võimalus avaldada,
soovi oma panuse kasutamiseks
nii, et ainult selle dividentidest antakse
toetusi, valides: ise või jättes
Eesti Sihtkapital Kanadas otsustada;
kas need suunatakse eestluse tegevusaladele
üldiselt laiemas mõttes
või ainult teatud sektorisse või ka
ainult teatud organisatsioonile. Teiseks
võimaluseks on taotleda Eesti
Sihtkapital Kanadas otsust kogu annetuse
juhtimiseks annetaja erisoovi
'kohaselt mõne organisatsiooni või
tegevusala toetamiseks. Erisoovidega
annetused moodustavad umbes
poole kogu Eesti Sihtkapital - Kanadas
senistest laekumistest. Seda
moodust on kasutanud paljud meie
•organisatsioonid oma üldise tegevuse
ja eriürituste majandamiseks.
Eesti Sihtkapital Kanadas kaudu
on senini üle poolesaja eesti organisatsiooni
toetusi saanud, mõned
neist mitmel korral. Kaetud on meie
rajivusliku töö ja kultuurilise tegevuse
mitmed alad õige laias ulatuses.
Sihtkapitali ' juhatusest lahkusid
surma läbi Artur Ekbaum ja Arnold
Areneem. Vastavalt, põhikirjale kutsus
juhatus vakantseks jäänud kohtadele
Voldemar Ernesaksa ja. Harald
Tederi.
Aasta peakoosolek peetakse pühapäeval,
24. aprillil Toronto Eesti Majas
algusega kl. 1 p.
LEINATEATEID
K O L . L T N . K A R L A B EL
SURI UPPSALAS ;
i . .
Sv.-lendur kol.-leitnant Karl Abeli
maine eluteekond" lõppes Uppsalas
21. märtsil 92 a. vanuses. Ajämõõt-meis
oli ta üks vanemaid veterane
eesti lennuyäelaste peres ning vaatamata
oma kõrgele eale säilus tal
vitaalsus kuni tema südametuksed
vaikselt vaibusid, j ,.' '
Kadunu lähemad leinajad on tema
abikaasa, n-na Koppel, tütar Meeri
Kivisalu laste ja lastelastega; poeg
Enno, professor Chalmersi ülikoolis,
perekonnaga jt. omaksed. Eesti Ien-nuväelaste
pere mälestab kadunut
kui entusiastlikku lennuasjanduse
pioneeri ja mõtleb tänutundega tema
tööpanusele E. V. Lennuväes.
;} ; P I A N I S T I T E K L A ' K O HA
:ŠUR^. TALLINNAS.
Tallinnas on surnud 20. märtsil pärast
rasket haigust pianist Tekla Koha
(abielus Rajala) 67 a. vanuses.
Tekla Koha sai oma muusikalise
ettevalmistuse Tallinna -konservatooriumis
P. Rammuü ja Teodor Lemba
juures .aastatel 1928—1934. Oli
seejärel ringhäälingu klaverisaatjaks,
ja evakueerus sealt aug. 1941 Venemaale,
kust naastes pärast sõda
taas töötas ringhäälingus' kontsertmeistrina,
Hiljem Estonias ooperire-petiilorina,
astudes 1960 kommunistliku
partei liikmeks, täites teatris
parteilisi funktsioone.
Vene Jro/oniaJ/smJ
lõpetamist
ja mujdf
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, April 22, 1977 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1977-04-22 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E770422 |
Description
| Title | 1977-04-22-06 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | 4: REEDEL, 22. Ap^ujj-L —- FRIDAY, APRIL 22 „Meie Elu" nr, 16 (1419) 1977' MÄLESTUSMÄRK TEISEST MAA estlostf Hamiltoni Eesti H, E. V. ü.-gu aasta^kokkutulefc toimus 3. aprillil Y WCA ruumes, peaaegu poolte ühingu liikmete osavõtul. Koosoleku avas ühingu kauaaegne esimees A. Jurs, kes valiti ka koosoleku juhatajaks. Protokollijaks valiti E. Linda ja. Vaikse seisakuga mälestati läinud aasta jooksul niulda varisenud A. .Rebast ja R. Magi,.õpetajat A. Kivisikk^ ning pr. L. Niinvee'd. ••,' i Ühingu tegevusest andis aru esimees, kelle eestvedamisel sai teoks Baiti Veteranide' Korpus Hamiltonis ning pandi ka alus balti veteranide organisatsioonile kogu Kanada ulatuses. Olles ^Ülemaailmse Eesti Vabadusvõitlejate Keskuse abiesimees; on A. Jurs organisatsiooni II Maailmasõja väeüksuste ja lahingutandrite mälestusmärgi välja andmise korraldaja. Toimunud kokkutulekul said II Maailmasõjast osavõtnu märki A. Jurs, A; Voode,-.H. Lember, E. Lindaja, L. Ploom, F. Koger, M. Per-tens, E. Tiilen ja' 0. Poltov. Meed mälestusmärgid ei ole, mõel- ' dud mitte ainult võitlejate liikumise liikmetele, vaid tuleksid annetamisele kõigile soovijaile, kellel prl vastav kvalifikatsioon. . Vaatamata juhatuse püüdlustele on' siiski läinud aastal korraldatud üritused olnud osavõtjate osas napivõitu ja tihti jätnud; korraldajatele ki bes tus tunde. Pai j ud meie kaasmaalastest on unustanud kohustuse oma maa ja rahva vastu, rääkimata meie noorema põlvkonna järelkasvust. Kassaaruandest, mille esitas L. Ploom, nähtus, et • ühingu rahaline läbikäik esmakordselt ületas $4.000 ja oli lõppenud väikese puudujäägiga Tegevuskava esitas- ühingu sekretär E. Lindaja, milles, muu hulgas toetati Liidu seisukohti kodumaalt tulevate ,„kultuuritegelastega" ja üldiselt kodumaaga suhtlemise küsimuses. Tegevuskavasse võeti ka Sõjameeste Suvepäevade korraldamine Seedriorul Ja mälestusmärgi püstitamine A.: Rebasele ja H. Riipalule. • Valimiste tulemused olid: esimees — A. Jurs, juhatuse liikmeteks — A. Voode, M. Pertens,_L. Ploom ja E. Lindaja. Kandidaatideks — I;.' Koger ja K, Merimets. Revisjonikomisjoni A. Pärna, F. Koger ja V. Tera, kandidaatideks H. Lember ja A. Kübar, Esindajateks Liidu esinduskogusse valiti H. Lember, E. Lindaja, L. Ploom ja V. Tera. Sõnavõttudes kerkis ülesse ühingu eestikeelse nime küsimus. Samuti arutati suvepäevade korraldamist ja ehituskrundi omandamist. Koosolekule järgnes omavaheline koosviibimine, mille kestel näidati filmi II Maailmasõjast. Rohke arvuline osavõtt koosolekust ja sõnavõttude hulk andis indu uuele juhatusele. Grupp eestlasiVäncouverisotsustasid üheskoos kprterimaja omandada. Enamus pooldasid juriidiliselt „Strats Title Act" alusel registreeritud korterimaja põhimõtet. Arutati maja ehitamist, samuti grupina sisseostmist valmisehitatud korteri-majja. Üldiselt aga pooldati uue maja ehitmise mõtet, kuna sus oh võimalik oma erinõudeid rakendada ja veel/olenedes krundi asukohast ja tsoonimisest, ehk oleks sinnajuurde ka võimalik Eesti Seltsi klubiruume kombineerida. Koosolekul registreeriti 12 korteri omandajat ja pole kahtlust, et see" arv tunduvalt kasvab. Et üritust kõigile huvitatuile seatavaks teha, korraldatakse informatsioonikoos-olek, millest on osa võtma kutsutud ka eriteadlased. Samuti, on seal uutel korteri soovijatel võimalik registreerida ja valitakse ka • majaühingule ajutine juhatus. . : "' . Koosolek toimub Meie Kodu aulas pühapäeval, 1. mail käesoleval aastal kell 1 p.l. R; Kreeni kN-fahyüsppliitiirno sose Eestlaste Kesknõukogu Kanadas rahvuspoliitiline komisjon pidas laupäeval, 16, aprillil komisjoni esimehe H. Tederi juhatusel koosoleku, kus lähemalt olid kõne all eesti noorte rahvusliku kasvatuse küsimused. Ettekandega küsimuse kohta esines komisjoni liige Inga Toomes, kes on juhtivalt tegev eesti gaidluses. Qma. kokkuvõtlikus ettekandes Inge. Toomes märkis, et meie noored kasvavad ülesse võõras ühiskonnas, mistõttu nende eestimeelsus ja eesti id jn tsus ei kasva • nendes mitte loo- . malikult. ;Neid.:;bn vaja eestlaseks kasvatada, mis asetab suurima vastutuse eesti perekonnale, kes peab seda kasvatustööd .teadlikult,, sihikindlalt, ja Järjekindlal j: tegema. Vanemate eeskuju on seejuures suurimaks kasvatajaks, r Teismelises eas peab noorel olema oma tähe eestlane olla. Sundimisel selles eas pole: enani pai j u mõtet. Käskimise Ja keelamisega, pele-tatakse iseseisvalt mõtlevaid noori •eestluse juurest eemale. Eesti noored välismaadel on ülesse kasvanud demokraatlikkudes ühiskondades, kus eriarvamiste ja eriseisukohtade avaldamise eest ei mõisteta hukka. 'Kodu kõrval on eesti koolil, Ja eesti noorteorganisatsioonidel suur : täktšuS noorte eestluse juurde köitmiseks .Eesti kodu, eesti kool ja eesti organisatsioonid moodustavad eesti ühiskondliku terviku, mida eesti noortele on vaja, et nad kasvaksid eestlasteks. . - Keel on keskse tähtsusega- eestluse säilitamisel ja eesti keele püsimine meie noorte juures ön meie kõige teravamaks probleemiks. Tuleb senisest rohkem rõhku panna nende eesti vanemate õhutamiseks, kellel on eelkooliealised; lapsed, et nad oma lastele eesti keelt õpetaksid ja nendega seda keelt kõneleksid. Just eelkooli^aliste laste, õpetamisel on väga suur tähtsus, sest siis nad õpivad keelt nagu loomulikult ja on vastuvõtliku juhtimisele. Seetõttu on ka eesti lasteaial meie noorte kasvatamisel väga suur tähtsus. Lasteaiast, saadakse tugev alus nii eesti keele kui; ka eesti meelsuse osas. ... Rohkem tööd \tuleb feha ka teismeliste eesti noortega, kes enamikus omavahel kõnelevad asukohamaa keelt, et nendes tõsta eesti keele rääkimise tahet, • Meie ajakirjandus võiks rohkem esile tõsta eesti noori, kes oma püsiva eesti keele rääkimi- Eesti Organisatsioonide Liit Läänerannikul esimees B. Tesnov, andis 14. aprillil jutuajamise eesti ajalehtede 'kirjasaatjatele Väncouveris. Ta toonitas, et Lääneranniku Eesti päevade eeltööd toimuvad edukalt. Kõigi tundemärkide järele otsustades tulevad päevad 10—15 juulini rekordilised osavõtjate poolest. Peokõnelejaks on lubanud, tulla Eesti Liit Kanadas esimees Robert Kreem. Korterisoovijail pöörata: Harry Muld, 7362 Sussex Ave., Burnaby I, B.C. Telefon;434-1466 (area code 604) ösear Müllerbeek jä ihkel Voore said stipendiumi Canada Council andis 46000 dollari suurused stipendiumid edasiõppimiseks Öscar Müllerbeckile ja Mihkel Voorele. (j)scar Müllerbeek õpib keeli ja Mihkel Voore ajalugu. Nad lõpetavad Toronto Ülikooli sel kevadel J a jätkavad õpinguid magistrikraadi saamiseks. sega silma paistavad. Ka on tervitatavad intervjuud eesti noortega,, kes mingi saavutusega eesti keele või kultuuri alal silma paistavad. ' On ebareaalne loota, et kõigist meie noortest saavad otsesed välis-võitlejad. Osa. noortest rakendub siiski ka välisvõitluseks, kuna. osa rakendab oma energia eesti noorsootöö . või kultuurilise tegevuse aladel. Kõiki noori, kes.vastavalt oma huvialadele . on . eesti ühiskondlikku töösse rakendunud, on meil. vaja, et välis-eesti ühiskond saaks püsida pikas perspektiivis. Siis püsib ka meie välisvõitlus., • .Mida rohkem on tolerantsust meie ühiskonnas, seda väiksem on .vähe noorte ja vanade vahel ja seda kergem .on suuremal hulgal noori meie ühiskondlikku tegevusse tõmmata. Kasvatusmeetodid, ori muutunud Ja •meil tuleb nendega kohaneda. Tänapäeva kasvatuslikud normid on .vabamad. Tuleb rohkem vaielda, arutada Ja selgitada kui käskida. Sihilik negatiivne kriitika aga, millega ei käi kaasas konstruktiivsed parandusettepanekud, nõrgestab, meie ühiskonda ja peletab noori me ühiskonnast eemale. Inga Toomese ettekandele järgnesid elavad läbirääkimised. Sõna võtsid komisjoni liikmed H. Lupp, Regina Heinar, U. Petersoo, H. Teder, Anne Tüll,;E. Salurand, T. Tõsine, J. Pahapill, L. Kahro j J., tõstes üles mitmesuguseid meie noorte juures eestluse kindlustamisega ühenduses olevaid küsimusi. Mitmetes sõnavõttudes rõhutati, et noorte juures eesti keele säilitamiseks, .noorte eesti ühiskonnas hoidmiseks ja seal kaastöötajateks kasvatamiseks ei ole probleemiks niivõrd noored ise, kui nende vanemate hoiak oma laste kasvatamisel. Kodu on eestluse taimelava, rõhutati sõnavõttudes, ja kui mõnedes nooremates perekondades lastakse lapsed ingliskeelseks kasvada ja nendega räägitakse inglise keeles, siis ei saa siin lasteaed ega suvekodud palju aidata. Koolieelsel kasvatusel on suurim tähtsus eesti noorte eestlusele säilitamisel ning küsimuse raskuspunkt langeb noorematele vanematele. Suur osa neist aitab tõsiselt kaasa noorte rahvuslikule kasvatusele, viies lapsed lasteaeda ja täienduskooli, on aga ka neid, kes sellest ei hoolija need perekonnad on probleemiks. • . Eestikeelset täiendusharidust saavate laste suhtes ja eesti noorte organisatsioonides tegelevate noorte suhtes peeti oluliseks, et neile kasva tatakse rahvuslikku uhkust olla eestlane. Koosolekul käsitati veel mõningaid rahvuspoliitilisi päevaproblee me. EKN esimees U. Petersoo tõstis üles eestlaste küüditamiste mäles-tusaktustest osavõtu küsimuse. Sel aastal on 14, Juuni mälestusaktus korraldada eestlaste juhtimisel ja eestlaste senisest suuremal määral küüditamiste mälestamisest osavat Uue kokaraamatu reftseptid ingliskeelses Üldise populaarsuse saanud kahes keeles eesti kokaraamatu retseptid on jõudnud nüüd.ka ingliskeelse ajakirjanduse veergudele. USA-s ilmuv „Burbank Daily Review" avaldas sealt õpetused . shokolaadikoogi; kringli ja liivakoogi valmistamiseks. Retseptid juhatas sisse' samäpikk sõbralik kirjutis Eestist,' eestlastest ja kokaraamatu koostajast Viivia Piirisillast koos pildiga. Kokaraamat läheb ^nagu soojad saiad" ja sellest tuleb Juba kolmas trükk.. .• s*0 emuss umssvoistluslte Laup., 16. apr. toimusid Torontos muu kultuuri kõrval ka eestlaste ujumisvõistlused koos Elizabeth Recreation Centre ujujatega, kus treeneriks on pr. Kreem.' Küna eesti noorte registreerimine oli liig väikearvuline, otsustati dual-voistlus läbi viia. Kohal oli 15 eesti ujujat ja 15 teisest klubist, kes andsid tõhusat konkurentsi meie ujujatele. . Ujumispäev Pape" Ree. Centres algas tüdrukute iluujuimise demonstratsiooniga j a. vettehüpetega. Sellele/ Järgnesid võistlusujumised ja eriti põnevad teateujumised. Ujuti 47-el alal ja 7-el teateujumisel kahe tunni jooksul. Vanusegrupid olid 10 ja alla, 11-12, 13—14; 15—16 ja 17 ning vanemad. Eesti ujumissporti esindasid: Va-lia Reinasälu, Mait Ainsaar, Tuula Hopp, Linda Paju, Ellen Valter, Hillar Lainevool, Jan Hopp, Robert Paju, Merike Lainevool, Anne Kriisa, Kalev Entmaa, Hillar Heine, Piret Kreem, Martin Tiidus ja Hillar Randlaid. Buffalost 3'-.'Käärid'!, poega jäid haiguse tõttu tulemata ja mõni eesti ujuja võistles mujal. Kõik osavõtjad said E.S.S. Kalevi diplomeid ja parima ujuja trofee (Endel Const. Co'lt) läks 3-dat aastat ning jäädavalt Martin Tiidüs'ele 100 j . rinnuliujumises, aeg 1:04.4. Häid aegu saavutasid ka mitmed teised ujujad, kes on vahepeal tublisti treeninguga arenenud. Peakorraldus pr. KreenVilt Ja energilised abistajad olid hr-d Entmaa, lääguste, Oiling, Lainevool, Tiidus, Reinsalu j.t. Jääb küsimuseks vaid kuhu jäid kõik teised eesti noored? mine on eestlaste aukohuseks. Selle mälestuspäeva tähistamisele tuleb meil aegsasti suuremat tähelepanu sünd. 8. juunil 1916 surn. 29. märtsil 1977 Puhka rahus! mälestavad leinas j • poeg PEETER abikaasaga . : ; tütar MAIÜ abikaasaga . tütar MARET perekonnaga ARMAST VENDA, MEHE VENDA JA ONU sünd. 17, augustil 1905 Tartus surn, 29. märtsil 1977 Stokholmis mälestavad leinas vend ARTUR Kodumaal • HELENE TEDER ARVO TEDER perekonnaga REET ja TÕNU perekonnaga LOORE ja ENDEL. VAHI :; ' SUGULAST O 9 surnud 30. märtsil 1977 Göteborgis SALME MÜRK perekonnaga ALMA TÕNNISON perekonnaga :: VIKTORIA PUUSEPP: perekonnaga MARTA SPERBER Eesti Sihtkapital Kanadas on kolme aasta kestel saanud rahvusliku töö ja kultuurilise tegevuse edutamiseks annetusi üle 40.00^ dollari, märgib esimees J. H. Lupp oma informatsioonis liikmetele. See on laekunud otseste annetustena üksikisikuilt ja äriettevõtteilt, kelle hulgas on ka isikuid ja firmasid väljastpoolt meie oma etnilist ühiskonda, kokku ligemale 150 eri-annetajat. ' Eriti tänu- Jai märkimisväärse' järjekordse annetuse, |5.500, tegi äsja ESK-le aiandusteadlane A. Haavaniit Owen Soundist. Tema panus koos varemate annetustega moodustab nüüd põhikapitali, mille suurus on juba $16,500. Selle fondi dividendid on. mõeldud eestluse sihtide toetamiseks laiemas ulatuses. Teadaolevaist, on nimetatud summa suurim, mis meie oma ühiskonna liikme poolt on otseselt antud eestluse teenistusse. . ESK sai hiljuti tõhusa annetuse ka Rahel Olbrei Kompuselt, kes oma lahkunud eluseltsilise mälestuseks koostas ja kirjastas raamatu Hanno Kompus — ..Kustumata nälg kunsti järele .;.". Kogu selle4eose müügist laekuv raha läheb ESK juurde loodud permanentsesse Hanno Kompu-se .mälestusfondi, mille dividendidest antakse .toetusi kujutavkunsti edus-tamiseks. Laekunud on juba suurem summa, kuna teose esimene trükk on läbimüüdud. Äsja ilmunud teine trükk on väiksearvuline. Eesti Sihtkapital Kanadas on üle maaline organisatsioon, kellel on õi . gus oma põhikirjakohaste annetuste vastu väljaanda tõendit, mis võima! dab annetuste mahaarvamist sissetulekuist tulumaksu osas. Samuti on Eesti Sihtkapitalile Kanadas tehtud pärandussümmäd vabastatavad pä-randimaksust. Igal annetajal on võimalus avaldada, soovi oma panuse kasutamiseks nii, et ainult selle dividentidest antakse toetusi, valides: ise või jättes Eesti Sihtkapital Kanadas otsustada; kas need suunatakse eestluse tegevusaladele üldiselt laiemas mõttes või ainult teatud sektorisse või ka ainult teatud organisatsioonile. Teiseks võimaluseks on taotleda Eesti Sihtkapital Kanadas otsust kogu annetuse juhtimiseks annetaja erisoovi 'kohaselt mõne organisatsiooni või tegevusala toetamiseks. Erisoovidega annetused moodustavad umbes poole kogu Eesti Sihtkapital - Kanadas senistest laekumistest. Seda moodust on kasutanud paljud meie •organisatsioonid oma üldise tegevuse ja eriürituste majandamiseks. Eesti Sihtkapital Kanadas kaudu on senini üle poolesaja eesti organisatsiooni toetusi saanud, mõned neist mitmel korral. Kaetud on meie rajivusliku töö ja kultuurilise tegevuse mitmed alad õige laias ulatuses. Sihtkapitali ' juhatusest lahkusid surma läbi Artur Ekbaum ja Arnold Areneem. Vastavalt, põhikirjale kutsus juhatus vakantseks jäänud kohtadele Voldemar Ernesaksa ja. Harald Tederi. Aasta peakoosolek peetakse pühapäeval, 24. aprillil Toronto Eesti Majas algusega kl. 1 p. LEINATEATEID K O L . L T N . K A R L A B EL SURI UPPSALAS ; i . . Sv.-lendur kol.-leitnant Karl Abeli maine eluteekond" lõppes Uppsalas 21. märtsil 92 a. vanuses. Ajämõõt-meis oli ta üks vanemaid veterane eesti lennuyäelaste peres ning vaatamata oma kõrgele eale säilus tal vitaalsus kuni tema südametuksed vaikselt vaibusid, j ,.' ' Kadunu lähemad leinajad on tema abikaasa, n-na Koppel, tütar Meeri Kivisalu laste ja lastelastega; poeg Enno, professor Chalmersi ülikoolis, perekonnaga jt. omaksed. Eesti Ien-nuväelaste pere mälestab kadunut kui entusiastlikku lennuasjanduse pioneeri ja mõtleb tänutundega tema tööpanusele E. V. Lennuväes. ;} ; P I A N I S T I T E K L A ' K O HA :ŠUR^. TALLINNAS. Tallinnas on surnud 20. märtsil pärast rasket haigust pianist Tekla Koha (abielus Rajala) 67 a. vanuses. Tekla Koha sai oma muusikalise ettevalmistuse Tallinna -konservatooriumis P. Rammuü ja Teodor Lemba juures .aastatel 1928—1934. Oli seejärel ringhäälingu klaverisaatjaks, ja evakueerus sealt aug. 1941 Venemaale, kust naastes pärast sõda taas töötas ringhäälingus' kontsertmeistrina, Hiljem Estonias ooperire-petiilorina, astudes 1960 kommunistliku partei liikmeks, täites teatris parteilisi funktsioone. Vene Jro/oniaJ/smJ lõpetamist ja mujdf |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-04-22-06
